Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

„Diivanil asetsevas kinnises puuris oli neli surnud kutsikat... Neil ei olnud isegi võimalust ellu jääda”

Foto: MTÜ Loomapäästegrupp

Setomaal Treski külas suri sel kuul umbes paarikümnepealist koerakarja ja lehma pidanud mees ning tema hoolealused jäid teadmata ajaks söötmata ja jootmata. Loomapäästegrupp leidis sündmuskohalt kolme täiskasvanud koera ja nelja puuris oleva kutsika laibad ning süüdistab nii kohalikku omavalitsust kui põllumajandus- ja toiduametit tegevusetuses. Nood ei võta süüd omaks.

MTÜ Loomapäästegrupp (LPG) sai eelmise nädala neljapäeval teate, et Setomaal ühe talumaja hoovis lamab koer, kes ei liiguta. Kui grupi vabatahtlik vaatama läks, selgus, et koer on surnud. Lisaks jooksis seal ringi veel koeri ja majast kostis koerte haukumist. Loomapäästegrupp teavitas kohe põllumajandus- ja toiduametit (PTA) ja politseid ning palus asja kiiresti uurida.

„Nüüd hakkasid arenema kummalised lood,” kirjeldas LPG esindaja. „Selgus, et loomapidaja oli umbes nädal aega tagasi ära surnud. Vald oli sellest teadlik, aga loomade suhtes ei võetud ette mitte kui midagi... Lisaks koertele oli seal ka üks õnnetu lehm. Vald oli juba väga pikalt selle teemaga kursis, sest aeg-ajalt kutsuti ikka kohale ka PTA esindajad, kes kinnitasid, et asjad on korras... PTA ametnik ei suvatsenud oma käikude kohta isegi protokolle vormistada, sest ta lihtsalt ei viitsinud. Ja kuna PTA ametnikud ei teinud fotosid, siis oli hea väita, et kõik on OK.”

Loomapidaja loomakaitsjate andmetel PTA ametnikke sisse ei lasknud.

Loomapäästeoperatsioon kestis kella kümnest hommikul kuni poole viieni õhtupoolikul. Kinni püüti 21 koera, kellest osa oli halvas seisus. Maja hoovist avastati kahe koera laibad ja üks surnud koer oli maja köögis. Kohalike teatel võis ühel hetkel majapidamises koeri olla isegi poolesaja ringis.

„Aga kõige õõvastavam avastus tabas loomapäästjaid toas: diivanil asetsevas kinnises puuris olid neli surnud kutsikat... Neil ei olnud isegi võimalust ellu jääda, sest neil puudus nii söök kui jook. Tagumises toas, mille uks oli naelaga kinni, oli emane koer koos kahe suurema kutsikaga. Kui LPG poleks vihjet saanud, oleks ka nemad surnud...” teatasid loomapäästjad.

Vanaperemees olevatki osa koeri hoidnud pööningul ja keldris, osa sai aga õues joosta. LPG hinnangul tegeleski ta koerte paljundamisega.

Majapidamisest leiti veel loomade säilmeid
„Maja alla olid koerad kaevanud mingid kaevikud ning kutsuti päästeamet, kes hakkas maja lammutama selleks, et koerteni jõuda,” jätkus LPG õudustäratav kirjeldus. „Maja all järasid koerad miskit, mis oli väga koera moodi. Laudapealselt pööningult leiti kolme koera pealuud. Seda, kui palju seal tegelikult koeri on surnud, me ei tea ja ei saa ka mitte kunagi teada...”

LPG andmetel hoiatas Tartu varjupaik vallavalitsust juba aastaid tagasi, et loomapidaja tuleb korrale kutsuda ja nende loomadega midagi ette võtta. Vald ei reageerinud, väidetavalt sellepärast, et loomapidaja lubas kõik kohtusse kaevata.

