Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kagunurka tulevad valdavalt puhkama kodumaa turistid

Ala-Rõuge külalistemaja.

Enamasti tulevad külalised Eesti eri paigust kagunurka siinse ümbruse ja vaatamisväärsustega tutvuma ning suurte ürituste ajaks ööbima, vähemal määral teistel eemärkidel. Euroopast on siiakanti jõudnud vaid üksikud turistid. Hobikorras majutuskoha pidamine õpetab pere lastele harjumust tööd teha ja toetab pensioniealisi majanduslikult.

Koka talu külalistemaja ja ka Maamehe golfitalu esindav Karin Sepp meenutas, et mullu ööbisid neil suusahuvilised Eestimaalt. Nad käisid Kütiorus suusatamas eelkõige nädalavahetustel ja koolivaheajal. Ehk oli siiatuleku põhjus ka selles, et koroona ajal ei saanud Euroopasse suusatama minna.

Mõlemad talud asuvad Lasva kandis Võrumaal. Esimeses on üheksa, teises 14 voodit.

„Tänavu on meie juures puhanud peamiselt Eestimaa elanikud,” märkis Sepp. Ta täpsustas, et puhkajad on pigem nooremapoolsed lastega pered või korteris elavad sõpruskonnad, kes soovivad omavahel maakoha vaikuses kokku saada.

Rõuges asuva Ala-Rõuge külalistemaja perenaine Laili Ago ütles, et külastajate enamiku moodustavad Eestimaa inimesed eri paikadest, nad ööbivad külalistemajas öö või kaks. „Turismifirma on nende reisi korraldanud nii, et päeval käivad nad tutvumas lähema ja kaugema ümbrusega, õhtul ööbivad külalistemajas,” tutvustas Ago esimest rühma huvilisi.

Teised tulevad perega, mille liikmed on samuti ümbrusega tutvumisest huvitatud. Viimastel aastatel tulevad pered koos lemmikloomaga, mullu oli koertega ööbijad Rõuge külalistemajas rohkem kui tänavu.

Kolmandad korraldavad külalistemajas erinevaid kursusi, neljandad kas kooli või klassi kokkutulekut.

Suured üritused toovad inimesed kagunurka
Teise osa siiakanti tulijate peamine eesmärk on osa saada suvisest üritusest. Põlvamaalt vastanud majutusettevõtete esindajad nimetasid nagu ühest suust, et üheks rahvast kagunurka toovaks sündmuseks on teatrietendused Kiidjärvel.

„Kiidjärvel toimuvate etenduste ajal on siin ööbijaid igast Eesti nurgast, ka Intsikurmu festivali ajal jagub külalisi, kuid muul ajal vähem,” rääkis Tiiu Tobreluts, Mammastes asuva Tammekännu Holiday House'i perenaine, kes tunnistas, et talvel on ööbijaid väheks jäänud.

Mullu etendati Kiidjärvel lugu Kalmer Tennosaarest, mille mängimise päevadel olid ööbimist pakkuvad kohad samuti rahvast täis.

Mooste mõisa juhataja Agnes Joyet ütles, et juba tänavu jaanuaris broneeriti kohad mõisa külalistemajja „Ada” etenduste ajaks. „Tulijaid on üle Eesti, kuid tänavu torkab silma, et paljud on tulnud siia Viimsist.” Ta lisas, et ka teiste suurürituste ajal on külalistemaja kohad täis.

Põlvas asuva Rähni maja peremees Raivo Ristimäe lisas, et rahvast toob siiakanti ööbima Intsikurmu kõrval ka Harmoonika festival ning Seto kuningriigi päev.

Euroopast vaid üksikud huvilised
Mõned soomlased on Maamehe golfitalus käinud golfi mängimas, lõuna ja ida poolt külastajaid käinud ei ole. Idanaabri poolt ei ole paaril aastal külalisi mujalegi tulnud.

Rõuge külalistemajas ööbisid üle nädala ehitusmehed Lätist, kelleks olid lõunanaabrite juurest varjupaika saanud pagulased Ukrainast. „Mõned aastad tagasi ööbis siin Euroopast tulnud eakamate jalgratturite grupp, nüüd ei ole enam turiste Euroopast,” meenutas Ago.

Eri rahvusest ehitajad on öömajal ka Rähni majas Põlvas, kuhu tänavu kerkib mitu uut objekti, nagu hoolduskeskus jt.

