Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

PILK AJALUKKU: mis sai Kagu-Eesti punatankidest?

Võru punatank aastal 1985.

Narva linnapea Katri Raik on olnud tükk aega püstihädas: Eestimaa üldsus nõuab punaarmee võidukust meenutava tankimonumendi kõrvaldamist, venekeelse linna elanikkond ei taha sellest midagi teada. Praeguseks on linn otsustanud mitte riigi punast kraanat ootama jääda, vaid tanki ise kõrvaldada ja oma territooriumil mõnda sobivamasse kohta viia. Narva sündmuste taustal on LõunaLeheltki küsitud: aga mis sai neist T-34-dest, mis omal ajal „kaunistasid” Võru ja Valga linna?

Lühidalt on vastus: need tehti juba 30 aastat tagasi pihuks ja põrmuks.

Võru tank ehk Kose tank avati monumendina 1979. aastal Haanja ja Luhamaa teede hargnemiskohal. Sellega tähistati 35. aastapäeva Võru vabastamisest Saksa okupatsioonist. Nõukogude ajal käidi monumendi juures pulmapilte tegemas ja tegu oli kohaliku vaatamisväärsusega, mille tähendusele ilmselt suurt ei mõeldudki. Neil päevil ehk 11. augustil möödub memoriaali avamisest 43 aastat.

Kose tanki kohta on juba mitukümmend aastat tagasi kirjutatud, et tegu oli ainsa Eestis vabariigi algusaegadel kõrvaldatud tankimonumendiga, mis „sai tankile kohase saatuse osaliseks”.

Tank võeti maha 1991. aastal ning viidi hoiule EPT hoovile. Teadaolevalt tirisidki tanki posti otsast maha paar EPT meest buldooseritega. Soome-Eesti osaühing Eleanor ostis selle ära ja tahtis 1994. aastal viia Soome, kus T-34 hakanuks kaunistama üht kardirada. „Kõik sai alguse soomlaste naljana mõeldud küsimusest, et Kadaka turult võib küll iga mees endale Vene sõjaväemundri osta, aga kas midagi suuremat teil seal pole,” meenutas osaühingu toonane juht Valdo Praks Põhjarannikus.

Õhtuhämaruses Tallinna sadamasse jõudnud tank aga laevale ei pääsenud: toll ei lasknud seda läbi ja kohale kutsuti kaitseväe esindajad. Kuna müügitehing ei vastanud nõuetele, arestis muinsuskaitse tanki ja see paigutati sadama hoiuplatsile.

Tanki hoiuplatsitasu läks riigile liialt kalliks ja nii anti endine monument üle kaitseväele. Noore Eesti kaitsevägi transportis sõjamasina Aegviidu polügoonile. Punase viisnurgaga tanki peal katsetati mõnuga rootslastelt saadud tankirusikaid Carl Gustav ning lasti see pihuks ja põrmuks.

Valdo Praks sai soomlastele suveniiriks viia vaid mõned purustatud tankist alles jäänud väiksemad tükid.

Valga tankimonument avati Tartu maantee ääres 22. veebruaril 1978 ehk kaks päeva enne Eesti Vabariigi aastapäeva, mis mõistagi oli ajale kohaselt totaalselt mahavaikitud püha.

Ööl vastu 3. aprilli 1990 pandi tankile alla tugevajõuline lõhkelaeng ja see sai plahvatuses tõsiseid kahjustusi. Pärast seda tõid Vene sõjaväelased kohale uue tanki, millel küll polnud ei mootorit, istmeid ega juhtimisseadmeid. Pärast Eesti vabanemist võeti too asendustank postamendi otsast alla ja see seisis aastaid Valga lihatööstuse õuel. Hiljem sai tankist kohaliku muuseumi ehk Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni eksponaat.

Algul peeti tanki mulaažiks ehk arvati olevat valmistatud Nõukogude Liidus spetsiaalselt mälestusmärkide jaoks. Kui muuseumitöötajad tanki remondiks lahti võtsid, leiti aga selle eesotsast kaks keevitatud mürsutabamust, mis tõestasid, et roomikmasin on ka lahingutes osalenud. Uurimise käigus selgus, et T-34-85 oli osalenud Berliini lahingus.

32-tonnine tank tehti korda – muu hulgas kasutades buldooseri käigukasti – ja sellest sai sõjamuuseumi liikuv eksponaat.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 17/08/2022 08:37:14

Lisa kommentaar