Surnud lammas. Foto: LLi arhiiv

Võrumaa lambakasvataja Mihhail Link on tõsises hädas naabruses elava hundikarjaga, kes on tänavu murdnud üle 30 lamba. Et soed tegutsevad ka lausa päise päeva ajal, kardab talunik ümbruskonna väikelastegi pärast, kes üksi õues mängides võivad langeda metslooma ohvriks.

Mihhail Link (54) on mitmes kandis lambakasvatusega tegelenud üle tosina aasta. 2020. aasta novembris murdsid hundid tema karjast viis looma, paar aastat varem Meremäel lausa kümme. Aga ei varem ega hiljem pole hundid lambakarjas sellist hävitustööd teinud nagu tänavu suvel.

„32 huntide murtud lammast on akteeritud ehk aktiga tuvastatud, aga kui hiljuti säilmeid korjasin, siis leidsin veel ühe kolju ja naha. Ega kogu karjamaad jõua iga päev rehaga üle käia,” ütles mees, kelle 250-pealine põhikari asub Võru lähistel Nõnova külas.

Tänavu on kuri karjas olnud vähemalt viiel korral. Viimati murdsid hundid Lingi karjast lamba juuli lõpus. Hommikul kell kuus ei näinud mees karja ülevaatuse käigus midagi kahtlast, aga õhtul leidis ühe mahamurtud lambatalle korjuse.

Jaanipäeva järel närisid hundid Nõnoval kolmel utel kõrid läbi, aga ühtki ei söönud. Samas leidis loomaomanik karjamaalt varasemate hundiohvrite jäänuseid. Juuli algul murti maha 12 looma, mõni päev hiljem tuli hädatapp teha veel viiele puretud lambale, juuli keskel murti neli ja enne juuli lõpupäevade tallemurdmist tapeti seitse lammast.

Võitlus arvatavalt mõne kilomeetri kaugusel pesitseva hundikarjaga on Nõnova loomakasvataja jaoks justkui võitlus tuuleveskitega. Päevasel ajal tuleb omanikul tööd teha ja loomi ta valvata ei saa. Öösiti käib ta une arvelt karjamaal valvet pidamas: tukub oma kaubikus, ärkab äratuskella peale üles, vaatab karja üle ning siis tukub järgmise äratuseni edasi. Aedikust ja elektrikarjusest ei ole huntide vastu praegusel kujul kasu (neist hüppavad soed üle), aga kapitaalsema kaitse ehitamiseks napib loomapidajal vahendeid.

„Keskkonnaspetsialistid väidavad, et kui tõmbad viie nööriga ... aga kui liha kokkuostuhind on euro kilo, siis ei anna investeerida liiga palju. Lisaks veel inflatsioon, kallim küte ja kui hundid lambad ära viivad, siis saad kompensatsiooni järgmise aasta maikuus – nii ei jäägi investeeringuteks raha,” tõdes lambapidaja.

Koera ei saa Link samuti ööseks lambaid valvama komandeerida. Pürenee lambakoer valvab kodu juures tõujäärasid ja pealegi saaksid hundid temast ka jagu. Kui tapetud lammas võib maksta sada eurot, siis tõukoera hukk poolteist tuhat.

Luusivad hundid ohuks väikelastele?
Lambad lammasteks, aga Mihhail Lingi jaoks on suurimaid murekohti see, et hundid liiguvad elamisrajoonides – suisa päise päeva ajal! Näiteks 26. juuli hommikul nähtud mõnesaja meetri kaugusel talust kaht hunti. Juuli keskel jalutas hunt Sarus päise päeva ajal mööda teed. Ka on hunte märgatud paari kilomeetri kaugusel ühe elamise lähistel.

Ja teie kõige suurem mure asja juures on see, et hundid võivad ohustada ka teie kandis omapäi õues mängivaid lapsi?

„Ma ei julge seda ütelda, aga kõhklused ja kahtlused on. Näiteks Sookülas nähti hunti õhtul ridaelamu juures. Ma selle põhjal julgeks väita küll [et oht väikelastele on]. Tekib kerge hirm endalgi,” tunnistas mees. Lingi tütar pidi oma väikse poja talle külla tooma ja mees sai aru, et laps ei tohiks koduhooviski üksi olla.

„Ütleme nii, et hundikaitsjad on ikka natuke ... Pooldavad rohelist ja mahedat. No ma ise ka mahe, aga see selleks. Huntide arvukus peab ikka olema reguleeritud ja nii loomadele kui inimestele ohutu. Kui siin juhtub mõne inimesega jama, siis oleme Euroopas esirinnas millegagi,” tõdes Mihhail Link.

