Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Õppeaasta lõpeb peagi, uuelt oodatakse koostööd ja rohkem inimlikkust

Igakuine koolikohvik Ahja koolis aprillis, korraldajaks 6. klass. Foto: Fr. Tuglase nim Ahja kool

Järjekordne õppeaasta põhikoolides ja gümnaasiumides saab enne jaanipäeva läbi. LõunaLeht uuris, mis jäi meie kandi koolide juhtidele lõppevast õppeaastast enam meelde, millised on koroonaga seotud distantsõppe mõjud, kuidas läheb nende koolides õppivatel Ukraina lastel ja mida ootavad nad uuelt õppeaastalt.

Räpina ühisgümnaasiumi direktor Meeri Ivanov ütles, et peagi lõppevast õppeaastast jäi meelde see, et õpilaste maailm avardus mitmesugustel õppekäikudel ja olümpiaadidel käimisega. „Õpilased said liikuda ning kohti, kus nad said käia, oli palju, nagu Tartu botaanikaaed, teatrietendused Vanemuses,” tõi direktor paar näidet Räpina õpilaste õppekäikudest. Ta lisas, et tähtis oli ka osavõtt olümpiaadidest.

Ahja koolis algas lõppev õppeaasta uue koolijuhi käe all ja ka hoone fassaadi remondiga. „Lõppeva õppeaasta eesmärgiks seadsime õpilaste vastutustunde arendamise ja koostöö tihendamise lapsevanematega. Tundub, et oleme mõlemas vallas tublisti tegutsenud ja õpilased tegelevad iganädalaselt oma tegevuse eesmärgistamisega ning panustavad koolielu edendamisse,” tutvustas Pirjo Pall, Friedebert Tuglase nimelise Ahja kooli direktor.

Ta nimetas koolikohvikute tegemist, selle raames teeb üks klass iga kuu oma kohviku, mille tulu läheb järgmise kohviku pidaja tooraine ostuks. Pall usub, et koolikohvikust saab Ahja kui ettevõtliku kooli üks traditsioonidest.

Koolis alustas tegevust ka tüdrukute klubi, mille liikmed korraldasid rohenädala raames taaskasutuse moesõu. „Tüdrukud valmistasid vanadest riietest moekad rõivad ja aksessuaarid,” märkis Pall. Tema sõnul oli Ahja kooli üks meeldejäävatest sündmustest rohenädal, kuhu panustasid nii vilistlased kui ka kooli kogukonna liikmed. Nii arendati teadlikkust taaskasutusest, pakendikäitlusest ja keskkonnahoiust.

„Mitmed õppekäigud jäid õpilastele tükiks ajaks meelde, neist ehk emotsionaalseim oli sügisene Tallinnas käik, kus külastasime meremuuseumi ja lennusadamat,” rääkis Pall. Kooli jõulupeost ei unune kooliperele imearmsad kelgukoerad ja karge talveilm. Mõistagi peab Ahja kool kalliks Tuglase aastapäeva konkurssi.

Kanepi gümnaasiumi juhi Diana Leenurme sõnul jääb lõppevast õpepaastast enim meelde inimlikkus ja paindlikkus, ning seda nii õpilastes, õpetajates kui ka lapsevanemates.

„Õpetaja roll on ajas muutunud, tal tuleb olla teejuht käesoleva sajandi oskuste kujundamisel, eriti sotsiaalsete oskuste kujundamisel, sest kõik me vajame oskusi ja toetust enda ja ümbritsevaga hakkama saamiseks,” sõnas ta.

Eksamid ja lõpuaktused
Räpina ühisgümnaasiumi juht ei ole enda sõnul märganud, et õpilased oleksid eksamite eel närvis. „Küll käivad gümnasistid usinalt konsultatsioonides,” märkis Ivanov.

Ahja koolis on eksamite korraldus sama, nagu eelmisel õppeaastal, ehk hindeid ei panda ja õpilased saavad oma teadmiste mahu teada protsentides. Eksami ettevalmistuses ei ole erisusi tehtud.

Kanepis lõpetab tänavu kooli 25 abiturienti, seega rohkem kui varasematel aastatel.

Leenurme sõnul ei saa eksamitulemusi eelmise aasta tulemustega võrrelda, kuna noored on erinevad, aeg teine ning iga päev toob uusi teadmisi, mis võivad eilsed kummutada.

„Head tulemused eksamil on küll eelduseks järgneva õppe parema valiku tegemisel, kuid sotsiaalselt intelligentne inimene võib olla tunduvalt edukam kui akadeemiliselt võimekas, ja ka vastupidi,” arutles Leenurm ja lisas, et kõik on inimese enda teha.

Riigieksamite tulemused selguvad 20. juunil. Kanepis saavad kõik lõpetajad tunnistused kätte 22. juunil, põhikooli lõpetajad kell 15 ja gümnaasiumi lõpetajad kaks tundi hiljem. Kõikide lõpetajate lähedased on üritustele oodatud.

Räpina ühisgümnaasiumis toimuvad lõpuaktused nii nagu vanal heal ajal ehk kõikide lõpetajate lähedased on oodatud.

Ahja kooli lõpuaktusele on oodatud samuti kõik lõpetajate lähedased, sest perede tugi ja panus noore inimese arengusse on väga oluline. Viiruseleviku olukord õnneks seda ka lubab.

