Küsitlus

Kas oled kunagi sattunud autoavariisse?

„Kes löövad kaasa meie küla inimeste küüditamises tööstuspiirkonda, ei saa kunagi olema väes, tões ja eheduses. Nad on orjad, sest nad lasevad läbi vale hävitada meie püha Eestimaa looduse.”

Tuurapera. Foto: Shawn Michael Rains

Räpina valla üldplaneeringu avalikul arutelul Räpinas osales vaid näputäis inimesi. Paar ametnikku ja paar kodanikku said aga otse ning paljud interneti kaudu kogeda, et emotsioonidest arutelul puudu ei tulnud. Väliselt nääpsuke naiskodanik esines hingestatud ettekandega, mis oli eeskätt suunatud selle vastu, et planeering annab rohelise tule suurele turbakaevandusele ja tehasele.

Mari Eensaar on kunstnik, viie lapse (sealhulgas mitme tunnustatud laulu- ja pillilapse) ema ja Räpina valla Rahumäe küla elanik. Nädalapäevad tagasi astus ta oma sõnavõtuga üles Räpina valla üldplaneeringu kolmandal avalikul arutelul (eelmised toimusid paar päeva varem Mehikoormas ja Verioral). Eensaare abikaasa Urmas Vürst jagas sotsiaalmeedias tema ülesastumise videot pealkirja „Kodukoha kaitsmine!” all ja tõdes, et planeeringu arutelul osales null vallavolikogu liiget, kaks vallavalitsuse esindajat ja kolm vallakodanikku.

„Müts maha sellise julge naise ees,” märkis üks vallavolinik videole LõunaLehe tähelepanu juhtides. Järgneb Mari Eensaare sõnum pisut kohendatud kujul:

„Esimene küsimus minult teile: kui palju siin meie seas on praegu volikogu liikmeid, kes huvituksid valla elaniku arvamusest? Vallavolikogu liige ju peab sellele heakskiidu andma. See näitabki praegu tegelikult suhtumist, vallavolikogu liikme suhtumist sellesse dokumenti. Teie teete valmis, nemad arvavad, et siis on kõik korras ja annavad „jah”, nagu on ka eelnevate dokumentide kinnitamine olnud. Kui KMH (Tuurapera turbatootmisala keskkonnamõjude hindamine – toim) oli valmis, siis arvas vallavolikogu liige, et järelikult on kõik õige. Ma annan sellele „jah'i”. Ma ei pea seda läbi töötama.

Nad ei tea, kui palju on seal sees valet! Nad ei tea. Ja nad ei ole siiamaani sellesse süvenenud. Nad ei tea, kui palju on liiklusega seal valetatud. Miks me peaksime uskuma, et see üldplaneeringu dokument on parem? Miks?

Minu tänased mõtted selle kohta.

Inimkond, inimteadvus, on suures muutumises. Te tunnetate, kui teil vähegi hing on sees. Te tunnetate seda. See on suures muutumises. Sisemist rahu, rõõmu, õnnetunnet ei paku enam eelkõige materiaalsed asjad. Eriti veel valega välja petetud asjad. Sisemine rahu leitakse loomises. Ja olemasoleva looduse väärtustamises. Inimesed jõuavad oma väeni, kui julgevad olla üdini ausad (koputas rinnale – toim). Üdini ausad! Ja ehedad eelkõige endale.

Kes minu juttu ei mõista, võib arvata, et ta on kaotanud. Või pole leidnudki ühendust oma hingega. Loojaga, algallikaga. Kuidas keegi seda nimetab.

Meie ees olev dokument on täis tohutult palju infot. Et seda läbida, läbi töötada, on kulunud mul palju, meeletult aega. Meeletult ressurssi. Kelle arvelt? Oma laste.

Julgen väita, et Räpina üldplaneering ei ole mõeldud vallaelaniku hüveks. Vaid annab õiguse meie kodukoha, keskkonna hävitamiseks. Ja looduse laastamiseks. See dokument ilustab ja ei too välja tõest pilti tööstuse rajamisest looduskaunisse miljöösse. Tegelikke kahjusid inimestele, keskkonnale, ei väärtusta olemasolevat puhast loodust. Vaid annab õiguse seda hävitada.

Need inimesed, kes selle dokumendi on koostanud, ja need, kes kavatsevad seda heaks kiita, on kaotanud oma sideme endaga. Puhta hingega. Miks ma julgen seda väita? Toon näite. Minu vanaema taheti vägisi värvata küüditajaks, nimekirjas olijate kodude ettenäitajaks. Aga ta riskis, ta riskis oma eluga, põgenes püssimeeste eest, läbi lume, läbi järvevee, ujus külmal märtsikuu öösel. Ta põgenes sealt. Sest tema hing tahtis olla aus! Üdini aus. Põgenes, sest ta teadis, et pole võimalik elada edasi ausana, kui oled hävitanud kellegi elu, pere, kodu. Ta oli väega naine. Ta elas 105-aastaseni, täiesti elujõus ja mõistuse juures. Sest ta jäi ehtsaks ja ausaks, elu lõpuni.

Need, kes siin löövad kaasa meie Rahumäe küla inimeste küüditamises tööstuspiirkonda, ei saa kunagi olema väes, tões ja eheduses. Olgu neil mitmeid doktorikraade või aunimetusi. Nad on orjad, sest nad lasevad läbi vale hävitada meie püha Eestimaa looduse. Nad on katkestanud oma sideme esivanematega. Seetõttu ei tunneta looduse pühadust. Neil ei saa olema häbi sideme pärast tulevaste põlvedega. Sest nad lasevad sellel sündida.

