Foto: Urmas Paidre

Mõneruutmeetrine keldrikene on looduskaunis kohas asuva kortermaja rahva omavahel raginal tülli ajanud. Vastastikku kõlavad süüdistused ning kähmluse tõttu on pidanud kohal käima ka politsei, pidevalt on palutud abi vallavalitsuselt. Lahendust tülile ei paista.

Põlvamaal Maaritsa kandis asub väike kortermaja, mis teadaolevalt on ehitatud juba tsaariajal. Maaritsa kolhoosi viimasele esimehele Toomas Paurile on see maja tuttav. Kolhoosiaja lõpus aitas ta sellesse majasse korteri saada tragil noorel naisel, lastekodus kasvanud Maarikal*.

Vabariigi algusaegadel sai naine korteri ametlikult endale ostetud, kuid suhe viis Maarika aastateks mehe juurde elama ja oma kodu jäi seisma. Ühel päeval tuli nüüdseks neljakümnendates naine siiski külasse tagasi ja asus korterit endale elamiseks üles vuntsima. Muu hulgas ehitas uhke puukuuri. Aga rahulik elu idüllilises maakohas ei saanud kaua kesta.

„Tubli üksik naine elab kiusamise all,” kirjeldab Maarika üheks eestkostjaks kujunenud Toomas Paur ja kutsub LõunaLehte üles kortermaja probleeme kajastama. „Mul on piinlik, et Eesti riigis sellised asjad üldse toimuvad. Tahavad teist inimest välja süüa, et saada endale ruumi juurde. Viis korterit, neli omanikku, terroriseerivad Maarikat. See on nii ebaõiglane ja ebaaus, ajab kohe kurjaks. Kas me tõesti oleme sellised eestlased ... peaksime üksteist hoidma, et säiliksime.”

Toomas Paur ja tema abikaasa Gleeri Paur kiidavad Maarikat ja tema tööd korteri taastamisel kui ühest suust. „Tal on nagu nukumaja, kõik on ilusti tehtud. Ta on maaler ja kunstiandega inimene, lust on lausa vaadata, kuidas kõik on korras,” tunnustab Toomas.

„Maarika elas aastaid mujal ja kui tagasi tuli, siis hakkas remontima – tegi briljantselt ilusasti korda,” kiidab ka Gleeri. „Sellist naist annab otsida, kel sihukesed kuldsed käed.”

Tüli algas remondist
Toomas Pauri kirjelduse kohaselt elati majas muidu kenasti, kuni ühel hetkel ostis majja korteri Peeter ja kolis enda kaasaga sisse.

Pauri selgituse kohaselt oli Maarika teinud vanast otsaaknast endale korteri välisukse. Selle kõrval asub registritesse ja majaplaanidesse kandmata väikese keldri sissepääs. Peetri pere leidnud, et nemad peavad saama seda keldrit kasutada.

Kui suur see kelder on, selle kohta on, muide, erinevatel inimestel erinevad andmed. Räägitakse nii viiest kui vähemalt kümnest ruutmeetrist. Aga ka korteriühistu esinaine Tiiu kinnitab, et suur see kelder ei ole.

Keldriauk, mida Maarika esiotsa suuremaks süvendas, et pääseda oma magamistoa põranda alla seda veekindlaks muutma ja soojustama, tõi tüli majja, kui Maarika otsustas selle kinni müürida. Ta tahaks enda ukse juurde ehitada katusega terrassi ja kohe kindlasti ei ole ta vaimustatud, kui naabrid tema ukse kõrvalt ja magamistoa alt mooside või kartulitega mööda hakkavad seerima. Naabrid aga polnud sellega nõus: kortermaja kelder peaks olema ühisvara ja neil sinna ligipääs.

Juba paari aasta eest toimus naabrite vahel keldri pärast mitu konflikti, kus just otseselt kättpidi kokku ei mindud, aga siiski lendasid kivid ja lauad ning viimati tuli kohale sõita nii politseil kui kiirabil.

Õhtuleht kirjeldas tunamullu viimast konflikti järgmiselt. Maarika kaitses enda sõnul keldriauku, kui naabrid tulid kohale, tõmbasid tema jalge alt ära kattepleki ja laua ning tema kukkus seljaga vastu kivi. Peetri sõnul aga kukkus naine hoopiski seepärast, et astus ise mädanenud lauale. Ning võib-olla komistas Maarika üldsegi meelega.

Toomas Paur nendib, et pikk maadejagamine on kohati lausa võtnud Maarikalt eluisu.

Tüli kestab siiani
„Ma olen üritanud aidata seda konflikti lahendada, aga iga kord, kui mina ära lähen, siis hüpatakse Maarikale näkku, et mida see Gleeri Paur siin käib ja mis see tema asi on,” ohkab Gleeri.

„Uuele korteriomanikule (Peetrile – toim) on vaja praktiliselt voodialust auk-ruumi,” räägib naine, kes on püüdnud naabreid lepitada. „Et temal on vaja talvelilled panna sinna ruumi. Aga tegelikult on sellel majal mäeperve sees väga ilus kelder, miks seda ei kasutata? Võtku ja pangu pool enda vara sinna sisse.”

Gleeri Paur on enda sõnul võtnud asjaosalised kokku ja käinud nendega vallavalitsuses, lisaks veel eraldi koos kaasa Toomasega vallaametnikega rääkimas – aga lahendust ei paista. Päästeamet öelnud, et auk tuleks kinni panna. Kelder on märg, Maarika võib oma koduukse juures auku kukkuda, ja Gleeri Paur on enda sõnul mõelnud, et ehk aitaks kogu aastatepikkust jama lahendada üks (ilma naabritelt küsimata) kohaletoodud kruusakoorem.