Joyet ütles, et talvel ööbisid neil kalamehed Lätimaalt. „Kui olid sobivad ilmad jääle minekuks, läksid nad meilt otse Peipsile.” Ta märkis, et kahel viimasel aastal on Moostes olnud vaid üksikud ööbijad Euroopa riikidest, need, kes olid seotud konkreetse tegevusega, ning mõned grupid Soomest ja Lätist.

„Lääne pool tundub sõda Ukrainas hirmsana ja ka Eestile lähemal kui enamikule Euroopa riikidele,” oletas Joyet, miks Euroopa riikidest saabub siia ülinapilt turiste. Ta lisas siiski, et maailmas on palju asju, mis inimeste liikumist mõjutavad, ja raske on täpselt öelda, miks siin turiste Euroopast napib.

Eestlastele aga meeldivat Moostes väga. Juhataja rääkis, et on mõisakompleksi ekskursioonide ajal meeldivalt üllatunud kuulajate huvist mõisa ajaloo ja sellegi vastu, mida tehakse kordatehtud mõisaaegsetes hoonetes. Mooste mõisakompleksi n-ö maasikas on juhataja sõnul praegu savikoda, millest ollakse väga huvitatud.

„Arvan, et Eestimaa inimesed hindavad mugavuse ja hinnaklassi tasakaalu, kus mõistliku raha eest saab mõistlikku teenust,” sõnas Joyet. Ta lisas, et Mooste mõisakompleksile on igati toeks ka ümbruskond.

Ainult turismist on keeruline ära elada
„Praegusel ajal on ainult turismist äraelamine kahtlane, sest aeg, kui külastajad käib, on liiga lühike,” ütles Karin Sepp.

Raivo Ristimäe ütles, et on mõlemad abikaasaga pensionärid ja külalistele ööbimise pakkumine on neile hinnatõusu ajal toeks, võimaldab kenade inimestega suhelda ja veidi tööd teha. Tema sõnul piisab kagunurka olemasolevatest voodikohtadest, sest külastuste tippaeg kestab kolm kuud.

Sepa ja tema venna pere tegeleb külaliste majutusega hobikorras, seda oma loomafarmi kõrvalt. Külaliste vastuvõtmine, majutamine ja toidu valmistamine, nende lahkumise järel ruumide korrastamine, pesu ja nõude pesemine annab kogu perele tööd. Abikäsi neil ei ole.

„Külalistega lävimisel saavad meie lapsed esimesed kogemused suhtlemisest, kuid külalistega suhtlemine õpetab ka sõbralikkust ja viisakust. Sa ju esindad nii ennast kui ka enda pakutavat,” rääkis ta ja lisas, et kui tekitad külalistes positiivsust, saad sama ka vastu ning töögi läheb kergemalt.

Külalistemajas töötamine on tema tütardes Liis-Loreenis ja Eliise-Mariis kasvatanud harjumust töötada ja andnud neile teadmise, et kõik ei tule lihtsalt kätte. „Kui perega kuhugi külla või sööma sõidame, oskavad tütred hinnata, kui hästi seal on asjad korraldatud, kui maitsvad on toidud ja kuidas toitu serveeritakse,” kõneles Sepp.

Soovid, soovid, soovid
Joyeti sõnul võiksid kagunurga piirkonnad oma paika laiemalt ja aktiivsemalt tutvustada, siis tuleb ka huvilisi rohkem.

Rähni külalistemaja peremees märkis, et jaguks lavastajal Ain Mäeotsal vaid soovi etenduste lavastamist jätkata. Need on ka reklaamiks maakonnale ja toeks majutusettevõtetele.

Tobrelutsu sõnul peaks riik ka turismiettevõtteid toetama. „Ma ei saa talvel ju elektrit puhkemajadest välja lülitada, sest siis külmuksid torud ära, kuigi seal ööbib kuu jooksul vaid korra-paar keegi.”

Praegusel hindade kerkimise ajal on mõistetav, et kõik ei saa endale puhkusele sõitmist lubada ja selle tõttu on ka külastajaid varasemast napimalt. Koguni kolme Põlvamaa puhkekoha esindajad keeldusid küsimusi kuulamata intervjuust. Üks neist vastas, et „räägiks kohe, kui jutt puudutaks koha broneerimist”. Neljas, samuti Põlvamaalt, ei reageerinudki helistamisele.

Vastanud olid ühel meelel, et külalised annavad neile energiat ja positiivseid emotsioone.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 11/08/2022 09:35:50

Lisa kommentaar