Küsitlus

Kas oled kunagi sattunud autoavariisse?

Tuhanded eakad jäävad kodus kukkudes hätta

Võllanalja tehes võib öelda, et kodu on üks ohtlik koht ja kõige ohutum asend on pikaliasend. Sugugi naljakas pole see aga nende tuhandete eakate inimeste jaoks, kes oma kodus pikali kukuvad, vanusest räsitud jalgade ja liigeste tõttu enam püsti ei saa ning on vahel tundide kaupa sunnitud ootama abi – mõnikord näiteks rõdu kaudu sisenevate päästjate näol.

Tervise arengu instituudi värske ülevaate kohaselt vajas eelmisel aastal vigastuste tõttu ravi ligi 140 000 Eesti elanikku ehk iga kümnes inimene. Kõige rohkem said vigastada 5‒14-aastased lapsed (ligi 23 000 juhtu) ja 25‒34-aastased (u 19 000 juhtu).

44% neist vigasaamistest toimus kodus. Läbi aegade on kõige sagedasemaks vigastuse põhjuseks kukkumine: kõigist vigastuste põhjustest moodustas see samuti 44% ehk üle kolmandiku.

Märkimisväärselt palju saavad kukkudes viga eakad inimesed. 65‒74-aastased said mullu vigastada pea 6700 korda, 75‒84-aastased 5200 korda ja vanemad kui 85-aastased 3300 korda.

Toome mõned näited, mis on saadud käesoleval aastal päästemeti Lõuna päästekeskuse kaudu.

5. jaanuaril kell 11.14 teatati, et Võrus Jüri tänaval kukkus kodus 83-aastane naine, ei saa enam püsti ja kannatab valusid. Päästjad kohe ust lõhkuma ei hakanud ning õnneks jõudis kell 11.53 kohale tütar, kes avas võtmega ukse. Kiirabi vaatas patsiendi üle ja andis esmaabi.

1. aprillil kell 11.35 teatati, et Antslas Tamme tänaval kukkus 94-aastane naine kodus ja ei suuda püsti tõusta ega ust avada. Päästjad sisenesid aknast ning avasid seestpoolt ukse, et kiirabi ja hooldaja kannatanu juurde pääseks.

2. juulil kell 15.02 teatati, et Tartus Vasara tänaval on korterist kuulda appihüüdeid. Päästjad sisenesid kangi abil korterisse, mille põrandalt leidsid kukkunud vanema naise. Tõenäoliselt tunde põrandal lamanud patsiendiga jäi tegelema kiirabi.

8. juulil kell 1.12 teatati, et Kanepi vallas Magari külas kukkus kodus 82-aastane naine ega saa enam püsti. Päästjad avasid korteriukse jõuga, selle tagant naine ka leiti. Naine aidati voodisse ja kiirabitöötajad andsid talle esmaabi.

11. juulil kell 6.25 teatati, et Tartus Puiestee tänaval kukkus oma kodus terviserikke saanud 74-aastane naine ega saa enam põrandalt püsti. Päästjad sisenesid rõdu kaudu ja avasid kiirabile ukse.

25. juulil kell 2.38 aitasid päästjad Mustla alevikus Tiigi tänaval kiirabil pääseda liikumisvõimetu patsiendi juurde. Selleks sisenesid päästjad läbi lahtise akna korterisse ja avasid ukse seestpoolt.

„Päästjad käivad sageli väljakutsetel, kus vanemad üksi elavad inimesed on kodus kukkudes viga saanud ning ei suuda enam ise püsti saada ega liikuda,” on päästekeskus märkinud. „Halvemal juhul ootab kannatanu abi tunde, enne kui keegi naabritest või möödujatest appihüüdeid kuuleb või mõni lähedane hädasolijast teada saab. Eakate ja liikumisraskustega inimeste kodud on kasulik tõsiste tagajärgedega kukkumiste ennetamiseks kohandada. Selleks saab abi ja nõu küsida linna sotsiaalabiosakonna töötajatelt.”

Maapind on ohtlikum kui vesi ja tuli kokku
Õhtuleht on märkinud, et kui mõelda päästeametist, manab vast igaüks silme ette kaitseülikonnas tuletõrjuja. Ent mitu korda rohkem auru kulub päästjatel sootuks teise probleemi – kukkumise – tagajärgedega tegelemisele.

Kukkumise tõttu sureb poole rohkem inimesi kui vee- ja tuleõnnetustes kokku: umbes 200 inimest aastas. Ennetustöö on aidanud vee- ja tulesurmasid vähendada, aga kukkumiste ja ka kukkumissurmade hulk suureneb.

Põhjus on ajalehe teatel elanikkonna vananemine. Valdavalt vajab kukkumise pärast päästjate abi üksi elav eakas, kel on kroonilised terviseprobleemid või puue.

Igal aastal lisandub päästjatele umbes 100 väljasõitu seoses kukkumisega. Eelmisel aastal tõttasid päästjad appi 940 kukkunule, tunamullu 837, sellest aasta varem 726 inimesele.

