Ahjuküttega kodumajapidamistele jõhkra hinnatõusu kompenseerimisest loobus valitsuskoalitsioon põhjendusega, et valdavalt sularahas käiv halupuude eest arveldamine ei võimalda tegelikku toetusvajadust kontrollida. Ometi on just puuküttega ahjud-pliidid-kaminad kümnetes tuhandetes eelmisel sajandil ehitatud eramajades endiselt peamine kodusooja saamise viis. Alternatiivse või lisaküttena on puusooja võimalus olemas ka väga paljudes uue Eesti ajal rajatud kodudes. Täiesti korstnatute ning küttes ainult gaasist ja/või elektrist sõltuvate kodude kitsas vöönd piirdub põhiliselt Tallinna ja Tartu servadega.

10 tihumeetrit igameheõiguseks
Nüüd tuleb päästa, mis päästa annab, et Euroopa ühes metsa- ja ahjurohkeimas riigis rahvas lihtsalt külma ei jääks. Üks lihtne ja kiire lahendus on täiesti olemas. Arvestades, et alates 1. novembrist alustab RMK uue juhina Mikk Marran, kes toob kindlasti kaasa analüütilist kompetentsi ja haldusvõimet, peaks järgneva idee rakendamine olema vaid tahte küsimus.

On aeg luua jõulukuuskede ja kalastuslubade eeskujul kodumajapidamistele RMK küttepuude hankimise rakendus ehk rahvakeeli äpp. Selle eesmärk oleks see, et Eesti rahvas saaks kuivanud või ka juba maha langenud puid riigimetsast ise koristada ja seda endale küttepuuks varuda. Nimetagem seda näiteks kuivikurakenduseks. Sellist kütet saaks oma tarbeks metsast sel talvel varuda igaüks, kokku näiteks kuni 10 tihumeetrit taotleja kohta. See poleks ilmtingimata kogu talvevaru, aga külma ka ei peaks enam kedagi jätma. See lisaks eelkõige kodumajapidamistele võimaluse ise oma selle talve küttevaru täiendada.

Kuna sihikul on ainult nn kuivikud – puit, mida saab ahju panna kohe sel talvel – võiks see taltsutada ka üldist küttepuude hinnataset ning aitaks sellega ka kõiki teisi puudega kütjaid, kes ise metsatööd teha ei saa või ei taha ning otsustavad tellida need mõne pakkuja käest. Ühtlasi aitaks kuivikute koristamine seejuures korrastada ka meie riigile kuuluvat metsa, sest sellised puud on ka metsas jalutajale eluohtlikud.

RMK niru näitemäng
RMK praegune küttepuidu müügikorraldus ei arvesta piisavalt puuküttega majapidamiste vajaduste ja võimalustega. Protseduur on kohmakas ja läbipaistmatu, hinnad liiga kõrged ning mis antud juhul peamine – ei arvesta inimesega, kes vajab ehk ainult paari tihu kaminapuud ja tahaks seda ise üles töötada.

Sanitaarraie õiguse müük kuni 30 tihumeetrit aastas ühe ostja kohta on selle puudusega, et avalikku fikseeritud hinda pole. RMK lehel on küll indikatsioon, et hind on tavaliselt 29-31 eurot tihumeetri eest, aga tegelikku hinda me ei tea. Kõik pakkumised tehakse individuaalselt ja lepingutingimused, sh hind, on millegipärast konfidentsiaalsed.

Suurem osa RMK küttepuust müüakse avalikel pakkumistel küttepuuäridele. Küttepuidu müük kodutarbijatele on lihtsalt üks riigile kuuluva asutuse nigel näitemäng, mille eesmärgiks on teha suitsukatet olukorrale, kus RMK-d ainsana huvitavaks klientuuriks on suured puidufirmad. Miks muidu joondub RMK oma avalikus hinnakirjas puidufirmade poolt üles pumbatud hinnatasemest? Head seletust, miks riigimetsakeskuse küttepuidu hinnad kodutarbijatele on aastaga kahekordistunud, ei ole.

Jõulukuuskede äpp toimib
RMK jõulukuuse-rakendus rmk.ee/kuuseke on Eesti kodudesse jõulurõõmu toonud juba aastaid. Inimesed maksavad kokkulepitud summa (mullu kuni kahemeetrine puu kaheksa eurot), vaatavad RMK metsakaarti, lähevad ise metsa (enamasti siiski elektriliinide alla või kraavipervedele), valivad välja toredaima kuuse, lõikavad maha ja toovad koju. Selline harvendus tuleb metsale/elektriliinidele/kraavipervedele ainult kasuks.

Peale veebirakenduse muud suuremat kulu riigile ei kaasne. Ei palgata selleks eraldi kuuse-inspektoreid ega tehta totaalseid politseireide. Põhiliselt piisab üks kord aastas kodulehel hinnakirja värskendamisest. Sel viisil saadud kuuskedega ei tehta äri. Ja isegi kui mõni kuusk läheb naabrile meepurgi või ka sularaha eest, pole see mingi probleem Eesti loodusele ega maksusüsteemile. Kui noorte kuuskede puhul on igaühe-rakendused end õigustanud, siis pole ka mingit põhjust karta, et metsakuivikute väikevarumisel võiks meie metsad ohtu sattuda.

 

Autor: TÕNIS MÖLDER, endine keskkonnaminister, Keskerakond
Viimati muudetud: 29/09/2022 08:35:30