Küsitlus

Kas riik peaks laiendama Nursipalu harjutusväljakut?

Riigijuhid: Venemaa mobilisatsiooniotsus Eestit praegu otseselt ei ohusta

President Alar Karise kommentaar Venemaa osalise mobilisatsiooni väljakuulutamise kohta:
„Putini otsus välja kuulutada osaline mobilisatsioon tähendab Putini ühemõttelist tunnistamist: sõjaga Ukrainasse minnes on ta lüüa saanud.

Samuti tähendab 300 000 reservväelase püssi alla võtmine, et Venemaa sõjaväe senised kaotused Ukrainas on olnud väga rängad.

Mobilisatsioon näitab ka seda, et naabritevastase sõjapoliitika jätkamise nimel ei hooli Venemaa juhtkond oma kodanike eludest, saates üha uusi üksusi lahinguväljale hukatusse, tuues leina tuhandetesse kodudesse.

Mobilisatsioon näitab ka seda, et Putin ei soovi sõda lõpetada, vaid tahab sõda iga hinnaga jätkata.

See on põhjus, miks allasurutud kodanikuühiskond Venemaal asendas sõna „mobilisatsioon“ sõnaga „mogilisatsioon“. „Mogila“ tähendab vene keeles hauda. Putini algatatud agressioonisõja senised kümned tuhanded hauad Ukrainas ja Venemaal jäävad igavesti süüdistama neid, kes selleks sõjaks käsu andsid, aga samuti selle sõja toetajaid.

Demokraatlik Euroopa, demokraatlik maailm ei lase end eksitada võltsreferendumitest Ukrainalt okupeeritud aladel ega hirmutada osalisest mobilisatsioonist Venemaal. Me jääme oma toetusega Ukraina kõrvale ja meie eesmärk on teha agressorile agressiooni hind nii kõrgeks, et see lõpetaks sõja.

Eestit otseselt Venemaa mobilisatsiooniotsus praegu ei ohusta. Küll aga ohustab kogu maailma selline Venemaa, kes vägivalla ja agressiooniga püüab ka 21. sajandil dikteerida naabritele nende välis- ja sisepoliitilisi valikuid ning ründab sõjaga nende territoriaalset terviklikkust.”

Peaminister Kaja Kallas ja kaitseminister Hanno Pevkur mobilisatsiooni väljakuulutamist Venemaal:
Peaminister Kaja Kallas ütles riigikogu infotunnis Venemaa korraldatavaid võltsreferendumeid ja otsust kuulutada välja mobilisatsioon kommenteerides, et see võib tekitada ärevust, ent kinnitas, et Eesti on kaitstud, meil on liitlased ja tugevdame oma kaitsevõimet. Kallas toonitas, et samal ajal peame toetama Ukrainat, et nad sõja võidaks.

Kallas märkis, et Venemaa korraldab Ukraina okupeeritud territooriumidel võltsreferendumid, et nende järel öelda, et need piirkonnad on osa Venemaast ja sõjategevus seal tähendab ka rünnakut Venemaa vastu. „Putin on välja kuulutanud mobilisatsiooni, et värvata inimesi, mehi sõjas Ukraina vastu. Ma tean, et see teeb väga paljusid Eesti inimesi ärevaks,“ kõneles Kallas.

„Mida ma saan praegu kinnitada, on see, et Eesti on kaitstud. Meil on liitlased, meil on oma kaitsevõime tugevdamine, millest kaitseminister siin pikalt rääkis. Me teeme veel järjestikuseid samme ja ühtlasi peame ka Ukrainat igatpidi toetama, et nad selle sõja võidaks ja see sõda kuhugi kaugemale ei areneks. See on oluline,“ rõhutas peaminister. „See ei tähenda hetkel midagi Eesti suunas. Kuigi jah, need sõnumid, mis tulevad, on väga ärevad. Venemaa tahab seda olukorda eskaleerida,“ lausus Kallas.

Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas, et Eesti ei tunnusta neid referendumeid mitte kunagi. Samuti toonitas ta, et NATO ei ole Venemaaga sõjas. „See ei tähenda, et Venemaa ei või öelda mida tahes, sõltumata sellest, kas need okupeeritud alad on läbinud referendumi või mitte,“ lausus ta. „Võin kinnitada nii teile kui ka Eesti rahvale, et loomulikult Kaitseministeerium ja meie allasutused ja kõik, kes Eestis julgeoleku eest vastutavad, vaatavad väga tähelepanelikult ja analüüsivad kõiki arenguid, mis on meie lähinaabruses, Ukrainas ja Venemaal laiemalt. Eesti on kaitstud,“ kinnitas Pevkur.

Kaitseminister osutas, et Venemaa referendumid ei muuda rahvusvahelise õiguse ega Ukraina vaates midagi. „Ukraina vabastab enda territooriumi, mis on rahvusvaheliselt kokku lepitud 1991. aastal. See on Ukraina territoorium, sealhulgas Krimm,“ lausus Pevkur. Ta lisas, et referendum ei mõjuta ka Eesti positsiooni suhtes Venemaaga. „Eesti on iseseisev vabariik, Eesti on NATO liige, Eesti on Euroopa Liidu liige,“ ütles minister. Ta toonitas seejuures, et NATO on ühtne, nagu kinnitas ka NATO asepeasekretär veel täna hommikul ja on kinnitanud teised liitlased. „Ja iga ruutsentimeetrit kaitstakse. Ja NATO kaitseb seda ühiselt.“

Riigikogu riigikaitsekomisjoni avaldus:
„Riigikaitsekomisjon rõhutab, et Venemaa Föderatsiooni poolt osalise mobilisatsiooni välja kuulutamine ei kujuta vahetut ega otsest julgeolekuohtu Eestile, kuid suurendab kahtlematult pingeid piirkonnas, mis on kahetsusväärne. Eesti riigi instutsioonid jätkavad oma igapäevast tööd Eesti julgeoleku tagamisel. Jälgime arenguid Venemaal ja Ukrainas tähelepanelikult ja astume vajadusel koos oma liitlastega täiendavaid samme. Riigikaitsekomisjon on üksmeelselt seisukohal, et kavandatavaid referendumeid Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritavatel aladel ei tohi mingil juhul tunnustada, need on rahvusvahelise õiguse seisukohast tühised.

Eesti ei tunnista kunagi Ukrainas Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud territooriumide ebaseaduslikku anneksiooni. Eesti on vastuseks Venemaa sõjalisele agressioonile Ukrainas teinud ja tegemas täiendavaid olulisi investeeringuid oma kaitsevõime tugevdamiseks. Töötame selle nimel, et suurendada meie liitlaste kohalolekut Eestis ja tugevdada NATO idatiiva julgeolekut. Siinkohal on eriti oluline NATO Madridi tippkohtumise otsuste võimalikult kiire elluviimine. Eesti jätkab sõjalise, majandusliku ja poliitilise abi osutamisega Ukrainale nii kaua kui see on vajalik ja kuni Ukraina on taastanud oma territoriaalse terviklikkuse.”

 

Autor:
Viimati muudetud: 29/09/2022 08:33:14

Lisa kommentaar