Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Väärikad unarhooned ei jõua oma uut elu ära oodata ning võivad neelata tühjalt hulga raha

Ahja mõisa peahoone. Foto: Põlva VV

Ahja mõisa peahoone on hea näide sellest, kuidas funktsioonita jäänud uhke hoone võib langeda kõikvõimalike probleemide ohvriks ning minna lõppkokkuvõttes maksumaksjale kalliks täiesti tühjalt ülal pidada. Ahja mõis pole kahjuks ainus omasugune, võimsa ajaloo või arhitektuuriga unarhooneid leidub meie kandis rohkem, kui üles jõuab lugeda.

2007. aasta oktoobris ehk pea 15 aastat tagasi jagas LõunaLeht kurbi uudiseid: 1740. aastate keskel ehitatud uhke Ahja mõisahoone Põlvamaal hävis tulekahjus. Toonane Ahja abivallavanem Juta Otsa rääkis LõunaLehele, et kümmekond aastat tagasi oli mõisahoone saanud uue katuse, mis „olnud väga kallis”. Teadaolevalt maksis see 1,5 miljonit krooni. See katus hävis tules.

Ajavahemikus 2007‒2010 eemaldas üks kogenud Võru ehitusfirma hoonest põlenud konstruktsioonid ja ehitas uue kivikatuse. Paraku selgus hiljem, et see katus mõisahoonet siiski vihma eest ei kaitse ja laseb läbi. 2018. aastal leidis Ahja vallaga ühinenud uus Põlva vald, et mõistlik oleks lekkiv katus eemaldada ja ehitada uus. 2017. aastal tehtud audit oli leidnud, et kandekonstruktsioon ei vasta projektile, müürilattide all puudus hüdroisolatsioon, katuse aluskattematerjal ei vastanud nõuetele, plekkosade ja katusekivide vahel puudusid kohati ülekatted ning ka vihmaveetorud olid liiga peenikesed. Ehitusfirma teatas enda kaitseks, et masuajal suudeti raha leida vaid kõige hädapärasemateks töödeks ja paigaldamise järel katus igatahes läbi ei lasknud.

Sel kuul ehk mais 2022 teatas Põlva vallavalitsus, et on sõlminud töövõtulepingu „Ahja mõisa peahoone katuse restaureerimine”. Lepingu täitmise tähtaeg on seitse kuud. Lisaks katusekatte vahetusele on ette nähtud korstnate ümberehitamine.

Rehe Ehitus peaks katuse korda tegema ca 197 000 euro eest.

Nagu selgus, siis kippus katuse remonti takistama see, et Ahja mõisa peahoone korstnale on ehitanud oma pesa valge-toonekured. Vallavalitsus taotles keskkonnaametilt luba pesa likvideerimiseks. Keskkonnaameti spetsialist leidis sel kuul vaatluse käigus, et möödunud aastal rajatud pesa oli asustatud, kuid vanalinnu käitumise järgi pesas mune ei olnud. Päev hiljem uuris ameti inspektor pesa drooniga, mune pesas polnud ja nii anti luba kurepesa likvideerida – tingimusel, et pesa lammutatakse enne, kui sinna tekivad munad.

Ahjalased on leidnud, et katuse remont on iseenesest tore küll, aga raha neelav maja võiks siiski lõpuks ometi mõne asjaliku rakenduse leida.

Tühja maja kolmas katus
„Kolmas katus vähemalt, mis mina tean,” nõustus omaaegne Ahja ja hilisem Põlva vallavolinik, mõisa kustutustöödelgi osalenud Uuno Siitoja LõunaLehe tõdemusega, et mõisahoone saab mõnekümne aasta jooksul juba kolmandat korda uue katuse.

Põlva abivallavanem Arne Tilk nentis, et veel Ahja valla ajal ehitatud katuse tunnistas praagiks alles aastaid hiljem tehtud ekspertiis ja ehitajalt pole kuidagi võimalik tagantjärele kahjutasu nõuda.

Teisisõnu, juba aastakümneid tühjana seisev väärikas hoone nõuab järjekordset rahasüsti, aga peale mõningase silmailu see juba ammu ei paku.

Põline ahjalane Siitoja viimati Põlva vallavolikokku valituks ei osutunud, kuid üks tema valimislubadusi oli, et Ahja mõisale tuleb leida parim rakendus. Ta tunnistas, et tänase seisuga puudub tal info, et keegi mõisasse elu tagasi tahaks tuua. Ning ausalt öelda ka head ideed puuduvad.

