Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kinnisvarafirma: tarbijate kindlustunne on sügaval augus

Foto: LLi arhiiv

Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu kokkuvõttes arutatakse linnade pimendamise, kriisi, tarbijate kindlustunde ja ilmselt arendusturule leevendust toova sügise teemal.

Kas linnade pimendamine muutub normiks?
„Energiahinnad tõusevad, selles pole kahtlustki. Kas see tähendab, et sarnaselt Kohtla-Järvele hakkavad ka teised väiksema eelarvega linnad kulude kokkuhoiu nimel tänavaid pimedaks lülitama, alandades nõndaviisi nii linnaruumi kui funktsionaalse kui ka turvalise keskkonna väärtust,“ küsis Jõhvi kontori kutseline maakler Imre Hardõkainen.

„Hirm pimeduse ees võib ju olla ürgses tähenduses pseudoprobleem, kuid reaalsuses tähendab see seda, et mida iganes kurikael pimedal tänaval teeb, seda vähem on nägijaid. See omakorda tähendab, et korralikud inimesed ei julge enam pimedas jalutamagi minna, rääkimata selles, et lubataks oma lastel trennist jala koju tulla,“ sõnas maakler.

„Funktsionaalse väärtuse alandamise all pean silmas seda, et kui sügisõhtul on juba tööpäeva lõpuks pime ja ka tänavalaternad ei põle, siis jäetakse väga palju asju tegemata ja seeläbi kannatab ka kohalik ettevõtlus. Poest on süüa vaja, ilmselt sooritatakse sisseostud siis lõunapausi ajal ära. Kuid mis saab õhtustest kinos käimisest, lastega mänguväljakule kiikuma minemisest, romantilistest õhtustest kohvikukülastustest ja spordisaali minekust? Pimedus suretab linnaruumi välja, selles pole kahtlustki,“ väitis Hardõkainen.

Tema sõnul on sellisel teguviisil ka laastav mõju linna kinnisvarasektorile. „Väiksemates asumites on sadu noori peresid, kes on püha viha täis, kui jälle mõni kool kinni pannakse, sest just selle kooli pärast nad sinna kolisidki ja peale kooli sulgemist ei ühenda neid uue kodukohaga enam miski. Enamasti kolivad inimesed linnaruumi ikka sellepärast, et seal on linnale omased taristuelemendid, sealhulgas ka iseenesestmõistetavaks peetav tänavavalgustus. Kes tahab elada pimedas, kolib metsa,“ põrutas ta.

„Kinnisvaramaakleril ei ole ega peagi olema lahendust varrukast võtta, kuid mina saan anda linnajuhtidele orientiiriks oma hinnangu, kuidas tänane ja tulevane elanik pimedasse linna suhtub. Ei suhtu hästi!“ lisas Hardõkainen.

Kriis tuleb, kriisi ei tule, kriis tuleb...
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et viimase kahe ja poole aasta jooksul on hüplik majanduskeskkond juba turuosalisi õlgu kehitama pannud, sest prognoositud halvad ajad on asjaolude kokku sattumise tulemusel muutunud hoopis metsikuks tarbimispeoks ja keegi ei võta hoiatusi enam tõsiselt.

„Praegune olukord meenutab vägisi vanarahva muistendit karjapoisist, kes muudkui karjus külarahvale, et hunt on karjas. Kui lõpuks hunt tuli, siis ei uskunud teda enam keegi ja terve kari sai hukka,“ sõnas Sooman.

„Intressitõus on reaalsus. Kõrged energiakulud on reaalsus. Palgad ei jõua hinnatõusule järgi – ka see on reaalsus. Kõik ütlevad, et nüüd siis tuleb kriis. Seda seniks, kuniks järgmine hiromant teatab, et ka edasisest inflatsioonist pole pääsu, seega tuleb tarbida-tarbida-tarbida ja kui veel Euroopat laastav sõda peaks ka oodatust varem lõppema, siis on tervel maailmas käed-jalad tööd täis, et Ukraina üles ehitada ehk kuidas siis kriis tulla saab? Sõnumid on väga erinevad ja tavalistel inimestel pea pulki täis aetud,“ rääkis ta.