Mina olen väes. Sest olen astunud siia teie ette välja. Rahus. Ma olen sellest võitlusest välja astunud. Ma olen ehedas aususes kurjuse vastu. Mul ei ole piinlik esivanemate ees ega häbi laste ees. Olen andnud endast parima, et hoida. Meie kodukohta. Meie loodust. Hoiatanud teid: ärge müüge oma hinge. Ärge olge orjad! Püüdke leida ühendus oma eheda loojaga. Olge julged. Ükskõik kui kõrgelt teile on tulnud käsk.

Need olid minu mõtted ja minu tunded. Ja täiesti siiralt enda luudest ja lihast ja südamest. Te teate, mida te teete. Ja see on teie südametunnistus. Mina ei kanna teie peale viha. Kuid mul on kahju, kui te teete sellise valiku, et anda luba minna meie loodusel.”

Kodu turbakaevanduse kõrval
2019. aastal kirjutas LõunaLeht, et Rahumäe inimesed – teiste seas ka Mari Eensaar ja Urmas Vürst – protesteerivad Tuurapera raba turbakaevandamise ja külasse turbatoodete tehase rajamise vastu. „Elame tulevasele kaevandusele peaaegu et kõige lähemal, me ei teadnud sellest midagi,” ütles toona Eensaar. „Meie elumaja asub teest kümne meetri kaugusel, rasketehnikaga turbavedu puudutab meid otseselt,” lisas tema kaasa Vürst. „Tulime üheksa aastat tagasi Räpina linnast maale, vaikselt kõpitseme vana maja korda, tahame elada maal puhtas looduses.”

„Midagi peab olema, et oma inimestele tööd pakkuda, kohalike hirmud tuleb ümber lükata keskkonnamõju hindamisega,” põhjendas Räpina vallavanem Enel Liin toona seda, miks vallavolikogu andis turbakaevandamise uuringutele ja keskkonnamõju hindamisele rohelise tule nii Tuurapera rabas kui ka Meelva ja Määrastu rabas. Teadaolevalt pidi turba kaevandamine andma tööd mitmekümnele inimesele.

Kohalikel leidus keskkonnamõjude hindamise kohta ohtralt kriitikat. Peamiselt leiti, et külatee liiklustihedus kasvab palju rohkem, kui hinnangus pakutud.

Vald: võtame teie seisukohad teadmiseks
16 Rahumäe elanikku esitasid mullu Räpina valla üldplaneeringule kolm ettepanekut-pretensiooni.

Neist esimeses märkisid Rahumäe-Kahkva tugimaantee ääres elavad kodanikud, et nad pole nõus „taoliste häiringutega ja ohu kasvuga, mis tuleneb raskeveokite liikluse olulisest suurenemisest seoses turba transpordiga Tuurapera kaevandusest Võru-Räpina põhimaantee suunas”.

Kodanikud märkisid, et turbaveoste arv oli viimase seitsme kuuga juba ületanud Tuurapera KMH-s analüüsitud koguseid, milleks oli 170 veokit aastas. Nad kinnitasid, et teelõik on uues olukorras jalgsi liiklemiseks ohtlik, karta on liiklusõnnetuste arvu kasvu ja turbatehase rajamisel kasvaks raskeveokite liiklus teel kümme ja enamgi korda.

Rahumäelased pakkusid turbatehasele välja ka alternatiivi: lageraiutud maa Võru maantee ja Jõhvikasoo tee ristmiku kõrval. Jõhvikasoo teed inimesed iga päev ei kasuta ning algul rajatigi see turba transpordiks.

Vald kinnitas oma vastuses, et teelõigu koormus on hetkel alla 50 auto ööpäevas ning liiklusohutuse tagamine riigiteedel on transpordiameti ülesanne. Tehase arendamiseks on vaja arendaja huvi ning kuna see alternatiivses asukohas puudub, siis seda ei kaaluta.

„Meie ei ole nõus meie Rahumäe küla miljööväärtuste vähendamisega,” teatasid kodanikud.

„Selgitame, et peaaegu kõigis asustusüksustes on tootmise ja ettevõtlusega seotud hooneid ja tegevusi,” vastas pretensioonile vallavalitsus. „See aitab säilitada piirkondade elujõulisust ning teenus- ja töökohad elukoha lähedal. Võtame teie seisukohad teadmiseks, kuid äri- ja tootmise maa-ala üldplaneeringust eemaldamine ei ole põhjendatud.”

„Tulenevalt nimetatud asjaoludest palume häiringute ja ohu vältimiseks lõpetada tehase kavandamine Haavasaare kinnistule,” kõlas rahumäelaste kolmas soov.

Vallavalitsus selgitas, et üldplaneering ei ole ehitustegevuse aluseks ehk ei kavanda tehast ega anna sellele ehitusõigust. Haavasaare kinnistule on algatatud detailplaneering turbatootmistehase rajamise eesmärgil ning selle võimalikkus selgub detailplaneeringuga. Üldplaneering annab vaid võimaluse võtta maa-ala kasutusele äri ja/või tootmise eesmärgil.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 26/05/2022 09:41:52

Lisa kommentaar