Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Kolme pangakontorit juhtiv Katrin Rebane: minu missioon siin on veel pooleli

Katrin Rebane. Foto: Vidrik Võsoberg

Põline valgalanna, Kagu-Eestis Swedbanki Valga, Võru ja Põlva kontoreid juhtiv Katrin Rebane (42) on oma tegemistega heaks näiteks, kuidas saab suures ettevõttes karjääri teha ilma et peaks sünnilinnast lahkuma.

Katrini südameasjaks on olla väljas oma kodukandi eest ning tagada, et võimalikult paljudel oleks võimalik töötada pangas ka Kagu-Eestis elades. „Hetkel on mul siin veel missioon pooleli,“ sõnab Katrin. On veel teinegi hea põhjus kodukanti jäämiseks – hea elukeskkond.

„Täna siin Valgas oma lapsi kasvatada on väga hea. Ma ei pea muretsema, kuidas nad kooli ja trenni saavad, kõik on käe-jala ulatuses,“ kirjeldab Katrin. Ka vahemaad eri linnade kontorite vahel on ajaliselt sama pikad kui tipptunnil Tallinnas Mustamäelt Lasnamäele sõites. Boonuseks on aga kohalikud kaunid vaated ja võimalus rahulikult omi mõtteid mõelda.

Tõsi, on olnud hetki, kus kogu elu Valgas elanud Katrinit on võlunud ka suure linna tuled. Tänu sellele jõudis väiksena hoopis lasteaiakasvataja ametist unistanud Katrin Swedbanki, kus on töötanud viimased 16 aastat.

„Oma soovidega tuleb olla ettevaatlik – need kipuvad täituma,“ ilmestab Katrin elu keerdkäike. 16 aastat tagasi Hansapanga Tartu kontorisse telleriks kandideerinud Katrin osutus valituks, kuid mõtles ümber just nimelt põhjusel, et ei soovi Tartusse kolida. „Paar päeva hiljem helistas mulle personalijuht ja ütles, et ma meeldisin neile nii väga, et nad ootaksid mind tööle kasvõi Valga kontorisse. Sel hetkel ei olnud mul enam valikutki „ei“ öelda,“ naerab Katrin.

Raha teenimist alustas Katrin juba 12-aastaselt piletimüüjana. Valgas põhikooli lõpetanud ning seejärel Valgamaa kutseõppekeskuses õmblejaks ja Tallinna tehnikaülikoolis halduskorraldust õppinud Katrin on töötanud nii kokana kui ka aknafirmas müügijuhina.

Swedbankis on Katrin aastate jooksul töötanud mitmel eri kohal. Just võimalus liikuda nii karjääris üles kui ka samal tasandil mõnda muusse valdkonda on Katrinit nii kaua ettevõttes hoidnud; lisaks muutusi ja arengut soosiv töökultuur.

Teab täpselt, mida klient vajab
„Ma tean täpselt, mida tähendab olla kliendi vastas: olen olnud telleri rollis, erakliendi haldur, spetsialist; olen väljastanud kodulaenusid, omanud haldurina kliendiportfelli, teinud väga palju erinevaid töölõike. See kogemus ongi taganud head teadmised, kuidas täna oma inimestel olemas olla,“ kirjeldab Katrin.

Ehkki kolme kontori juhi tööpäevad on eriilmelised, on kindel igahommikune koosolek kogu meeskonnaga. „Pangas muutub kõik väga ruttu ja peame olema kiiresti valmis uute teadmistega oma tööpäeva alustama,“ selgitab Katrin.

Kokku juhib Katrin 17 inimest. Lõviosa tööajast veedab ta oma kodukohas Valgas, kuid igal nädalal püüab ta käia ka Võru ja Põlva kontorites. „Kohapeal käies olen nende jaoks täielikult olemas,“ kirjeldab Katrin.

