Küsitlus

Kas riik peaks laiendama Nursipalu harjutusväljakut?

Võru vanalinna muinsuskaitseala saab uue kaitsekorra

Ajaloolised linnakeskused on kultuuripärandina meie ühine vara, mis kannavad igale paigale ainuomast identiteeti. Eesti ehitusliku kultuuripärandi hulgas ongi lisaks üksikmälestistele riigi kaitse all ka 12 muinsuskaitseala, millest 11 asub linnade ajaloolistes keskustes: Tallinnas, Valgas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Viljandis, Kuressaares, Rakveres, Haapsalus ja Lihulas. Esimene muinsuskaitseala loodi 1966. aastal Tallinnas, 1973. aastal kehtestati kaitsealad väiksemate linnade ajaloolistes keskustes, sh Võrus. 2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse tuules on muinsuskaitseamet ette võtnud uute kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele.

Võru – üts ummamuudu liin
1783. aastal Katariina II korraldusel loodud uue kreisi halduskeskus otsustati pärast lühikest kaalumist rajada Võru mõisa maadele. Seda otsust toetas tulevane asukoht Tamula järve, Võhandu jõe ja Koreli oja vahelisel alal ning Tartu-Pihkva maantee lähedus. Sellel samal alal paikneb suures osas ka praegune Võru vanalinna muinsuskaitseala.

Kreisilinn Võru planeeriti regulaarse tänavavõrguga ning pikkade kitsaste kruntidega paiknema ümber keskväljaku, kust esinduslik Katariina puiestee viis otse Tamula järveni. Linna alale planeeriti 16 kvartalit ja ligikaudu 85 krunti. Majad paiknesid väikeste vahedega tänavajoonel, krundi tagaosas olid abihooned, majandusõu ja juur- ja puuviljaaiad. Linna kiirema arengu tagamiseks tehti mitmeid soodustusi, nagu näiteks väiksem maamaks ja tasuta metsamaterjal, viimane ergutas just puitmajade rajamist. Kivihooned koondusid esmalt pigem keskväljaku äärde ja lähedusse.

Võrust läbi viiva Riia-Pihkva raudtee rajamine andis tõuke linna laienemiseks kagu suunas ja soodustas väiketööstuse arenemist.

Hoolimata Teise maailmasõjaga kaasnenud suurtest kahjustustest ning hilisemate sobimatu arhitektuuri ja mastaabiga „koleehitiste“ rajamisest, on Võru linnatuumik oma ainulaadse ruudustikplaanis tänavavõrgu, avanevad vaatesihid ja osaliselt ka tsaariaega tagasiulatuva iseloomuliku hoonestuse säilitanud tänapäevani. Hoonestuse vanima, 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi, kihistuse moodustavad ühekorruselised viil- või kelpkatusega puitelamud ning suured avalikud hooned: kreiskooli (praegune Võru gümnaasiumi) hoone, luteri ja õigeusu kirik.

Kaitsekord kui kokkulepete kogum
Muinsuskaitsealade eesmärk on kohaliku ehituspärandi ja traditsioonide säilitamine ja jätkamine. Ühtmoodi väärtuslikeks peetakse nii ehitiste detaile, materjale ja mastaape kui ka nende paiknemist maastikul või kinnistul. Muinsuskaitsealade maapind sisaldab enamasti olulist arheoloogilist informatsiooni. Lisaks ajaloolisele tänavaruumile ja fassaadidekoorile on muinsuskaitsealadel sageli ka väga väärtuslike interjööridega hooneid. Muinsuskaitsealasid ümbritsevad kaitsevööndid, mille eesmärgiks on vältida järskude ehituslike kontrastide tekkimist alade piiridel ning tagada oluliste vaadete säilimine.

Praeguseks on muutunud õigusruum ning ootused ühiskonnas, vaja on värsket pilku ja senisest praktikast enam kohalikku kogukonda kaasavate põhimõtete väljatöötamist. Kaitsepõhimõtted peaks olema sellised, mis aitaks iga üksiku muinsuskaitseala eripära senisest paremini defineerida ja esile tuua ning pärandi potentsiaali kogukonna arengus maksimaalselt ära kasutada.

Võru vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks on loodud töögrupp, kuhu kuuluvad lisaks muinsuskaitseameti esindajatele ka Võru linnavalitsuse esindajad ning kohalikku pärandit hästi tundvad valdkonna eksperdid.

