Tegemist on iga-aastase kevadise probleemiga, mis teeb teraviljapõldudele suurt kahju ja sunnib põllumehi tärganud saaki aktiivselt kaitsma. Haneliste poolt põllumeestele tekitatud kahju on viimastel aastatel oluliselt suurenenud, tekitades kahju miljonite eurode ulatuses.

Probleemi on tunnistanud nii põllumehed kui ka keskkonnaametnikud ja looduskaitsjad, kuid pole jõutud lahenduseni, et kaitsta põldusid ja kaitsta samal ajal ka üle lendavaid linde. Seda on vaja teha kiiremas korras. Senised heidutusabinõud pole aidanud. Peame leidma tasakaalu looduse ja tootmise vahel.

Keskkonnaameti eestvedamisel on praegu töös pikaajaline uuring haneliste heidutuse korraldamise küsimuses, et leida toimiv mõjutusvahend. Kui varasemal ajal oli hanede ja laglede kaitse ning ohjamise kava raames lubatud teatud tingimusel lindude heidutuseks letaalne tegevus, siis nüüd seda võimalust enam pole, sest kohus peatas selle võimaluse. Asjaomased asutused ja põllumehed pole omavahel kokkuleppeni jõudnud, kuidas toimiva heidutusega edasi tegutseda.

Maaelukomisjoni istungil leidsime, et Eestis on nüüdseks küll koostatud hanede ja laglede kaitse ning ohjamise tegevuskava, kuid haneliste arvukuse reguleerimine on jätkuvalt tabuteema. See aga ei lahenda põldude kaitset rändlindude eest. Akustilise ja visuaalse heidutuse kõrval nähakse ühe osana linnuparvede suunamist looduslikele rohumaadele ja viia nad eemale viljapõldudest. Keskkonnaamet peab vajalikuks monitooringu jätkamist, et selle põhjal leida lahendused põldude kaitsmiseks.

 

Autor: TARMO TAMM, riigikogu maaelukomisjoni esimees, Keskerakond
Viimati muudetud: 26/05/2022 09:11:03