„Kahjuks PTA saamatus ja laiskus koos vallaametnike tegemata tööga viis selleni, et loomad lihtsalt surid,” teatas LPG. „Järjekordne koerakasvataja... Järjekordsed laibad... Järjekordselt ametnike tegemata töö.”

Loomapäästjate kinnitusel teatas PTA ametnik päästeoperatsiooni ajal, et ta oli samas kohas kolm päeva tagasi käinud ja siis oli kõik korras. See teade ajas loomapäästjatel kopsu üle maksa ning nad avaldasid sotsiaalmeedias rea pilte, mille põhjal saab nende teatel igaüks ise otsustada, kas ametniku jutt vastab tõele.

Üle poole loomadest pandi magama
Esmaspäeval avaldas loomapäästegrupp, et 21st leitud elusast koerast pani Tartu kodutute loomade varjupaik 13 leidmispäeval magama. Koerakarjast jäeti alles seitse kutsikat ja üks vanem koer. Loomad eutaneeriti, sest nad olevat olnud liiga agressiivsed.

LPG kinnitusel ei vastanud see väide vähemalt püüdmise ajal tõele. Püüdmise ajal koerad kolme LPG vabatahtlikku ei rünnanud. Samas tunnistasid loomapäästjad, et kindlasti võisid koerad varjupaigas käituda agressiivsemalt, sest nad olid ära toodud nende harjumuspärasest keskkonnast, topitud puuri, sõidutatud autoga ja neile tundmatus kohas maha laaditud.

„Oleme püüdnud väga palju loomi. Oleme püüdnud agressiivseid loomi, aga need Setomaa koerad ei olnud agressiivsed loomad. Tegemist oli argade loomadega, kes püüti nende tavapärasest keskkonnast kinni,” pahandas LPG varjupaiga otsuse üle.

Lisaks olid loomapäästjate teatel segased lood ka lehmaga. Lehm lubati nende sõnul valla ja PTA poolt loomapäästegrupile. Äkki ilmus aga väidetavalt välja pärija, kes tahtis lehma ära viia ja kes oli ka andnud loomade varjupaigale õiguse koerad eutaneerida.

„Ja kus see nn pärija oli kõik see aeg, mil loomad ja inimene seal virelesid ja surid?” küsis LPG. „Selles loos on nii palju valet ja vassimist... ja oi kui palju loomi on surnud... Lihtsalt mõnikord tekib nii jõuetu tunne... Ma arvan, et PTA ametnikul ja vallaametnikul ei ole loomadest sooja ega külma. Nende uni on rahulik. Ja nende elu veereb kenasti edasi mugavatel töökohtadel: selle töö eest, mida nad teevad, vägagi kõrge palga eest.”

PTA tegeles probleemiga pidevalt
LPG avaldas oma sotsiaalmeedia kontol ka looga seotud PTA töötaja ja vallaametniku nimed. Mõlema asutuse kommentaari põhjal ei pea LõunaLeht seda nimepidi ristilöömist mõistlikuks.

Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) on asutuse lõunaregiooni juhataja Inge Saavo sõnul teinud pidevat koostööd kohaliku omavalitsusega, muu hulgas on pakutud ka veterinaarset abi.

Eelnevate kontrollide käigus tuvastas PTA Saavo teatel, et koertele oli tagatud piisav kogus sööta ja joogivett ning koerad said vabalt hoovis ringi joosta. Tõdeti, et koerte konditsioon oli normaalne. Kontrollide käigus tuvastati, et koerte peremees käis koos valla ametnikuga järjepidevalt poes ja ostis koerte toitu. Kontrollimisel tuvastas PTA ka, et peremehel oli tagavaraks piisavas koguses koerte kuivtoitu.