Varasematest muinsuskaitseala põhimäärusest hakkab kaitsekord erinema suurema paindlikkuse poolest. Kaitsekorraga jagatakse hooned väärtusklassidesse ning vastavalt nendele kehtestatakse ka kaitse tagamiseks vajalikud nõuded ja tingimused, samuti loa- ja säilitamiskohustust puudutavad leevendused. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et madalama väärtusklassi hoonete puhul on tööde tegemiseks vaja senisest vähem kooskõlastamist ja bürokraatiat.

Kaitsekordade koostamist alustati 2019. aastal Kuressaarest ja Pärnust, käimas on protsess ka teistel muinsuskaitsealaldel, nüüd on jõudnud järg Võru kätte.

A, B ja C
Koostatava kaitsekorraga jagatakse muinsuskaitseala hooned kolme kategooriasse, millele kehtivad tööde tegemisel erinevad nõuded.

A-kategooria saavad sellised ajaloolised hooned, mille puhul on autentsena säilinud välisilme ning teadaolevalt on alles ka ajaloolisi interjööre. Nende puhul jääb kehtima senine kord, kus ehitus- ja restaureerimistöödeks nii välis- kui siseruumides on vaja muinsuskaitseameti kooskõlastust.

B-klassi hooned on need, mis on kas algupärase välisilmega või ajaloolise hoone heatasemeline rekonstruktsioon, samuti arhitektuuriliselt kõrgetasemelised uusehitised. Selliste hoonete puhul muutub regulatsioon senisest oluliselt leebemaks, sh pole siseruumides muudatuste tegemiseks edaspidi enam muinsuskaitseameti luba vaja.

C-klassi loetakse uusehitised, lihtsamad abihooned, mille säilitamine praegusel kujul ei ole muinsuskaitseala eesmärk. Nende hoonete puhul saab leevendusena loobuda projektide menetlemisel ja ehitustööde kooskõlastamisel muinsuskaitseameti loakohustusest.

Lisaks hoonetele võivad muinsuskaitsealale olla iseloomulikud ja seeläbi ka väärtuslikud kõikvõimalikud muud elemendid: krundijaotus, piirdeaiad või -müürid, ajaloolised kaevud jms.

Hoonete kaitsekategooriatesse jaotuse aluseks on muinsuskaitsealal asuvate hoonete inventeerimine, mis tähendab seda, et hoone seisukord vaadatakse kohapeal üle ja pildistatakse ning tehakse ettepanekud igale hoonele kaitsekategooria määramiseks. Võrus algavad inventeerimistööd septembri lõpus. Töid viivad läbi muinsuskaitseameti nõunikud. Majaomanikud ise samal ajal kodus viibima ei pea. Inventeerijad vaatlevad hooneid peamiselt tänavalt, kuid tulemuste täpsuse huvides oleks väga hea, kui omanikud lubaksid kaardistajaid ka oma hoovidesse, et anda võimalus tutvuda abihoonetega.

Kuna kaitsekord valmib osapoolte koostöös, oleme huvitatud ka elanike arvamusest, julgustame majaomanikke olema inventeerijatega avatud, tutvustama oma maju ning nendega seotud lugusid ja kultuuriväärtuslikke detaile. Tööde käigus tehtud fotosid kasutatakse hoonetele kaitsekategooriate määramisel alusmaterjalina, kultuurimälestiste registri täiendamisel kasutatakse vaid hoonete välisvaateid ja fotosid ilma inimeste kujutisteta.

Kaitsekorra koostamisega vaadatakse üle ka muinsuskaitseala piirid, haljastus, samuti olulised vaated muinsuskaitsealale ning märgilistele objektidele selle piires.

Ootame kogukonna arvamusi
Kaitsekorra koostamiseks toimub avalik arutelu kohaliku kogukonnaga. Arutatakse kohalike väärtuste, ala piiride jm kohaspetsiifiliste küsimuste üle.

Töörühma kohtumiste ja avalike arutelude tulemusel valmib muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu, milles sõnastatakse muinsuskaitseala väärtused ja põhimõtted. Nende säilitamiseks ja hoidmiseks pannakse kaitsekorras paika juhised ja nõuded. Pärast muinsuskaitsela kaitsekorra eelnõu koostamist toimub selle avalikustamine, selle kohta saab esitada arvamusi ja vastuväiteid, mis räägitakse läbi avaliku arutelu käigus. Lõpliku kaitsekorra kinnitab valitsus.

Täna õhtul toimub kultuurikeskuses Kannel Võru vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise avakoosolek, kuhu on oodatud kõik Võru vanalinna käekäigust huvitatud inimesed.
 

 

Autor: ANU LEPP, muinsuskaitseameti Põlvamaa nõunik
Viimati muudetud: 04/10/2022 08:18:58

Lisa kommentaar