Sotsiaaltöötajad: abiks on telefon ja tugivõrgustik
Kagu-Eesti sotsiaaltöö spetsialistid tunnistavad, et eakate inimeste kodused kukkumised, millega kaasneb vajadus välise abi järele, on murekoht. „Meie klientide seas, ma ei ütleks, et see väga sagedane on, aga seda tuleb ikkagi ette,” nentis Võru vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Angela Järvpõld.

Järvpõllu sõnul on tema osakonna klientide hulgas ette tulnud sedagi, et inimene jääb kukkudes abitusse olukorda, ta avastatakse juhuslikult ja lõpuks tuleb kutsuda päästjad ust maha murdma. Viimastel aastatel pole seda küll õnneks juhtunud – tänu tehnikale.

„Küll on juhtunud nii, et inimene on kukkunud ja kutsunud ise abi – et on telefon olnud. Abi on saadud tänu telefonidele ja eakate inimeste arenenud oskustele telefoni kasutada,” märkis ta. „Varem seda nii palju ei olnud ja see on päris palju aidanud.”

Järvpõllule on Võru vallas teada üks pere, kus kukkumisohuga eakale inimesele on soetatud kukkumisanduriga kell. Leidub muidki seadmeid ja teenusepakkujaid, kes aitavad kukkumist kiiresti tuvastada ja abi kohale kutsuda.

„Eks need kukkumisandurid või häirenuputeenus on sellised digilahendused, millele lähedased või lapsed peaksid mõtlema, kui eakal on teada tasakaaluhäired ja ise elatakse kaugemal,” soovitas ta selliste olukorda vältimiseks, kus vanainimene kukub ja jääb tundideks abitult lamama. Järvpõld tunnistas samas, et erijuhtumitel sellised lahendused ei toimi – näiteks võib dementsust põdev kodanik kukkumiskella meeltesegaduses lihtsalt käe pealt ära võtta.

„No ikka on sotsiaaltöötajad öelnud, et hoolealune on üksi olles kukkunud – selliseid juhtumeid tuleb ette,” nentis ka Setomaa valla sotsiaalosakonna juhataja Maarika Loodus, et probleem on olemas.

Kas teie hoolealustel on tulnud ette ka selliseid õnnetusi, et inimene jääb abitusse olukorda, avastatakse juhuslikult ja tuleb kutsuda päästjad ust maha lõhkuma?

„Viimasest ajast ei tule ette, aga ikka on olnud selliseid juhtumeid ka,” sõnas Loodus. „Pigem küll selliseid, kus inimene on leitud kukkununa ja on kutsutud kiirabi appi. Et pole teada, miks inimene ust ei ava, või avastatakse, et ta ei saa ust lahti.”

Paljud eakad inimesed tahavad elada oma kodus ja keelduvad hooldekodust – isegi kui jalad enam hästi ei kanna. Looduse sõnul on neil tavaliselt õnneks olemas lähedased, kes muutuvad murelikuks, kui seenior telefonile ei vasta. Või siis moodustavad vastava tugivõrgustiku naabrid ja abiks on ka valla sotsiaaltöötajad. Ka Setomaa valla sotsiaaltööjuhi sõnul on väga paljude eakate õnnetuste puhul õnneks tänapäeval abiks telefon ja häirenupp.


Kuidas kodus kukkumist vältida?

Käitu ise ohutult:
hoia füüsilist toonust – liigu ja võimle
käi regulaarselt tervisekontrollis
raskete ja ronimist nõudvate majapidamistööde puhul palu abi
riietu istudes
püsti ja istesse tõuse rahulikult ja aeglaselt
võta korrektselt arsti määratud ravimeid
vajadusel kasuta automaatset ravimidosaatorit

Kohanda kodu ohutuks:
eemalda või kinnita lahtised vaibad ja katted
varusta kõik trepid käsipuuga
eemalda või kinnita ebastabiilsed (logisevad või suisa katkised) mööbliesemed
hoia liikumisteed vabad
kasuta öösel liikudes valgust ja võimalusel automaatset valgustust
aseta enim kasutatavad esemed käepärasele kõrgusele
kasuta vannitoas vajadusel käepidemeid, dušiistet, kõrgendatud tualetipotti
vajadusel vaheta välja vann
väldi kodus rippuvaid kangaid
lase välja vahetada või karestada libedad põrandapinnad
kasuta kummitallaga või -nuppudega susse või sokke
kanna talvel libisemiskindla tallaga jalanõusid

Võta abiks tehnilised vahendid:
lepi lähedase või naabriga kokku igapäevased suhtlusviisid, veendumaks, et sinuga on kõik korras
hoia pidevalt häirenuppu või telefoni enda juures
vajadusel varusta kodu häiret saatva liikumisanduriga

Allikas: päästeamet

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/08/2022 08:39:11

Lisa kommentaar