Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Hüljatud asutusehooned otsivad uut elu

„Kas meil nüüd siis enam politseid ei olegi,” muretseb kodanik, kes on saanud kuulda, et riik müüb kohaliku politseimaja erakätesse. Rahu, on ikka. Mitmed kunagised ühiskondlikud hooned Kagu-Eestis otsivad erasektorist uusi omanikke ja mõni on sellise juba leidnudki. Mis aga saab uue riigimaja valmides Põlva kohal kõrguvast kolossist, maavalitsuste kaotamise järel suurema funktsiooni kaotanud maavalitsuse hoonest?

„Räpinas avatakse kolmapäeval uus, 3,2 miljonit krooni maksnud politseijaoskonna hoone, milles hakkab tööle 20 inimest,” kirjutati ajakirjanduses hilissügisel 1999. „Räpinas avatavas politseijaoskonnas asus varem Räpina haigla abihoone, hiljem kuulus see maja linnavalitsusele. Kaks aastat tagasi otsustas linnavolikogu anda eespool nimetatud hoone politseile 25 aastaks tasuta rendile, politsei alustas maja renoveerimist 1998. aasta novembris. Renoveerimiseks vajalik 3,2 miljonit tuli rahandusministeeriumilt ja politseiametilt. Politseijaoskonna juurde ehitati ka kolm arestikambrit ja garaaž.”

Nimetatud Räpina politseimajaga ja politseinikega seoses on paarikümne aasta jooksul toiminud mitmeid uudisekünnist ületanud seiku. Näiteks ükskord teatas kohalik mees Aapo Ilves politseile, et nägi pealt inimröövi: keegi mees toppis röökiva tüdruku autosse ja toimetas minema. Nagu selgus, siis tegutses seal hoopiski politsei ise, ohjeldades arvatavalt alkoholi tarvitanud alaealisi neide. 2006. aastal tuli politseil aga lahendada haruldast juhtumit: leida omanik ausa inimese poolt tänavalt leitud ja jaoskonda toodud 500-kroonisele.

Kurioosne lugu juhtus aga 2010. aasta suvel: vargad viisid sama Võõpsu maantee politseimaja ees seisnud politseiautolt vilkuri. Masin pargiti jaoskonna ette reede õhtul kella 20 ajal ning vargus avastati laupäeva pealelõunal. Vargad olid masina katusel asuva vilkurplafooni juhtmed läbi lõiganud ja selle minema viinud. Tänini pole kuulda olnud, et nahaalsed vilkurivargad ka tabada oleks õnnestunud.

25-aastane tasuta rendileping peaks läbi saama just käesoleval aastal, aga tuleb välja, et vahepeal on hoone liikunud omavalitsuse omandist riigi kätte.

Pea paarkümmend aastat politseimajana töötanud endine haigla abihoone ei vastanud ilmselt enam tänapäeva vajadustele ning politseiautosid, vilkuritega või mitte, pole hoone juures ammu parkimas nähtud. Hiljuti on Riigi Kinnisvara AS hoone kinnisvarafirma kaudu müüki pannud. Müügikuulutuste kohaselt on 159 000 euro eest saadaval 314,5 ruutmeetri suurune garaažiga büroohoone. Majas on keskküte ja valvesüsteem, 3 x 40 amprit elektrit, tsentraalne vesi ja kanalisatsioon.

„Ümbritsevad hooned on elu-, ühiskondlikud ja ärihooned. Hoone asub kiirest arengust pakatavas piirkonnas. Asukoht kesklinnas!” reklaamitakse endist Räpina politseijaoskonda.

Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsioonijuht Annely Jõgeva ütles politseimaja müügi kohta lühidalt, et hoone on planeeritud müüa käesoleval aastal kui „riigile mittevajalik vara”. Müügiga tegeleb maaklerteenuse lepingupartner Pindi Kinnisvara. Viimase kliendi ehk politsei- ja piirivalveametiga lõppes üürileping eelmise aasta juuli lõpus.

Politsei on ikka olemas
„Kas meil siis nüüd enam politseid ei olegi? Et kui midagi juhtub, siis hakkab politsei 30 kilomeetrit eemalt Põlvast sõitma?” kurtis politseimaja mahamüümisest kuulnud räpinlane LõunaLehele oma muret.

Ajakirjanikule meenus seepeale, et juba aastaid tagasi oli juttu sellest, et pidevalt rahahädas riik tahab kokkuhoiumeetmena kinni panna konstaablijaoskonnad väiksemates Kagu-Eesti asulates: lisaks Räpinale veel Tõrvas, Otepääl, Antslas ja Vastseliinas.

