Stressi- ja külmarohuga patustamine pikendas roolijoodikute katseaega ning saatis ühe viinaravile

Foto: Pexels

Kohus pikendas kahel joobes juhtimise eest süüdi mõistetud põlvamaalasel tingimisi karistuse katseaega, sest nad olid katseajal jäänud vahele alkoholi tarvitamisega. Neist üks vabandas alkoholiga patustamist stressirohke päevaga, teine aga väitis, et pidi napsi võtma järvel kalastades külmarohuks. Kolmas katseajal karskustõotust rikkunud põlvamaalasest roolijoodik saadeti aga alkoholismiravile.

Tartu maakohtu Võru kohtumaja Põlva esindusel olid läinud kuul roolijoodikutega käed-jalad tööd täis. Täpsemini küll varem juba kohtu ees seisnud roolijoodikutega, kes tingimisi karistuse ajal ei suutnud kained püsida. Mõne päeva jooksul tuli kohtul lisakohustusi määrata kolmele inimesele.

36-aastane Martin sai eelmise aasta märtsis karistada korduva joobes autojuhtimise eest. Tal tuli kuu aega oma tegude üle Rootsi kardinate taga järele mõelda, aasta ja 28 päeva vangistust määrati talle tingimisi kaheaastase katseajaga ja kriminaalhooldusega.

Juba katseaja esimesel aastal rikkus mees kahel korral registreerimiskohustust ja sai kriminaalhooldajalt hoiatuse. Kolmandal korral taotles kriminaalhooldaja juba mehele alkoholi tarvitamise keelu määramist.

„Kohus tuvastas, et Martin tarbis nädalavahetusel alkoholi, esmaspäeval magas ja unustas registreerimisaja ära,” märgiti kohtuotsuses.

Kohus määraski aasta algul mehele viinadieedi, aga kaineks ei suutnud Martin siiski saada. Nii taotles kriminaalhooldaja kevadel kohtult, et mees saadetaks viinaravile – ta oli märtsis jäänud vahele alkoholi tarvitamisega.

„Isiku tegelik motivatsioon on küll mõneti kaheldav, ent kriminaalhooldusametniku hinnangul võiks pikemas perspektiivis teadlik alkoholiprobleemiga tegelemine olla vangistuslikust karistusest mõjusam ning asjakohasem,” märgiti kohtuotsuses.

Kohus otsustas Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse taotluse rahuldada. Martinile määrati kohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile ning hiljemalt ühe kuu jooksul ravile pöörduda.

Praegu 56-aastane Harri sai korduva joobes autojuhtimise eest karistada 2020. aasta lõpus. Talle määrati kokku ligi aasta ja nelja kuu pikkune vangistus tingimisi kaheaastase katseajaga. Harri pidi hakkama korrapäraselt tegema vereproove, et selgitada, kas ta liigtarvitab alkoholi või ei.

Sel kevadel esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotles mehe katseaja pikendamist kahe kuu võrra. Põhjuseks tõik, et Harri jaanuaris antud vereproovi tulemus ületas norme, ja lisaks on mees hoiatustest hoolimata korduvalt viilinud vereproovi andmisest.

„Erakorralise ettekande kohaselt on Harri antud seletuses põhjendanud rikkumist temast mitte olenevate asjaoludega: ta käis koos kaaslastega järvel kalastamas, kui mootorsaan läks rikki ja nad ei saanud mitme tunni vältel kaldale,” vahendas kohus. „Termosega kaasavõetud tee läks seejuures külmaks ja külmatunde leevendamiseks tarvitas isik kanget alkoholi, sest muul moel ta oma sõnul hetkel probleemi lahendada ei saanud. Isik mõistab, et ei oleks tohtinud alkoholi tarvitada, kuid pidas oma tervist selles olukorras olulisemaks.”

Kohus märkis, et alkoholi tarvitamise keeldu ei olnud mehele pandud. Ning lisas: „Külmatunde leevendamiseks alkoholi manustamine on küll inimlikult mõistetav, kuid ei vabanda alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Alkohol ei ole mõeldud haiguste ravimiseks ega külmetumise ennetamiseks. Seetõttu on arusaamatu, miks kalale minnes süüdimõistetul (või tema kaaslastel) üldse oli kaasas alkohol. Käesoleval ajal on olemas ka mitmesuguseid muid sooja andvaid abivahendeid. Hädaolukorda sattudes saanuks süüdimõistetu abi kutsuda ka kaldalt.”

Kohus leidis aga, et mees on näidanud katseajal ka mitmeid positiivseid omadusi, tema vangi saatmine oleks seaduserikkumisi arvestades ebaproportsionaalne karistus, ning otsustaski vaid katseaega paari kuu võrra pikendada.

Päevake peale Harrit oli Põlvas kohtu ees veel üks joobes juhtimisega patustanud kodanik: 39-aastane Kristi. Temale oli mullu veebruaris määratud joobes juhtimise eest kuuekuuline tingimisi vangistus kaheaastase katseajaga, käitumiskontrolliga ning alkoholi tarvitamise häire programmi läbimisega.

Sel kevadel taotles kriminaalhooldaja ka Kristi katseaja pikendamist kahe kuu võrra. Märtsis oli ta rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumist oli juhtunud varemgi. Kristi ise kinnitas, et tarvitas konkreetsel päeval õlut ja põhjendas seda stressirohke päevaga.

„Stressi leevendamiseks alkoholi tarvitamine ei õigusta toimepandud rikkumist,” leidis kohus ja pikendaski ka tema katseaega.

 

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 26/05/2022 09:34:30

Lisa kommentaar