Küsitlus

Kas riik peaks laiendama Nursipalu harjutusväljakut?

Sadadele põhikoolilõpetajatele jääb küpsusdiplom unistuseks

Igal aastal lõpetab Kagu-Eestis põhikooli hulk noori, kelle jaoks 9. klassi lõpudiplom jääbki kõrgeimaks haridust tõendavaks dokumendiks. Väikese lohutusena võib aga öelda, et siinkandis leidub haridusasutusi, kus on edasipüüdlikke noori rohkem kui nii mõneski pealinna ja Tartu eliitkoolis.

Üle Eesti toimub mitmesugust hariduslikku kihistumist. Nii leiame nii maalt kui linnast põhikoole, mille lõpetanutest pea kõik jõuavad keskhariduseni, aga ka selliseid, kus paljude jaoks põhiharidust tõendav diplom kõrgeimaks haridustasemeks jääbki.

„Hariduslik ebavõrdsus on probleem, mille olemasolu Eestis ei kiputa tunnistama,” kirjutas Õhtuleht kooliloos pealkirjaga „Aitame järele või paneme kinni?”. „Valitsev retoorika ütleb, et kõik koolid annavad ühtviisi head haridust. Andmed näitavad aga vastupidist. Õpilastel ei ole võrdsed võimalused saada sellist põhiharidust, millega gümnaasiumites läbi lüüa. See omakorda seostub õpilase tulevase elukvaliteedi ja sissetulekuga, samuti sellega, kuidas ta lööb kodanikuühiskonnas kaasa.”

Noored Kooli programm püüab tuua klassi ette inimesi teistest eluvaldkondadest. Programm on võtnud enda kriteeriumiks ühe tavapärasest erineva tulemuslikkuse näitaja: kui paljud 9. klassi lõpetajatest jõuavad nelja aastaga keskhariduseni. Noored Kooli tegijad võtavad partneriks üksnes neid koole, mille lõpetajatest saab selle ajaga keskhariduse vähem kui 80% (Harjumaa ja Tartu linna puhul 75%).

Keskeltläbi kolmveerand õpib edasi
Õhtuleht pani kokku põhjaliku Eestimaa põhikoolide analüüsi. Kõrvutati selliseid näitajaid: kui paljud said aastatel 2013‒2017 põhihariduse ning kui paljud põhikoolilõpetajad suutsid aastatel 2017‒2021 edasi saavutada gümnaasiumi lõpudiplomi.

Kui andmebaasist võtta välja Kagu-Eesti põhikoolid, siis näeme, et siinkandis tegutseb või on tegutsenud põhikoole, mille lõpetajaist jõuab haridustase kõrgemale vaid veerand. Keskeltläbi saab meie kandi põhihariduse omandanutest gümnaasiumi lõpudiplomi pigem kolmveerand, nii mõneski koolis aga üle 90%.

Näiteks Kanepi vallas asuva Krootuse põhikooli kõnealuse ajavahemiku 33 lõpetajast 31 omandasid nelja aastaga ka keskhariduse ehk vastav protsent oli 93,9. Rõuge põhikooli 93 lõpetajast oli neli aastat hiljem keskkoolidiplom käes 87-l ehk 93,5 protsendil.

Nende näitajate poolest olid koolid ees näiteks eliitkoolideks nimetatavatest Miina Härma gümnaasiumist, Tallinna inglise kolledžist ja prantsuse lütseumist.

Üle 90% põhikoolilõpetanuist lõpetas lähitulevikus gümnaasiumi ka Vastseliina gümnaasiumis, Orava koolis ja 2015. aastal tegevuse ümber korraldanud Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis. Pisut alla 90% jõudis keskhariduseni Osula põhikooli lõpetanuist.

Vaatame aga ka n-ö tublisid keskmikke ehk põhikoole, mille viiest lõpetajast vähemalt neli said nelja aastaga kätte ka gümnaasiumihariduse (protsent üle 80). Selliseid on meie kandis omajagu: Põlva ühisgümnaasium (korraldas tegevuse ümber 2016), Võru Kesklinna kool, Parksepa keskkool, Värska gümnaasium, Mõniste kool, Kääpa põhikool, Otepää gümnaasium, Võru Kreutzwaldi kool (gümnaasiumi järeltulija põhikoolina), Varstu kool, Põlva kool, Räpina ühisgümnaasium, Tsirguliina kool, Puiga põhikool, Tõrva gümnaasium, Hummuli põhikool, Mikitamäe kool, Pühajärve põhikool, Kanepi gümnaasium, Johannese kool ja Lasteaed Rosmal, Sõmerpalu põhikool (lõpetas 2017) ja Haanja kool.

