Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Vallajuhid jäid soojamaareisi traditsioonile truuks Aadria mere ääres

Foto: Budva.me

Põlvamaa omavalitsuste liidu paljukritiseeritud suve(lõpu)reisi tava pole kuhugi kadunud: äsja käisid valdade ja volikogude juhid turismi ja väikettevõtluse arendamise eesmärgil Aadria mere ääres Montenegros. Budva, mida peetakse Aadria mere ranniku vanimaks inimasustuseks, on oma keskaegsete ehitiste ja imekauni rannaga tänapäeval välisturistide meelispaik Montenegros – nii on iseloomustatud juhtivate põlvamaalaste seekordset sihtpunkti.

Ajakirjandus on varem korduvalt kirjutanud Põlvamaa omavalitsuste liidu (POL) kombest viia enda valdade juhid suvel vähemasti ametlikult tööreisi sildi all mõnda maailma kaunisse paika. Näiteks 2017. aastal vahendas ERR, et „Põlvamaa omavalitsusjuhid käivad juba mitmendat aastat avaliku raha eest õppereisidel kohtades, kuhu muidu sõidetakse päikest võtma ja puhkama. Miks peab koostöövõimalusi otsima riikidest, millel Eestiga vähe ühist, ning omavahelisi suhteid tugevdama sooja päikese all, jääb omavalitsuste volikogu kriitilisematele liikmetele arusaamatuks. Ettevõtmist taunis ka maksumaksjate liit”.

ERR nimetas, et Põlvamaa omavalitsuste liidu korraldatud õppereiside sihtkohtadeks olid varem olnud Gruusia, Portugal ja Kreeka. 2017. aasta suvel aga põrutati Bulgaariasse, et populaarses turismipiirkonnas Varnas „tugevdada omavalitsusjuhtide omavahelist koostööd ning otsida koostöövõimalusi”. Reis maksis pea 14 000 eurot, millest kolmandiku kandsid reisijad ise, ülejäänu aga omavalitsuste liit, mille eelarve moodustab valdade makstav liikmemaks ehk lihtsalt öeldes maksumaksja raha.

„Ühtepidi on ta tööreis, teistpidi natuke puhatakse ka, et räägime asjadest nii nagu on, aga iga inimene vajab puhkust,” lausus toonane Kõlleste vallavanem Andrus Seeme.

2016. aastal oli LõunaLehes ilmunud lugu „Omavalitsusjuhid käisid sooja päikese all õppereisil. Jälle!”. „Varem Gruusias ning Portugalis õppe- ja koostööreisil käinud Põlvamaa omavalitsusjuhid naasid äsja kaugelt maalt järjekordselt koolitusreisilt,” kirjutasime toona. „Seegi kord meelitas neid päikseline lõunamaa – 26 inimest käis suuresti just maksumaksja kulul imelisel ja võrratul Kreeta saarel. Nad tutvusid sealsete omavalitsustega, tutvustasid Eesti avaliku halduse süsteemi ning vahetasid kogemusi.”

Too reis kestis kaheksa päeva ja maksis ligi 27 000 eurot (ca 1000 inimese kohta), millest kolmandikud tasusid osalejad (26) ise. Samas said osalejad välislähetuse eest sadu eurosid päevaraha. Ülejäänu tasus POL.

„See ei olnud puhkusereis, see oli meil traditsiooniline iga-aastane tööalane reis,” vastas toonane POLi esimees ja Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv LõunaLehe küsimusele puhkusereisi muljete kohta.

Rahvas kritiseerib
Äsja sai LõunaLeht mitu kriitilist vihjet selle kohta, et POLi esindajad nautisid taas sooja välisriigi rõõme.

„Põlvamaa omavalitsuste liidu jopskid on taas preemiareisi endale korraldanud kuskil lõunamaal,” teatas üks kodanik. Talle teadaoleva info kohaselt käisid enne haldusreformi POLi reisil igast omavalitsusest vallavanem ja volikogu esimees, sedakorda aga olnud raha rohkem, kuna omavalitsusi vähem, ning sestap võetud kaasa ka abivallavanemaid.