Aknast sai uks
„Probleem seisneb selles, et tema [Maarika] tegi otsaaknast endale ukse – ilma ühistu nõusolekuta. Uks on peaaegu täpselt keldriaugu kohal ja kõik on sellest tulnud,” kirjeldab murede pundart korteriühistu esimees, 1964. aastast samas majas elanud Tiiu.

Tiiu kirjelduse kohaselt oli Maarikal sissepääs oma korterisse peaukse ja koridori kaudu. Ühel novembripäeval 2019 aga ehitas naine endale eraldi sissepääsu. „Küsisin veel, et kas tõesti teed vastu talve endale siia ukse. Tema ütles, et kindlasti teen jah. Minul pole siin midagi ütelda,” meenutab Tiiu.

Tiiu sõnul tahaks majarahvas keldri kasutusele võtta. Maarika aga öelnud, et tahab ukse kinni panna ja liivaga täita, sest keldris on vesi sees. „Aga vesi ei kao ju kuhugi – liiv või mitte, aga seal jääb ikka märjaks ju kõik,” imestab ühistu juht.

„Temal on plaan – tahab esikut ehitada endale sinna. Meie ei lubanud tal seda ehitada, sest meil kõigil on varikatus ukse kohal – miks tema ei või ehitada varikatust?” küsib Tiiu.

Majarahvas on süüdistanud üksteist omavolis ja muu hulgas huvitab Maarika leeri see, kuidas sai Peetri pere ilma lubadeta ehitada enda ukse ette terrassi. 50 aastat majas elanud Tiiu sõnul aga katsid naabrid lihtsalt suure vana kivitrepi terrassilaudadega. Ehk sisuliselt mingit ehitusluba nõudvat tegevust ei toimunud.

Mis puudutab Peetri pere ja Maarika füüsiliseks läinud vägikaikavedu, siis ütleb ühistu esinaine, et tema oli tol päeval Tallinnas. Kui ta õhtul koju naasis, siis kuulis ta, et kohal olid käinud politsei ja kiirabi, aga kellelgi midagi viga ei olnud ja kõik olid vahepeal jõudnud juba maha rahuneda.

Tiiul on tema enda sõnul maja all oma kelder olemas ja Peetri pere tahaks samuti keldrit maja alla. Nii pole tema sõnul variandiks majast eemal asuva suure kolhoosiaegse maakeldri kordategemine ja kasutusele võtmine. Augu kohta olla päästeamet öelnud, et see tuleb kas sulgeda – või tuleb inimeste ohutuse huvides paigaldada rõdupiirded.

Valla käed jäävad lühikeseks
Toomas ja Gleeri Paur on pahased, et kohaliku vallavalitsuse ametnik pole suutnud olukorda lahendada ja sundida majaelanikke keldriaugu sulgemisega nõustuma. Nad raiuvad, et vald peab teenima oma elanike huve, mitte „kalasilmadega otsa vaadates” näitama oma tahtmatust asja lahendada. Seni on tulemusteta suheldud nii mitme vallavanema kui valla ehitusnõunikuga.

„Ma nimetaksin seda korteriühistusiseseks pingeks ja omanike omavaheliseks tüliks. On korteriühistu, kel on oma nägemus asjadest, ja siis üks korteriomanik, kel on enda nägemus,” kirjeldas Kanepi vallavalitsuse ehitusnõunik Peep Potter.

Potteri sõnul eeldab Maarika varjualuse ja terrassi ehitus korteriühistu nõusolekut. Ühistu oli selle talle teadaolevalt küll kunagi andnud, kuid siis hiljem oma nõusoleku tühistanud.

„Vald ei saa nendesse asjadesse sekkuda, see on korteriühistu sisemure. Vald võib ehitust lubada sellisel juhul, kui on korteriühistu nõusolek,” sõnas Potter.

Ta lisas, et konflikt on kestnud juba paar-kolm aastat ja naabreid on püüdnud lepitada ka vald. „Oleme üritanud neid leppele saada, aga siis tulevad jälle isiklikud mured ja sõim sinna vahele – ei ole väga viisakaks need kokkusaamised kujunenud,” ohkas ametnik.

Saare maja juures on käinud nii Õhtuleht, teadaolevalt ka telesaade „Kaua võib” kui nüüd ka LõunaLeht. Meedia sekkumine ei ole aga majaelanike tüli lahendanud. Valla ehitusnõunik Potter nõustus LõunaLehega, et ega konflikt lahenegi, kui majarahvas omavahel kokku leppida ei suuda.

Tülist närvid läbi
Proua Maarika tunnistab, et tal on kolmandat aastast kestvast konfliktist närvid läbi ja ta ei tahaks tegelikult üldse, et seda veel kord meedias kajastataks.

„Praeguses seisus ... ega lahendust olegi,” nendib ta tüli lõpetamise võimaluste kohta.

Keldriaugu – tema sõnul umbes kuus ruutmeetrit – kohta ütleb ta, et kui seda tahetakse keldrina kasutusele võtta, siis tuleks registritesse kandmata ruumikese kohta enne teha audit, mis teeks selgeks, kas see pole ehk ohtlik vundamendile või tema korteri põrandale. Maarika leiab, et praegu ei saa ükski ametnik nimetada seda keldriks – tegu on lihtsalt madala ebaseadusliku süvendiga.

* Majaelanike nimed on muudetud.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 08/05/2022 09:02:05