„Teha annaks seal palju. Maja on suur, korruseid mitu – sinna saaks teha mida iganes,” nentis mees. „Seda on pakutud nii ja naa, aga pole ühtki konkreetset huvilist. Küll oleks hea, kui see tondiloss ära kaoks sealt alevi keskelt.”

Ahjalane meenutas, et omal ajal peeti plaani kolida mõisahoonesse kool. Ent praegune koolimaja on üleni renoveeritud, kuuldavasti peetakse plaani sinna ka lasteaed kolida ja nii pole just lootust, et mõisast haridushoone võiks saada.

Kas varasem Ahja vald või hilisem Põlva vald on jätnud midagi tegemata või teinud valesti, et maja on ikka tühi ja nõuab muudkui raha?

„Mis ta nüüd valesti ...” rehmas Uuno Siitoja. „Eks Põlva vald on pakkunud, enne Ahja vallas ka pakkusime. Kunagi oli mingeid huvilisi, kas kaitseliit või midagi, aga ikka vist ei sobinud. Ikka on pakutud vastavalt võimalustele, aga pole kedagi leitud.”

„Rahva huvi on, et see tondiloss ära kaoks – ükskõik mis kasutuse see ka saab,” võttis ahjalane ootused kokku.

Vald: huviline oli, aga ...
Põlva abivallavanem Arne Tilk nentis, et Ahja mõisa tuleviku kohta on mõtteid vahetatud nii omaaegses Ahja volikogus kui ka nüüdses Põlva valla juhtkonnas.

„Ütleme nii, et Ahjal nad unistasid, aga unistused ei saanud paraku teoks. Meie Põlva vallas ka oleme unistanud ja ma arvan, et need arengud oleksid võib-olla tunduvalt positiivsemad, kui poleks alanud sõda Ukrainas,” tõdes Tilk. „Mõtted, mis vallavanemal [endine abivallavanem Martti Rõigas] tegelikult pooleldi said teoks, on nüüdseks seisma jäänud.”

Tilk selgitas, et Rõigas suhtles Ahja mõisa tuleviku teemal ühe inimesega, kel oli nii huvi kui ka isegi mõtteid. Hetkel on ta aga ilmselt sõja mõjutustel n-ö orbiidilt välja astunud.

„Otsime investorit, reaalset persooni või ettevõtet, kes selle asjaga tahaks tegelda. See kasu, mida meie tahame, polegi oluline, vaid oluline on see, et mõis oleks käibes – ei seisaks kui tondiloss, vaid oleks ikka mõisana kasutatav,” sõnastas abivallavanem vallavalitsuse lootused. „Püüame Ahja [mõisahoone] saada hetkel sellisesse seisu, et ta oleks konserveeritud ja jääks kasvõi seisma, juhul kui mingit tegevust sisse ei suuda korraga tuua.”

Mõisad hävivad
Ahja mõis pole Põlva vallas, maakonnas ega laiemalt Kagu-Eestis sugugi ainus väärika minevikuga hoone, mis hinge vaagub ehk kuidagi rakendust ei leia ja lagunema kipub. Ning erilist lootuskiirt ei paista.

„Põlva maakonnas on selliseid hooneid, mis on muinsuskaitse all, aga pole leidnud kasutusotstarvet ning seisavad tühjana, paraku päris arvukalt,” tõdes muinsuskaitseameti Põlvamaa nõunik Anu Lepp.

„Kui te tõite esmalt välja Ahja mõisa peahoone, siis samavõrd vääriks tähelepanu ka näiteks Põlva vallas tühjalt seisvad Tilsi mõisa ja Põlgaste mõisa peahooned ning ka mitmed neisse mõisakompleksidesse kuuluvad kõrvalhooned. Hoolimata omaniku püüetest avariilist olukorda jõudumööda parandada, vaagub hinge Partsi mõisa peahoone, sisuliselt hävinud on aga juba Joosu mõisa peahoone. Varemetes seisab ja laguneb kahjuks kiiresti Maaritsa õigeusu kirik Kanepi vallas, samuti Räpina õigeusukiriku kogudusehoone Räpina linnas,” rääkis ta.

„Aga seda nimekirja võiks veel päris pikalt jätkata ja sellesse kuuluks nii mõisate kõrval- ja abihooneid kui ka taluarhitektuuri näiteid,” tõdes Lepp.

Põlva abivallavanem Arne Tilk ütles näiteks toodud Joosu ja Partsi mõisa kohta, et need pole valla munitsipaalomandis. Küll aga on mingisuguseid plaane ja diskussioone peetud Tilsi mõisahoone osas ning sinna on vallaeelarvest ka pisut raha eraldatud.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 30/05/2022 08:30:31

Lisa kommentaar