„Kohe kuidagi ei saa jätta teatamast, et väiksemaks jäänud Põlvamaa omavalitsuste esindus ehk vallavanemad ja volikoguesimehed ja kes teab kes veel olid terve läinud nädala ühisel välisreisil,” vihjas sel nädalal LõunaLehele teine kodanik. „Mis eesmärgil rahva raha eest need väsinud peakesed küll ennast tuulutavad, pooltele neist ei tule nagunii taipu juurde ...”

Lühem reis, vähem osalejaid ja kulusid
Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees ja Räpina vallavanem Enel Liin teatas, et POLi rahvas viibis 5. septembrist 9. septembrini Montenegros „turismi- ja väikeettevõtluse arendamise eesmärkidel”.

Reisil oli Liini sõnul seitse inimest. Lisaks Põlvamaa kolme valla vallavanematele ja volikoguesimeestele osales arenduskeskuse juht ja omavalitsusliidu tegevjuht, selline koosseis on POLi juhi teatel osalenud ka varasematel koostööreisidel. Osaleda ei saanud Kanepi vallavolikogu esimees.

„Kohtusime Budva linnavalitsuse esindajatega, räägiti piirkondade eripäradest ja koostöövõimalustest. Esitasime kutse külastada Põlvamaad. Käisime tutvumas väikeettevõtetega. Meie vastu tundis huvi ka kohalik meedia,” kirjeldas ta reisi jooksul tehtut ja kogetut.

Montenegro keele (serbia ja horvaadi keele sugulaskeel) valdajad või hea tõlkeprogrammi kasutajad võivad POLi visiidist lugeda veebikülje www.budva.me artiklist „Delegacija Estonije u zvaničnoj posjeti Opštini Budva”.

Reisikulud kattis Enel Liini sõnul Põlvamaa omavalitsuste liit ja reisi maksumus oli 4017 eurot.

Tuletagem siinkohal tõe huvides meelde, et POLi reisi delegatsioon ja eelarve on varasematel aastatel olnud märksa suuremad.

Kuid siiski – mida ütleb POLi juht kodanikele, kelle meelest on selliste valdavalt maksumaksja raha eest korraldatud reiside tegemine omavalitsuste juhtidele ja töötajatele ebavajalik liialdus?

„Ma ei nõustu selle väitega,” vastas Enel Liin. „Kõik sellised ettevõtmised on väga harivad ja tekitavad huvi ka meie piirkonna vastu. Sellistest reisidest on välja kasvanud peaaegu kõik meie tänased koostööpartnerid ja kasusaajate ring on laienenud enamasti ka allasutustesse (haridus, kultuur, sport, väikeettevõtjad). Peale maavalitsuste likvideerimist on Põlvamaa omavalitsuste liit ja Põlvamaa arenduskeskus ainukesed organisatsioonid, mis juhivad maakonna arengut.”

Kuidas kommenteerite kodaniku tähelepanekut, et need omavalitsusliidu suvised reisid tehakse alati vaid soojematesse piirkondadesse ehk sisuliselt on tegu maksumaksja kulul tehtud soojamaapuhkusega?

„Kindlasti mitte,” vastas Liin.

LõunaLeht uuris ka, miks puuduvad selle nädala alguse seisuga näiteks Räpina dokumendiregistris vallavanema välislähetuse dokumendid. Liin märkis, et välislähetust ta ei vormistanud, kuna tegemist oli ka omavalitsuste liidus tööülesannete täitmisega, kus osaleti oma valdade esindajatena. Enda sõnul osales ta reisil viibides veebi ja telefoni teel ka Räpina vallavalitsuse töös.

Ka Kanepi valla dokumendiregistris puudus vallavanem Mikk Järve välislähetusse saatmise ja talle päevaraha maksmise dokument. Põlva vallavanem Martti Rõigas oli POLi reisi ajal ametlikult korralisel puhkusel.

