Küsitlus

Kas oled kunagi sattunud autoavariisse?

SUUR ÜLEVAADE: kõige levinumad petuskeemid Facebooki kuulutustest tööpakkumisteni

Foto: Pixabay

Tänapäeval on võimalik oma rahast ilma jääda lausa mitmel erineval moel - petturid kiusavad oma ohvreid nii vahetus suhtluses kui ka internetis kavalalt lõksu meelitades. Möödunud aasta jooksul peteti Eesti inimestelt välja ligi üheksa miljonit eurot. Citadele panga turvaeksperdid toovad välja ja selgitavad kuidas vältida mõningaid levinumaid finantspettusi.

„Petturite edu võti on nii inimeste teadmatus ja hoolimatus kui ka pankade ja teiste teenusepakkujate töömeetodite laitmatu tundmine, mis aitab petturitel oma petuskeemid kohandada vägagi reaalseteks olukordadeks,“ selgitas panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.

„Kuigi pangad kasutavad nutikaid maksete jälgimise süsteeme ja blokeerivad kahtlased tehingud, muudavad petturid ka pidevalt oma meetodeid, et kätte saada ohvri andmed või raha. Kui suurem osa inimesi oleks piisavalt informeeritud petturite lemmikskeemidest ja sellest, millistes olukordades neile meeldib tegutseda, muutuks petturite tegevus palju raskemaks,“ märkis Tkatšenko.

Investeerimispettus
Viimasel ajal Eestis väga levinud pettus, kus kurikaelad esinevad investeerimismaaklerite või pangatöötajatena ja pakuvad tulusaid investeeringuid aktsiatesse, võlakirjadesse, krüptovaluutadesse või mujale. Nad meelitavad investeeringute tegemiseks ohvrit paigaldama tarkvara (nagu Anydesk jne) või paluvad sul lihtsalt raha petturite kontodele kanda. Tihti luuakse ka veebisaite, kus ohver saab jälgida „kasumi kasvu”, kuna petlik edu julgustab neid üha rohkem investeerima.

Seni on kõik investeerimispettuste juhtumid järginud skeemi, kus kliendile helistatakse „sajandi parima pakkumisega” investeerimiseks ja teenimiseks. Pakkuja räägib enamasti ainult vene keelt, kuigi on ette tulnud ka eesti keele kasutamist. Telefoninumbrid, millele helistatakse, on kas juhuslikult valitud või võetud mõnest ebaseaduslikult hangitud andmebaasist või näiteks üritatakse helistada ettevõtte töötajatele kasutades tööandja nime.

Internetipanga juurdepääsu või maksekaardi andmete õngitsemine
Taktika, kus klient sisestab oma isiklikud internetipanga või maksekaardi andmed petturite loodud veebisaitidele või annab need ise petturile telefonikõne ajal. Saadud andmeid kasutavad petturid ostude sooritamiseks või pangakontolt raha ülekandmiseks.

Petturid loovad pankade veebisaitide või veebipoodide duplikaate, mis tavaliselt näevad välja originaalidega väga sarnased. Neid linke võltsitud veebisaitidele levitatakse seejärel e-kirjade, tekstisõnumite või Interneti-otsingumootori otsingutulemuste kaudu. Tavaliselt saadetakse e-kirju ja SMS-e justkui panga nimel, kutsudes lingile klõpsama, et näiteks mõnda olulist sõnumit vaadata, väljaminevat makset blokeerida või panga juurdepääsuandmeid muuta.

On juhtumeid, kus pettur paneb kuulutuse interneti otsingumootorisse, nii et see ilmub otsingu esimese tulemusena. Ohver klõpsab reklaamis võltsveebisaidil ja suunatakse ümber andmepüügiveebisaidile, mis näeb välja identne teenusepakkuja algse veebisaidiga.