„Mis puudutab kinnisvarasektorit, siis on selge, et kiire hinnatõus on läbi, sest ostujõud ei tule enam lihtsalt järgi. Meil pole mõtet ennast pidevalt Soome või Rootsiga võrrelda ja arvutada, et kasvuruumi on veel mitukümmend protsenti. Vaatame parem korraks Läti poole, kus hinnad märksa madalamad, kui Eestis. Pakkumiste arv on juba hakanud kasvama, nõudlus kahanema, inimeste igapäevased kulud suurenevad. Sektorisiseselt vaadates on igati loogiline, et 13 aastat väldanud hinnatõusuga on selleks korraks ühelpool,“ lisas Sooman.

Tarbijate kindlustunne on sügaval augus
Värske konjunktuuriinstituudi tarbijate kindlustunde indikaator on juulis vaid ühe punkti võrra kõrgemal, kui 2008. aasta lõpus, mil maad võttis majanduslik tuumatalv. Toona oli indikaatori väärtuseks -37, käesoleva aasta juulis on vastav näit -36.

Peep Sooman ütles, et indikaatori alusfailist saab kõige olulisemana välja lugeda asjaolu, et inimesed hindavad oma tulevast majanduslikku olukorda ja säästusid märksa negatiivsemalt kui kevadel. „Hinnatõus on pannud kõikidele kõva paugu, ehkki kinnisvarastatistikas see veel ei kajastu,“ sõnas ta.

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi indeks langes juunis 0,1% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2243 €/m².

Mais oli korterite keskmist hinda seirav indeks korrigeeritud andmetel 2246 €/m². Kui mais tehti indeksilinnades kokku 1908 korteriomandi tehingut, siis juunis oli tehingute arv 1624. Võrdluseks – 2021. aasta juunis tehti indeksilinnades 1325 korteriomandi tehingut.

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi indeks 259 protsendi võrra kõrgemal.

Hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 18-aastase ajaloo.

Sügis toob arendusturule leevendust
Peep Sooman kinnitas, et vahepealse ehitusmaterjalide kroonilise puuduse tõttu edasi lükatud arendusprojektid pannakse sügiskuudel töösse.

„Eelläbirääkimiste baasil saab juba täna väita, et hiljemalt septembris-oktoobris lansseeritakse turule hulk uusi arendusprojekte, mis pool aastat või isegi rohkem ootel on olnud. Ehitusmaterjalide hinnad on jätkuvalt kõrged ja töökäsi on vähe, kuid ehitusfirmad suudavad nüüd vähemalt öelda ehitushinna ja -tähtaja, mis sõja alguskuudel võimatuks osutus,“ rääkis ta.

„Arvestades uusarenduste turul aset leidvat defitsiiti, saamegi nimetada seda leevenduseks. Tallinnas on hetkel pakkumises umbes 1200 uut korterit, veel paar aastat tagasi oli see number kaks korda suurem. Nii et kui turule tuleb sel aastal veel ka kasvõi 1000 ühikut juurde ja igakuine müügitempo isegi tagasihoidliku 200 ühiku kanti jääb, siis ainus mis juhtub, on see, et jääk ei lange enam,“ selgitas Sooman.

Tema sõnul on nn hoovõturajal väga erinevaid projekte alates kortermajadest pealinnas kuni ridamajadeni Harjumaa äärealadel, muudes piirkondades on arendustegevus jätkuvalt väga episoodiline ja turule tuuakse väga väikeseid, tihti renoveerimisprojekte.

 

Valga korterid
Tehinguhind on muutunud võrreldes:
- hinnatipuga (detsember 2007): -19%
- põhjaga (veebruar 2012): +431%
- eelmise kuuga: +3%
- viimase aasta pakkumishinna ja tehinguhinna vahe: 75%
- kuu kalleim tehing: 37 000 €
- viimase aasta keskmise tehinguhinna muutus: +34%
- juunikuu tehingute arv: 27
- juulikuu tehingute arv: 22

Võru korterid
Tehinguhind on muutunud võrreldes:
- hinnatipuga (veebruar 2022): -9%
- põhjaga (juuni 2010): +310%
- eelmise kuuga: +3%
- viimase aasta pakkumishinna ja tehinguhinna vahe: 27%
- kuu kalleim tehing: 92 000 €
- viimase aasta keskmise tehinguhinna muutus: +58%
- juunikuu tehingute arv: 26
- juulikuu tehingute arv: 25

Põlva korterid
Tehinguhind on muutunud võrreldes:
- hinnatipuga (2022 I kvartal): -25%
- põhjaga (2012 IV kvartal): +208%
- eelmise kvartaliga: -25%
- kvartali kalleim tehing: 93 900 €

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 04/08/2022 09:29:45

Lisa kommentaar