Vihjajad hindasid, et POL püüab oma järjekordset reisi avalikkuse eest varjata, kuid teisipäeval – kas juhuslikult peale LõunaLehe huvi selgumist – avaldas POL teate „Põlvamaa hakkab arendama koostööd Montenegro Budva piirkonnaga”. Selles öeldi, et Põlvamaa omavalitsuste juhid külastasid eelmisel nädalal Montenegro Budva piirkonda, et leida võimalike koostöökohti turismivaldkonnas.

„Põlvamaa omavalitsuste liidul on koostöös Põlvamaa arenduskeskusega saanud heaks tavaks teha igal aastal koostöö- või õppereis välisriikidesse, kuna Põlva maakonnal on mitmed sõpruspiirkonnad, millega viiakse läbi ühiseid ettevõtmisi kultuuri-, hariduse ja spordivallas,” kirjutati teates.

„Meie turismi- ja ettevõtlussektor on paar aastat olnud erinevatest kriisidest tugevalt mõjutatud, mistõttu jõudsime arutelu käigus arvamusele, et peaksime vaatama harjumuspärasest Euroopa keskusest kaugemale,“ ütles Põlvamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Enel Liin.


Montenegro ja Budva
Montenegro on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.

Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Montenegro piirneb Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaaniaga. Rannajoone pikkus on 294 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km.

Aastatel 1918–1992 oli riik Jugoslaavia koosseisus (alates 1945 liiduvabariigina).

Seejärel oli riik aastatel 1992–2003 Jugoslaavia Liitvabariigi nime kandnud riigi osa, mis 2003. aastal muutis oma nime Serbiaks ja Montenegroks. Montenegro iseseisvumisega 2006. aastal kaotas Serbia oma väljapääsud merele, kuigi koostöö jätkub.

Rannikualadel valitseb vahemereline kliima pikkade, kuivade suvede ja lühikeste jahedate talvedega.

3500 aasta vanune Budva, mida peetakse Aadria mere ranniku vanimaks inimasustuseks, on tänapäeval oma keskaegsete ehitiste ja imekauni rannaga välisturistide meelispaik Montenegros – seda paika külastab igal aastal enam kui 30 korda nii palju turiste, kui seal on elanikke.

Allikad: Wikipedia, ReisiGuru


Millest räägiti Põlvamaa omavalitsuste liidu kohtumisel Budva omavalitsuse juhtidega?

Budva valla juht Nikola Jovanović:
„Meile on suur au, et meil oli täna võimalus võõrustada Eesti delegatsiooni, kes esindab Põlva piirkonda. Meil on väga hea meel vahetada kogemusi ja alustada koostööd, mis on tähendusrikas nii meie kui ka meie riikide jaoks ning omavalitsuste jaoks, mis selle piirkonna moodustavad. Montenegrol ja Eestil on palju ühist ning just vestluse kaudu oma lugupeetud kolleegidega veendusime, et suudame koostööd teha nii kultuuri-, turismi- kui ka majandustasandil. Maailma turismiturg on täielikult integreeritud ning oleme jõudnud järeldusele, et otseliini Tivat-Tallinn kasutuselevõtt on oluliselt kaasa aidanud nende kahe riigi erakordse turismi ühendamisele ning meie arvates on palju võimalusi koostöö tegemiseks.”

Räpina vallavanem ja POLi juht Enel Liin:
„Meie Põlvamaa piirkonnas Eestis on kolm omavalitsust, meil on palju metsikut loodust, mis erineb teie omast. Oleme põhjapiirkonnast ja tulnud vaatama, kuidas siin lõunas välja näeb. Tulime uurima, mida soovitate meie inimestele oma piirkonnas, et nad saaksid teada, kuhu tulla ja mida näha. Muidugi oleme siin selleks, et oma piirkonda tutvustada ja kutsuda teie inimesi vastuvisiidile. Teame palju inimesi, kes elavad lõunas ja tulevad eriti just talvel Soome, aga Eesti on sama ilus.”

Veidi kohendatud robotitõlge Budva.me saidil ilmunud ülevaatest.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/09/2022 09:37:25

Lisa kommentaar