Distantsõppe plussid ja miinused
„Distantsõppe positiivne mõju oli see, et lapsed väärtustavad enam koolis käimise võimalust,” sõnas Ivanov. Üldjuhul ei sobi enamikule kodus õppimine, sest õpilastele on väga tähtis suhtlemine kaaslastega, samuti ringidest osavõtmine ning klassiõhtud. Tänavu kevadel toimus Räpina ühisgümnaasiumis kaheksandate klasside õpilastele koguni ööklassiõhtu.

Sel aastal ei ole Räpinas õpilased olnud päevagi kaugõppel. „Suuri lünki varasema distantsõppe ajast ei ole, sest õpilastel on järeleõppimise võime, kuid konsultatsioonidel käiakse enam,” ütles direktor.

Ahja kooli juht märkis, et nad võtsid distantsõppe õppetunde arvesse ka käesoleva õppeaasta planeerimisel ehk üldtööplaan nägi ette teatava ajavahemiku järel distantsõppe päevi, et toetada õppeaasta üldeesmärki – vastutuse võtmist oma õppimise eest – ning hoida meeles digipädevusi.

„Sellest tulenevalt ei olnud õpilastele distantsõpe üllatav, ootamatu või vastuvõetamatu. Küll aga püüdsime pikaajalist distantsõpet vältida nii palju kui võimalik, sest oleme siiski kontaktõppe usku,” sõnas Pall. Ta lisas, et kuna Ahja kool oli vaid nädala kaugõppel kooliaasta algul, siis muudatusi õpilaste teadmistes ei olnud märgata.

Kanepi gümnaasiumi juht on enda sõnul ühelt poolt täheldanud, et koroonaaeg langetas motivatsiooni, väsitas vaimu, tekitas keskendumisraskusi ja huvi puudumist. „Teisalt, paljud õpilased leidsid mõttekaaslasi väljastpoolt kodupiirkonda, teised on veebi vahendusel ennast huvitavatel teemadel koolitanud, kolmandad leidsid endas süvahuvi mõne konkreetse valdkonna vastu, nagu psühholoogia, meditsiin, kaunid kunstid,” kirjeldas ta.

Leenurme sõnul sai õpe kannatada, kuna õppe süsteemsus kannatas. „Õpilastel on õpilüngad ja asja teeb raskeks see, et igal õpilasel on lüngad eri õppeaines ja eri teemal. Noored ja nende vanemad ootavad, et õpe oleks rohkem eesmärgistatud,” rääkis ta.

Ukraina õpilasi toetatakse
Räpina ühisgümnaasiumis õpib praegu kaks Ukrainast tulnud õpilast, direktori sõnul on neid uuel õppeaastal veidi rohkem. Üks õpilane tuleb lasteaiast, teine õpib praegu distantsilt oma riigi koolis, kuid sügisest liitub Räpina kooliperega.

Ahja kooli õpilaste nimekirjas on kuus Ukrainast tulnud õpilast, kes peamiselt õpivad veebi vahendusel oma koolis. „Oleme neile loonud võimaluse õppida oma klassiruumis ja võimaldanud õppevahendid ning aitame neil kohaneda õpikeskkonnaga, suunates neid osalema tundides koos oma eakaaslastega,” edastas Pall. Tema sõnul pakub kool eesti keele õpet ka laste vanematele. Viimased on juba tööl ega osale enam keeletundides. Kool andis neile õppematerjali, mille toel ise keeleoskust arendada.

Palli sõnul otsib kool praegu abiõpetaja, kes oleks Ukrainast tulnud õpilastele kogu aeg olemas. „Rõõm on näha, et meie lapsed on uued õpilased kenasti vastu võtnud ja õnneks mäng on ju rahvusvaheline,” leidis koolijuht.

Kanepis on Ukrainast tulnud õpilasi kolm, kooli juhi sõnul on nad hästi kohanenud. Nad õpivad eesti keelt klassikaaslaste ja Google Translate'i toel.

Ootused uuele õppeaastale: head koostööd ja rohkem inimlikkust
Räpina ühisgümnaasiumi direktor ootab uuelt õppeaastalt seda, et enam ei peaks kaugõppega tegelema, sest see on pärssiv. „Kui õpilased saavad koolis käia, on neil koolirõõmu, meeleolu on parem ja nad on motiveeritud,” tõdes Meeri Ivanov.

Ahja kooli juht ootab uuelt õppeaastalt jätkuvat head koostööd õpetajate, õpilaste, lapsevanemate ja teiste koolipere liikmete vahel. „Usume, et hea suhtlus, omavahelised lugupidavad ja usalduslikud suhted on hea koolikliima ja -kultuuri aluseks, sest kui keskkond on sõbralik ja mõnus, siis on siin ka hea õppida,” sõnas Pirjo Pall.

Ahja kool suudab olla koht, kus lapsed tahavad õppida ning areneda ettevõtlikeks noorteks, kes oskavad väärtustada ennast ja teisi.

Kanepi gümnaasiumi direktor ootab uuelt õppeaastalt inimlikkust, seda enam, et inimlikkus on kaduv, kuid ometi õpitav. „Ootan, et „poliitilised eeskujud” oleksid tolerantsed nii oma ütlemistes kui ka otsustes. Soovin, et inimesed ei piitsutaks ennast, vaid oleksid homme lihtsalt paremad kui täna ja et nad teeksid erinevaid asju rõõmuga,” on Diana Leenurme soov.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 19/05/2022 10:22:11

Lisa kommentaar