Üleriigilise põhikoolide pingerea lõpust leiame 2014. aastal suletud Vastseliina internaatkooli, mille kümnest erivajadustega lõpetajast keegi gümnaasiumidiplomini ei jõudnud. 2020 uksed sulgenud Krabi kooli lõpetajatest sai keskhariduse veerand, Palupera põhikooli lõpetajaist kolmandik, Hargla ja Ruusa kooli lõpetajatest juba üle poole.

Kui reastada kõige kõvemat põhiharidust andvad (mis viib ka gümnaasiumihariduseni) omavalitsused, siis leiame üleriigilise pingerea viiendalt kohalt Võru linna (86,4%) ja kümnendalt Võru valla (85,5%). Üle 80% põhikoolilõpetajaist jõuab keskhariduseni Kanepi, Räpina, Põlva, Otepää ja Setomaa vallas. Valga valla põhikoolilastest 74,3% ehk kolmveerand jõuab ka kõrgema haridustasemeni.

Iga viies jääb üheksa klassi haridusega
Noored Kooli programm on teadaolevalt valinud lähtekohaks koolide ühe tulemuslikkuse näitaja: kui paljud 9. klassi lõpetajatest jõuavad nelja aastaga keskhariduseni. Noored Kooli tegijad võtavad partneriks üksnes neid koole, mille lõpetajatest saab selle ajaga keskhariduse vähem kui 80%. Miks just selline kriteerium?

„Noored Kooli eesmärk on, et igal Eesti lapsel oleks võimalik saada väga hea haridus,” vastas Kärt Lehis, SA Noored Kooli kommunikatsiooni- ja värbamisspetsialist. „Me teame, et praegu jääb iga viies õpilane üheksa klassi haridusega ning see piirab tema edasisi valikuid ja eneseteostusvõimalusi. Põhjused ei sõltu aga ainult neist endast, nagu sotsiaal-majanduslik taust, vanemate haridus või emakeel.”

Noored Kooli toob tema sõnul haridusse aktiivseid eestvedajaid teistest valdkondadest, kes õpetavad täiskohaga ja teevad koostööd kooli ja kohaliku kogukonnaga. Osalejaid proovitakse saata sinna, kus neid kõige rohkem vaja võiks olla.

„Edasiõppimise protsent aitab meil välja selgitada, kus abi vaja on, ja just seal luua õpilastele paremaid võimalusi,” sõnas Lehis. „See tähendab, et õpetamisel pööravad meie osalejad erilist tähelepanu õpilaste õppimisoskuste arendamisele ja õppimisega seonduvate oskuste ja hoiakute kujundamisele, alustades uskumusest, et kõigi inimeste võimekus ja õppimisvõime on alati arendatavad. See paneb aluse motivatsioonile jätkata haridusteed ka tulevikus.”

Kui nüüd natuke provotseerida, siis võib ju arvata, et väga paljudel neist põhikooliharidusega noortest ei ole eeldusi ja/või motivatsiooni keskhariduse poole püüelda. Ehk ongi neist paljude jaoks mõistlik minna peale põhikooli otse tööle ning omandada töökohal praktilised tööoskused, selmet oodata veel kolm aastat?

„Meie Noored Koolis usume, et kõikidel õpilastel on eeldused omandada keskharidus ja rohkemgi,” kinnitas sihtasutuse esindaja. „Muidugi on õpilasi, kellel on niivõrd suur hariduslik erivajadus, et nad ei ole võimelised keskharidust omandama, kuid neid on vähe. Kindlasti on küsimus õpilaste motivatsioon. Oleme ka meie osalejate õpetajakogemusest kuulnud, et paljud õpilased ei tunne, et kool oleks nende jaoks, vaid õpetajatele õpetamise jaoks. Õpilased parema meelega koolis ei käiks.”

Noored Kooli põhimõte on tema sõnul, et huvi õppimise ja kooli vastu tuleb õppimisoskustest, usust, et oskuste ja teadmiste areng on võimalik, ja enesejuhtimisoskustest.