Väidetavalt ei ole terves Euroopas terve hunt enam kui saja aasta jooksul ühtki inimest rünnanud. Üks vana metsavaht on aga meedias selle väite vastu protesteerinud ning meenutanud, kuidas 1980. aastal ründas ja vigastas hunt Raplamaal kaht inimest.

Hundijahi eriloa taotlus
Lambakasvataja tegi selle nädala algul keskkonnaametile taotluse hundi küttimise eriloa väljastamiseks. Ehkki Link on ka ise jahimees, puudub tal suuruluki küttimise luba. Küll aga on tal väga hea koostöö kohalike jahimeestega ning nood öelnud, et kohe, kui amet loa annab – kas ja millal, see on küll mehe sõnul veel teadmata –, siis asutakse tegutsema.

Loomapidaja rääkis LõunaLehele veel, et konkreetsed hundid ei kimbuta ainult tema lambakarja: ööl vastu teisipäeva murti tema talust linnulennult kümne kilomeetri kaugusel Obinitsas neli lammast. „Mis too kümme kilomeetrit neil minna on,” on ta kindel, et tegu oli sama hundikarjaga.

LõunaLeht uuris Lingilt, mida riik veel peaks tegema peale hundijahi limiitide suurendamise, et tema ei peaks öösiti lambakarja valvamas käima, laste pärast kartma ja murtud lambaid matma. Lambapidaja tõi siinkohal sõnasabast kinni haarates välja ühe olulise nüansi.

„Vireeni saatma ja maksma selle eest – matta ei tohi [murtud] loomi!” märkis mees. „Ja kujutage nüüd ette: loomad murtakse mul laupäeval, kui väljas on 30 kraadi sooja. Vireeni auto tuleb järgi järgmisel neljapäeval. Mis vahepeal tolle loomade hunnikuga toimub? Saate isegi aru, mis toimub. See on jube! Terve Mandri-Eesti kohta on Väike-Maarjas neli autot, mis korjavad loomi.”

LõunaLehe küsimustele vastas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko

Kuidas soovitate kodanikul oma lambakarja kaitsta?
Karja kaitseks on tõhusaim viis korralik kiskjatõrjeaed, mis peaks olema viieliiniline elektrikarjus, mille alumine traat peab olema võimalikult maapinna lähedal (soovitav mitte kõrgemal kui 20 cm, ja seda pidevalt, st järgima maapinna reljeefi) ja ülemine traat/liin 110-120 cm kõrgusel. Oluline on, et kõik liinid peaksid olema korralikult pingestatud ja ka füüsiliselt pingutatud. Kiskja otsib sissetulekuks kõige nõrgema koha ja kasutab siis võimalusel seda. Karjuseliinidena soovitav kasutada vaheldumisi traati ja linti. See on loomadele, eriti looduslikele sõralistele (kits, hirv, metssiga, põder) paremini nähtav ja väldib aia lõhkumist.

Kõnealusel lambapidajal olev karjaaed on sobiv küll lammaste sees pidamiseks, kuid ilmselgelt ebapiisav hundiründe vältimiseks (alumine liin liiga kõrgel).

Kuidas kommenteerite kodaniku hinnangut et hundijahi limiit peaks olema suurem, sest täna ohustavad hundid juba ka väikelapsi?
Hundi küttimismahud on määratud seire tulemuste põhjal ning selle eesmärk on ohjata arvukust ning seda esmajoones aladel, kus on esinenud kahjustusi ehk kus konflikt hundi ja inimese vahel on kõige tõenäolisem. Lammaste murdmise ärahoidmiseks ei pruugi aga suuremast küttimismahust piisata, sest ka hunt vaatab, kust oma toidu lihtsamalt kätte saab ning kaitseta lambad on talle kindlasti ahvatluseks, sest nende kättesaamine metsloomadega võrreldes on märkimisväärselt lihtsam. Hundi murdmiste ärahoidmise esmaseks meetmeks on ikkagi korralik kiskjatõrjeaed.

Kas või kui palju on tänavu antud ekstra hundijahilube nuhtlusisendite jahiks?
Sel aastal erilube antud ei ole.

Kas Linkil on asjaolusid arvestades lootust saada hundijahi eriluba?
Loa taotlus jõudis meieni eile (teisipäeval – toim) ning on hetkel menetluses. Nagu näitab aga varasem kogemus, ei pruugi eriloa andmine probleemi veel lahendada, sest hundi tabamine suvel on üsna suurt pingutust nõudev tegevus.

Kas lisaks Nõnova külale on Lõuna-Eestis veel praegu teada hunte või hundikarju, kes lambaid hävitavad ja nii talunikele nuhtluseks on?
Mais ja juunis on olnud kaks murdmisjuhtumit ka Rõuges, kuid peale seda pole sealt uusi juhtumeid lisandunud.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 04/08/2022 09:53:39