„Politsei on jätkuvalt kogukonna jaoks olemas nii Räpinas, Tõrvas, Otepääl kui ka Antslas,” ütles LõunaLehele PPA Kagu jaoskonnajuht Tamar Tamm. „Vaid Vastseliinas politseid kohapeal ei ole, ja seda juba enam kui kümme aastat. See aga ei tähenda, et politseid kogukonna jaoks seal olemas ei ole. Vastseliina kuulub Võru valda, ka seal on konstaabel olemas ja vaid telefonikõne kaugusel, kui vajadus midagi politseiga arutada. Kiiretes küsimustes tuleb nagunii abisaamiseks pöörduda häirekeskuse telefonile ning siis reageerib sündmusele lähim patrull ja seda olenemata, millise maakonna või jaoskonna politseinikega on tegemist.”

Tamme sõnul on Otepääl ja Räpinas politsei endiselt olemas, ent on kolinud politseitööks sobivamatele, samas ka odavamatele pindadele. Nii asub politsei Otepääl Kolga tee ja Räpinas Kalevi tänava keskkonnaameti majades.

„Praegu alustavad meie patrullid oma teenistust teiste asulate kõrval nii Räpinast kui ka Tõrvast, ent tuleb tõdeda, et iga Kagu jaoskonna teeninduspiirkonnas asuvas linnas politseipatrulli statsionaarselt igal hetkel kohapeal ei ole, kuid meie väljakutsete statistikat vaadates ei ole selleks ka vajadust,” märkis jaoskonnajuht.

LõunaLeht palus politseil ühtlasi meenutada, millist rolli täidab nüüd korrakaitses varem kohalikuks konstaabliks nimetatud piirkonnapolitseinik. Tamar Tamm selgitas, et piirkondlik politseitöö on kogukonna vajadustest lähtuv ja probleemide lahendamisele keskendunud tegevus konkreetses piirkonnas.

„Kogukonnapolitseinike ehk piirkonnapolitseinike töö eesmärk on lähendada politseid kogukonnale, tuvastada piirkonnas kogukonna turvalisust häirivaid probleeme ja arendada politsei, asutuste, ühenduste ning kohalike omavalitsuste koostööd,” rääkis Tamm. „Probleemide lahendamisel keskendutakse kogukonna huvidele ning seejuures on fookus ohtude ennetamisel ja vähem konkreetsete sündmuste lahendamisel. Piirkonnapolitseinik on kogukonnaliikmetele tuttav ja kogukonda tundev politseiametnik, olles partneriks kogukonnale ja kohalikule omavalitsusele.”

Piirkonnapolitseiniku ülesandeks ei ole tema sõnul väljakutsete teenindamine, vaid kogukonnaga suhtlemine ja probleemkohtade lahendamine. Küll aga löövad nemadki politseijuhi teatel aeg-ajalt käed külge teistele politseitöö liinidele, näiteks kaasati nad hiljuti ka liiklustalgutele ning suurema abivajaduse korral sõidavad nemadki väljakutseid teenindama. Piirkonnapolitsei poole saab pöörduda tööpäevadel tavapärasel tööajal ja nendel teemadel, mis ei nõua kiiret sekkumist.

Teisedki asutusehooned müügis
Kui linna keskel vallamaja kõrval asuv suhteliselt kenas korras endine politseimaja võib erakätes tõesti peatselt uue funktsiooni leida, siis nii mõnegi endise asutusemajaga on Räpina tegelikult kaunis hapud lood. Näiteks otsitakse juba aastaid uut omanikku eelmisele politseimajale, kunagi ka linnavalitsuse koduks olnud kinnistule Jõe tänaval aianduskooli lähistel. 1930. aastal ehitatud puitmaja vajab renoveerimist ning kinnisvaramaaklerid paistavad olevat meeleheitel, sest on kuulutustesse märkinud hinnaks ühe euro ja ootavad ostjalt omapoolse pakkumise tegemist.

Samas on kuulutused sõnastatud ambitsioonikalt: „Müüa Räpina linnas paisjärve vahetus läheduses perspektiivikas kinnistu väärika ajalooga! Kogu avalik melu nagu näiteks laadad, näitused toimuvad nii müüdaval kinnistul kui lähiümbruses, mida külastavad aastas tuhanded inimesed. Seega on kinnistu väga hea asukohaga, et ehitada sinna nt restoran, spaa või pubi.”