Läbi pideva suhtluse, teadmiste jagamise ja eesmärkide läbiarutamise toetab ta igati oma inimesi. „Personaalne suhtlemine pidevalt on hea koostöö võti,“ teab naine. Lisaks igapäevasele suhtlusele interneti eri kanalites ja telefonis hoitakse ühendust ka tööväliselt: kui kellelgi on mõni hea uudis jagada, ei oodata selleks uut tööpäeva, vaid teatatakse kohe. Koos on tehtud filmiõhtuid ning matkatud, aga ka käidud suurematel ühisüritustel.

Aeg-ajalt tuleb töötajaid ka kontrollida ja neile tagasisidet anda. „Minu tööst sõltub, kuidas minu tiim toob ära tulemused. Mina ise neid ära tuua ei saa,“ lisab Katrin.

Kõige tähtsam on tema sõnul usaldus: „Kui annad vastutuse ja usaldad, siis see toimib. Käsumajanduses ei toimi täna enam mitte miski.“

Pärast päev otsa mõttega töö tegemist armastab Katrin vabal ajal end välja lülitada kas jalutades, joostes või näputööd tehes. „Valmistan ehteid, meisterdan kaarte, õmblen, küpsetan, punun soenguid. Kui üks hobi end ammendab, tulen kas mõne vana tegevuse juurde tagasi või leian uue hobi,“ kirjeldab ta.

Mõttega tööd, aga ka koolitusi on Katrini argipäevas palju. „Me õpime iga päev. Ma julgeksin öelda, et inimestele, kes on pangas töötanud juba näiteks kümme aastat, võiks anda doktorikraadi,“ lisab Katrin.

Alati tasub proovida
Ehkki ettevõte on suur, loevad iga töötaja mõtted. Nii on näiteks Kagu-Eestis töötavate kliendinõustajate tähelepanekute põhjal tehtud muudatusi internetipangas.

„Mulle meeldib väga, et meil on pangas sina-keel. Me sinatame kõiki. Kui panga kliendinõustaja kohtub Tallinnas Olavi Lepaga (Swedbank Eesti juht – toim), siis ka nemad sinatavad. Ei ole seda, et panga juhti peab teietama või väga konservatiivne olema,“ näitlikustab Katrin.

Lisaks eri pangatoodete soodustustele, toob Katrin töökoha puhul välja ka tasustatud vaba aja, mis on lisaks seadusega ette nähtud puhkusepäevadele. Paindlikud töögraafikud võimaldavad kokkuleppel juhiga ka tööajast oma vajalikke tegemisi teha.

Eriti meeldib Katrinile, et suures ettevõttes on võimalik niivõrd erinevaid ameteid proovida. „Kui ise tahta, on võimalusi väga palju,“ lisab ta.

Et muutuste eel kõhklustega hakkama saada, on Katrinil hea nipp: „Küsi enda käest, mis on kõige hullem asi, mis sinuga juhtuda võib? Mõtiskle selle üle. Elu läheb edasi, ükskõik missuguse kogemusega. Ebaõnnestunud kogemusi on meil vähe. Alati tasub proovida.“

Selleks, et oleks võimalik töötada sealt, kust inimene ise parasjagu soovib, on Swedbankil üle Eesti kontoriruumid, mida isekeskis kutsutakse tagatubadeks. „Kui sinu südamesooviks on töötada näiteks Põlva kontori pinnalt, tasub kandideerides alati küsida, kas seda rolli on võimalik täita ka mõnest teisest kontorist, kuhu kandideerid. Need asjad on võimalik alati läbi rääkida ja võimalusel seda ka alati pakutakse,“ kirjeldab Katrin.

Lisaks on ka ettevõttes oma töötajatele mõeldud töövarjupäevad ning samuti avab pank oma uksed huvilistele ka ametlikul töövarjupäeval. „Kui kellelgi on huvi pangatöö vastu, siis töövarjupäevad on ka sel juhul täiesti olemas, tasub endast lihtsalt märku anda,“ julgustab Katrin. Praegu on võimalik Katrini meeskonda praktikale kandideerida kuni kolmel huvilisel.
 

 

Autor: KARIN LAURIMA
Viimati muudetud: 23/05/2022 09:11:28

Lisa kommentaar