Krediidipettus
Petturid postitavad sotsiaalvõrgustikesse väga hea intressiga laenupakkumise. Laenu taotlemiseks on vaja üle anda internetipanga juurdepääsu või maksekaardi andmed, teeseldes, et see on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks või kliendi tuvastamiseks. Pettused toimuvad sageli ka ilma internetipanga või maksekaardi andmeid hankimata, kuna kliendid teevad ise makseid petturite kontodele. Sel juhul küsivad petturid laenu tasaarveldamiseks erinevaid makseid, näiteks lepingu vormistamise või laenukindlustuse tasu, aga ka ettemaksu laenu saamise eest. Need ülekanded tehakse kõige sagedamini üksikisiku pangakontole, mis asub muus riigis või ettevõttes.

Võlts ettemaks
Petturid postitavad sotsiaalvõrgustikesse erimüügipakkumisi, kuid toote ostmiseks küsivad nad ettemaksu. Hetkel on levinumad võltsitud ettemaksu juhtumid Facebooki reklaamid, kui pärast makse laekumist kaupa teele ei saadeta.

Portaalides kaupade müüjate vastu suunatud pettus
Petturid kipuvad sihikule võtma inimesi, kes müüvad kaupu sotsiaalvõrgustikes või erinevatel interneti kauplemisplatvormidel. Nende petturite eesmärk on müüdav asi osta, kuid kauba ostmiseks seavad nad tingimuseks kullerteenuse kasutamise. Pärast toote ostmisega nõustumist saadavad petturid võltsitud kullerteenuse pakkuja veebisaidi veebilingi, mis küsib maksekaardi andmeid.

Fiktiivsed arved
Petturid saadavad koostööpartneri meiliaadressi võltsides ohvrile võltsitud arveid, kus nad jätavad arvele ettevõtte nime, kuid märgivad ära oma pangakonto. Võlts e-posti aadress võib olla väga sarnane organisatsioonis kasutatavaga. Petturid võivad pääseda ligi ka mõnele partneri meilikastile, jälgida kirjavahetust ja saata võltsarve ka pärispartneri meililt. Petturid võivad kehastuda organisatsiooni juhiks ja saata tema nimel raamatupidajale e-kirja, milles palutakse kiiret ülekannet. Sel juhul on e-posti aadress, millelt petturkiri saadetakse, privaatne ehk näiteks „@gmail.com”, mitte organisatsiooni ametlik e-posti aadress.

Romantiline petturlus
Petturid otsivad ohvreid veebis tutvumissaitide, sotsiaalmeedia või meili teel. Isikut võltsides ja inimestega kontakteerudes hakkavad petturid mõne aja pärast hädaolukorras abi paluma, näiteks lennupileteid „kallima” külastamiseks, kolimiskulude katteks, terviseprobleemide tõttu abi paluma jne.

Abi hädasolijatele
Otsesuhtluse kaudu internetis ja võltsprofiile kasutades kasutatakse kõige sagedamini rahalist tuge vajavate inimeste puudutavaid ja dramatiseeritud lugusid ja palveid, veendes neid raha üle kandma ja abivajajatele abikäsi ulatama.

Võltsloterii ja pärandus
Petturid saadavad e-kirju, tavaliselt teadmata aadressilt, väites, et on võitnud loterii või pärinud suure rahasumma. Loteriivõitude või pärandi kättesaamiseks palutakse teha ülekanne või esitada maksekaardi andmed.

Petturid, kehastades erinevaid avalikult tuntud organisatsioone, saadavad e-kirju, milles teavitavad võltsloterii võitmisest ning loomulikult on võiduauhinna kättesaamiseks vaja raha üle kanda ka ohvril.

Tööpakkumine
Pangatöötajana esinedes helistavad petturid ja pakuvad panka tööd, seades erinevaid eeldusi. Näiteks palutakse esitada internetipanga juurdepääsuandmed, avada konto, teha ülekanne konto väidetava aktiveerimise eest, laadida faile, mis salvestavad kliendiandmeid jne. Eriti ettevaatlik tasub olla selliste juhtumite suhtes, kui klient on postitanud tööotsingu infot portaalidesse või sotsiaalvõrgustikesse, kust on võimalik tuvastada ohvri telefoninumber.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 11/08/2022 09:34:01

Lisa kommentaar