„Ideaalne koht äritegevuseks otse järve kaldal.” Sellise bravuuriga on äsja asutud müüma veel üht Räpina tondilossi, juba inimpõlvi tühjana seisnud kunagist koolimaja linna peatänava ääres.

Vabaduse 2a/2b kinnistut müüakse 159 000 euroga. Tankla kõrval asub 339-ruutmeetrine endine koolimaja ja veidi tagapool 97-ruutmeetrine elumaja.

2014. aastal kirjutas LõunaLeht, et omaaegne koolimaja kuulub Arke lihatööstuse tütarfirmale ja algul peeti plaani tuua majja toidukauplus. See mõte maeti aga hiljem maha. Mõlgutati ka majutusasutuse mõtteid, kuid seegi idee ei saanud teoks. Praegu asub aga krundist vaid mõnisada meetrit Tartu poole korralik hotell.

Loodetavasti leiab aga krunt siiski mõne värskete mõtetega uue omaniku ning puittahvlid kaovad lõpuks selle koolimaja akende eest, kus haridust saanutest tänapäeval enam suuremat osa meie hulgas pole.

Võru politseimaja saab uue elu
Riigi Kinnisvara AS pani Võru endise politseimaja, Kreutzwaldi tänaval asuva amortiseerunud puithoone müüki 2017. aastal. Kaks aastat varem oli politsei kolinud Nöörimaale tänapäevasesse politsei- ja päästehoonesse.

Freinholdi Maja OÜ ostis Kreutzwaldi 52 vana politseimaja, mida riigi kinnisvarafirma müüs 125 000 euroga, ära 2020. aastal. Ettevõte soovib majja rajada külaliskorterid, kaugtöökeskuse, õppeköögi ja kohviku ning teadaolevalt on praeguseks ehituse ettevalmistustööd ehk lammutus tehtud.

Sealjuures sai vana politseimaja riigilt väga asjaliku rahasüsti. Kultuuriministeerium eraldas mullu Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetusprogrammist „Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes” 2,8 miljoni eurose toetuse seitsme tühja hoone remondiks ja avalikku kasutusse võtmiseks kuues Eesti väikelinnas. Võrru Kreutzwaldi tänavale 1900. aastal ehitatud maja uuendamiseks eraldati 354 383 eurot.

„Taotlusvoorus otsiti projekte, mis võtaksid vanalinnade tühjad või alakasutatud majad uuesti kasutusse ja tooksid linnasüdametesse inimesi ja elu,” teatas kultuuriministeerium. „Sealjuures oli raha kasutamise tingimus, et hoone peab olema edaspidi avalikus kasutuses ja elavdama vanalinna.”

Mis saab vanast maavalitsusest?
1910. aastal valmis Põlvas Rahvahariduse Seltsi maja, millest hiljem sai täitevkomitee ja maavalitsuse maja. Kesk tänaval mäelt Põlvale vaatav koloss kaotas põhifunktsiooni 2017. aasta lõpus, kui maavalitsuste tegevus lõpetati.

Mitme tuhande ruutmeetri suurune maja jäi suurelt jaolt tühjaks ning selle tulevikuplaanide arutamine läks lahti. Kõne all olid variandid kolida sinna vallavalitsus või avada uus riigimaja. Lõpuks jõuti aga järeldusele, et vallamajaks on see liiga suur ning riigimajaks ümberehitamine maksaks vähemalt 2,8 miljonit eurot. Nii jõudis riik lõpuks seisukohale, et uus riigimaja ehitatakse Põlva keskväljaku äärde. Mis aga saab vanast maavalitsusest, mis eeldatavasti neelab ka eesootaval talvel näiteks küttekuludena kena kopika?

Selgus, et suures majas vakantset pinda praegu nii hirmus palju polegi: ligi 29% ehk pea 496 ruutmeetrit seisab Riigi Kinnisvara esindaja Annely Jõgeva sõnul tühjana. Majas tegutsevad rahvakultuuri keskus, maa-amet, maakonna arenduskeskus, rahandusministeerium, Tartu vangla esindus, maksu- ja tolliamet, Kagu ühistranspordikeskus, muinsuskaitseamet ja maakonna spordiliit.

„Tulevikus on planeeritud kõik ametid kolida uude rajatavasse riigimajja, mis saab asuma keskväljaku juures,” ütles Annely Jõgeva napilt, jättes aga õhku küsimuse, mis saab hüljatavast kolossist siis.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/09/2022 08:59:00

Lisa kommentaar