Küsitlus

Kas sind mõjutab sulaga kaasnev kruusateede lagunemine?

Esmakordselt toimus Võru maakonna teaduspäev

Foto: Võrumaa Arenduskeskus

Neljapäeval, 24. novembril, toimus Võru Instituudis esimene Võru maakonna teaduspäev. Ettekandeid tegid ning akadeemilise töö kirjutamise protsessist rääkisid vilistlased ja õppurid Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Varstu Koolist, Võru Gümnaasiumist, Utrechti Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist.

Teaduspäev on Võru maakonnas uus eripärane võimalus õppuri loodud loovtööd, teadustööd, oma ekspertteadmist ja iseennast tutvustada. Lisaks pakub üritus inspiratsiooni neile õpilastele, kes veel otsivad oma suunda elus, sest esitatakse töid paljudest eri valdkondadest, teatas Võrumaa Arenduskeskus.

Teaduspäeva sissejuhatuse tegi Kristiina Verro (PhD) Hollandist Utrechti Ülikoolist, kes muuhulgas oli üks 57. eestlasest, kes Euroopa kosmoseagentuuri astronaudiks kandideeris. Verro ütles, et teadlase elustiil sobib suurepäraselt neile, kes armastavad seiklemist ja reisimist. Peamise raskusena tõi Verro välja aga ressursside leidmise. “Teadusrahastuse leidmine on üks teaduskarjääri osa ja ühtlasi üks raskemaid osasid,” nentis Verro. 

Ürituse peakorraldaja ja Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja Kerli Kõiv ütles, et üritusest võiks saada iga-aastane traditsioon. “Üritust korraldades nägime kui suur on teadlaste võrgustik, kes on Võru maakonnaga seotud. Teaduspäev on seega võimalus üksteisega kohtuda ja üksteise tegemistest inspireeruda,” ütles Kõiv.

Kokku 13 ettekannet kuuest eri koolist

Inspiratsiooni leidus üritusel tõepoolest kuhjaga, sest kokku tehti teaduspäeval 13 ettekannet, mis rääkisid nii tehtud uurimuse tulemustest kui ka akadeemilisest kirjutamisest laiemalt.

Üheks läbivaks raskuseks akadeemilise töö koostamisel nimetati andmete kogumist. Näiteks tõi kultuurilisest identiteedist oma magistritöö kirjutanud Tiia Allas välja, et pidi vastajate vähesuse tõttu küsimustikku välja saatma suisa kolmel korral. Lisaks peeti akadeemilise töö kirjutamisel keerukamaks ka võõrkeelsete teadusartiklite lugemist ja analüüsimist.

Varstu koolis loovtöö kirjutanud Laura Kirke Bertel Pertelit võib aga pidada tõeliseks eeskujuks põhikooli õpilastele, kes alles hakkavad oma esimest uurimust koostama. Pertel kirjutas oma töö kodutalu ajaloost. Ettekandes nentis ta aga, et ei tahtnudki alguses midagi sellist teha, aga teda innustas teadmine, et kui tema kodutalust leitud kirju ei uuri võib kaduma minna oluline osa talu ajaloost. Kohustuslik loovtöö koolis andis selleks lihtsalt hea väljundi ja formaadi. Tasub ka mainida, et tema tehtud töö on pälvinud mitmeid mainekaid auhindu. Noor neiu plaanib ka gümnaasiumiastmes valida õpilasfirma ees just uurimistöö koostamise. 

Teaduspäev andis noortele hea võimaluse saada nõuandeid uurimustöö koostamisest üldiselt. “Ära jäta asja venima, tee lihtsalt ära. See hoiab enda aega kokku ja rõõmustab teisi ka,” ütles oma akadeemilise karjääri jooksul mitmeid uurimusi koostanud ja teaduspäeval esinenud Mariko Faster noortele soovituseks.

Kuna tegemist oli Võru maakonna teaduspäevaga puudutasid mitmed tutvustatud tööd just kohalikku kultuuri. Võrukeelsest laulu- ja rahvapeost Uma Pido kõnelnud Triinu Laane sõnul on kohalikul keelel oluline roll kultuuri säilimisel. Seetõttu on hea meel tõdeda, et teaduspäeval toodi välja, et võrukeelsete uurimuste hulk on tegelikult väga suur ja neid koostatakse igas kooliastmes.

Teaduspäeval käsitleti ka teemasid, mis näitasid, millist kasu pakub teadus ettevõtjatele. Näiteks rääkisid Kersti Kaaver ja Kaidi Pari oma magistritöö näitel eetilisest organisatsioonikultuurist ja töötajate hoidmisest oma ettevõttes. 

Osalejate tagasiside põhjal võiks maakonna teaduspäevast saada traditsioon.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/11/2022 08:38:11

Lisa kommentaar