Küsitlus

Kas riik peaks laiendama Nursipalu harjutusväljakut?

Maailmameistrist Antsla kuulus poeg sai 45

Foto: FB

Odaviske maailmameistril ja Valgetähe teenetemärgi omanikul, Antsla ühel kuulsaimal pojal Andrus Värnikul lõi sel nädalal elukellale ette 45. number. Varem väljakuulutatud uhket elulooraamatut, mille autoriks pidi saama teine kuulus Antsla poeg Vahur Kersna, paraku veel niipea loota ei ole.

Kuigi hilisem elu pole Eestile palju au ja kuulsust toonud mehel kulgenud päris nii, nagu ühelt endiselt tippsportlaselt oodatakse, oli sportlaskarjääri algus paljutõotav.

2000. aasta Sydney olümpiamängudel, mil samuti Võru maakonnast pärit Erki Nool tuli olümpiavõitjaks, sai Andrus Värnik odaviskes 15. koha. Sealt peale läks tee aina mäest üles. 2003. aasta Pariisi MM-ilt tuli hõbemedal. Ateena olümpial pälvis mees igati auväärse kuuenda koha ja 2005. aastal Helsingis toimunud MM-il kroonitigi Värnik maailmameistriks.

Eesti parima meessportlase tiitlit kandis Värnik aastatel 2003 ja 2005. Aasta pärast maailmameistriks tulekut autasustati kergejõustiklast Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Värniku isiklik rekord pärineb 2003. aastast – 87,83 meetrit. See püsis Eesti rekordina kuni 2018. aastani, mil tulemuse viskas üle Tõrvast pärit Magnus Kirt.

Ajakirja Kroonika andmetel sõlmis endine odaviskaja pärast 40 aasta juubelit lepingu teise Antslast pärit kuulsuse Vahur Kersnaga, et too kirjutaks temast elulooraamatu. Värnik saanuks oma kireva elu ausa ärarääkimise eest raamatu kasumist 60% ja kõige muu eest vastutav teletäht 40%.

Õhtuleht võttis käesoleva ümmarguse sünnipäeva puhul teema uuesti üles ja meenutas, et Värnikust oli ka varem proovitud raamatut kirjutada, ent ebaõnnestunult – seda Helsingi maailmameistri ebastabiilse poolse vaimulaadi tõttu.

Antsla mees aga usaldab Antsla meest ilmselt rohkem ja nii jõudis Kersna oma raamatuga kaugemale kui keegi teine.

„See raamat ootas õiget aega,“ lausus Kersna 2019. aastal Õhtulehele, lisades, et raamatust oli selleks hetkeks juba päris palju tehtud. Millal seda aga lugeda saab, ta siiski ei täpsustanud: „Seda saame näha. Kardan, et seda ei tea keegi. Mul ei ole mingisugust kiiret ja kellelgi teisel ei ole ka.“

Ka Värnik ise kinnitas pärast 2019. aasta jaanipäeva, et raamat on tegemisel. Seejuures ütles ta, et oli oma panuse juba andnud. „Raamat peaks tulema ja mina olen oma osa valmis teinud. Eks apse tuli ka vahele, aga raamat tuleb. Ja kindlasti mitte vilets! Kõik leheküljed on alles, ühtegi pole vahelt ära tõmmatud,“ lausus kunagine kergejõustikutäht kolm suve tagasi Õhtulehele.

Kui kaugele on jõutud raamatuga nüüd, viis aastat pärast projektiga alustamist? „Mul ei ole sel teemal midagi ülemäära palju rääkida,“ kõlas Kersna lakooniline vastus hiljuti Õhtulehele.

Loodetavasti jõuab raamat, millega on juba palju vaeva nähtud, siiski lugejate ette ja nõnda saavad Värniku fännid ja austajad lugeda nii mõndagi mehe edukast, kuid hiljem vägagi värvikirevast elust.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 29/09/2022 08:40:35

Lisa kommentaar