„PTA pole väitnud, et ses majapidamises on kõik korras,” teatas Inge Saavo. „Järelevalveametnik käis perioodiliselt majapidamises koos valla sotsiaaltöötajate ja kutsetegevusloaga veterinaararstiga. Järelevalveametnik on organiseerinud koos veterinaararstiga koertele ussitõrje ja vaktsineerimise marutaudi vastu. Käesoleval aastal on järelevalveametnik käinud majapidamises 2. märtsil, 12. juulil ja 19. juulil. Käesoleva aasta sügiseks oli koerte peremehega kokku lepitud järjekordne koerte vaktsineerimine marutaudi vastu. Järelevalveametnik on korduvalt ühendust võtnud ka koerte peremehe sugulastega ning arutanud nendega koerte arvukuse vähendamise võimalusi.”

PTA lõunaregiooni juhi sõnul ei käinud järelevalveametnik kõnealuses majapidamises kolm päeva enne koerte laipade avastamist, nagu on väitnud loomapäästegrupp.

„14. septembril (eelmise nädala kolmapäev ehk päev enne kirjeldatud sündmusi – toim) sai järelevalveametnik veterinaararstilt teada, et koerte omanik on surnud, mille järel helistas kohe valda ja uuris, kas eelnev info vastab tõele,” kirjeldas Saavo. „Samal päeval otsiti vallaga lahendusi, kuidas organiseerida koerte ja veise söötmine nii kaua, kuni leitakse probleemile lõplik lahendus. Üheskoos vallaga suheldi loomade varjupaigaga ja omaniku sugulastega ning loomade toitmise ja üleandmise kokkulepped olid sõlmitud juba enne vabatahtlike organisatsioonide sekkumist.”

Järelevalveametnik käis PTA esindaja sõnul kohapeal 15. ja 16. septembril ning toitis koeri ja lehma. Kuna loomade omanik oli surnud, võttis loomade hoole tagamise enda kanda omavalitsus ehk Setomaa vald.

„Tõepoolest olid selles kohas loomade laibad, nendega tegeles samuti kohalik omavalitsus,” sõnas Inge Saavo. „Järelevalveametnik toas ei käinud, sest loomad jooksid õues ning varjusid keldris, kuhu oli võimalik pidevalt minna. PTA hindab väga vabatahtlike organisatsioonide abi ja koostööd olukordades, kus abi on vajalik, aga palub ka töörahu olukordade lahendamiseks.”

Vald: sekkusime kohe
Niisiis, loomapäästegrupi teatel oli Setomaa vallavalitsus teadlik, et Treski külas toimus pikka aega loomade väärkohtlemine. Väidetavalt ei olevat vald usekkunud peale Tartu loomade varjupaiga aastatetagst hoiatust, kuna loomapidaja ähvardas kohtuga. Lisaks olnud vald loomapäästegrupi andmetel teadlik, et loomade peremees oli nädal varem surnud ja loomad majapidamises üksi, kuid taas ei reageerinud. Kuidas kommenteerib neid väiteid Setomaa vallavalitsus?

„Tulenevalt loomakaitseseadusest pole omavalitsuse pädevuses lemmikloomade pidamise reeglitest kinnipidamise kontroll ja järelevalve,” teatas valla kommunikatsioonispetsialist Rein Järvelill. „Omavalitsusel pole ka pädevust anda hinnangut, kas tegemist oli loomade väärkohtlemisega.
Käesolevas kaasuses sekkus omavalitsus kohe, kui selgus, et surnud inimese lähedased polnud võimelised kohe vastu võtma pärandvara valdust ja kohustuste täitmist. Vald korraldas ka loomade püüdmise ning varjupaika viimise. Antud loo juures on kahetsusväärne, et loomapäästegrupp ei pöördunud kohe veterinaar- ja toiduameti või politsei poole, kui sai teada loomade väärkohtlemisest.”

Järvelill rõhutas, et Setomaa vald toimetas nii, nagu asjaolud ette näevad, ehk hakkas kohe peremehe surma järel otsima tema lähedasi ning sekkus siis ise.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 25/09/2022 21:12:56

Lisa kommentaar