„Lihtsalt öeldes: õpilane, kes usub, et ta võib targemaks saada, oskab õppida ja näeb, et tema tegevusel on positiivne tulemus, ning kes suudab hakkama saada kooli sotsiaalsetes olukordades, tunneb ka motivatsiooni koolis käia,” selgitas Kärt Lehis. „Selline usk ja oskused ei teki aga iseenesest. Õpilased vajavad tuge, et õppida õppima, ennast juhtima. Kahjuks on ka õpilasi, kes ei usu, et neil üldse matemaatikast või inglise keelest oleks võimalik aru saada. Kui tuge kooli ja ka kodu poolt ei ole, siis loomulikult kaob kiirelt ka motivatsioon. Kes ikka tahaks 12 aastat olla kohas, kus tal hästi ei lähe? Otsus mitte keskharidusega jätkata ei ole sellisel juhul aga kaalutletud ja läbi mõeldud. See on tehtud negatiivse kogemuse põhjal ja need õpilased ei ole saanud sellist koolikogemust, millele neil oli õigus.”

LõunaLeht uuris programmi kogemuste kohta Kagu-Eestis ning küsis sedagi, kas võib olla, et siinkandis pidurdab teinekord keskhariduse omandamist ka perekonna majanduslik olukord? Ehk perel pole lihtsalt võimalik noort maakonnakeskusse keskkooli saata?

Kärt Lehis märis, et keskharidusega mittejätkamise põhjuseid on erinevaid. Kindlasti on peresid, kus majanduslik olukord ei võimalda lapsi kaugemale gümnaasiumisse saata. Edasiõppimise soovi võivad mõjutada ka sotsiaalsed oskused, mis on omakorda seotud ka käimisega huvi- ja spordiringides, mida väiksemates kohtades võib olla vähem. Teisalt aga: väiksemas koolis võib olla jällegi edasiõppijate protsent kõrgem, sest õpetaja saab iga õpilasega rohkem tegeleda ja tuge pakkuda. Kindlasti mõjutab õpilast ka perekonna eeskuju ja see, kuidas haridusest kodus räägitakse.

Praegu töötab Lehise sõnul Kagu-Eestis üks Noored Kooli eelmisel aastal alustanud lennu osaleja Antsla gümnaasiumis ning teine pidi sel sügisel alustama Hargla põhikoolis, kuid jäi lapseootele. Varasemalt on Noored Kooli osalejad töötanud Parksepas, Alal, Keenis, Meremäel, Värskas, Vilustes, Moostes ja Lüllemäel.

„Tagasiside Noored Kooli õpetajatele ja meie koostööle on igati hea. Koolid hindavad meie osalejate lähenemist ja ka seda, et pakume kõrvale tuge ‒ mentorit ja koolitusi,” sõnas programmi esindaja.


Kui suur osa põhikoolilõpetajaist saavutas nelja aastaga gümnaasiumihariduse?*
Krootuse põhikool 93,9
Rõuge põhikool 93,5
Vastseliina gümnaasium 91,6
Orava kool 90,5
Võru Kreutzwaldi gümnaasium (2015) 90,3
Osula põhikool 89,8
Põlva ühisgümnaasium (2016) 88,3
Võru Kesklinna kool 87,5
Parksepa keskkool 87,5
Värska gümnaasium 87,3
Mõniste kool 87,2
Kääpa põhikool 87,1
Otepää gümnaasium 86,5
Võru Kreutzwaldi kool 86,5
Varstu kool 86,1
Põlva kool 85,5
Räpina ühisgümnaasium 85,1
Tsirguliina kool 84,8
Puiga põhikool 84,3
Tõrva gümnaasium 83,3
Hummuli põhikool 82,9
Mikitamäe kool 82,4
Pühajärve põhikool 82
Kanepi gümnaasium 81,3
Johannese kool ja lasteaed Rosmal 81,3
Sõmerpalu põhikool (2017) 80,5
Haanja kool 80,5
Antsla gümnaasium 79,6
Viluste põhikool 79,6
Lüllemäe põhikool 79,2
Valga põhikool 79
Saverna põhikool 77,8
Mehikoorma põhikool 77,8
Puka kool 77,2
Vastse-Kuuste kool 76,7
Kuldre kool 76,1
Mooste mõisakool 75
Põlva põhikool (2016) 74,8
Võru 1. põhikool (2015) 72,9
Riidaja põhikool 71,4
Keeni põhikool 70,2
Friedebert Tuglase nimeline Ahja kool 68
Meremäe kool 68
Pikakannu kool (2019) 66,7
Kauksi põhikool 63,2
Tilsi põhikool 60,5
Krabi põhikool (2014) 60
Valga Priimetsa kool 58,8
Misso kool (2017) 54,2
Ruusa põhikool 53,8
Hargla kool 53,3
Palupera põhikool 30,2
Krabi kool (2020) 24,3
Vastseliina internaatkool (2014) 0

Allikas: Õhtuleht. * Osa koolidest on nüüdseks uksed sulgenud või tegevuse ümber korraldanud.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/09/2022 08:55:35

Lisa kommentaar