Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Jumalasulaseks pürgiv naine ajas kiriku käärima

Malle Kruusma. Foto Aldo Luud

Võrumaa Roosa koguduse praktikant Malle Kruusma jäeti pärast nelja-aastast tööd vaimulikust tegevusest kõrvale. Kruusma leiab, et talle ja kogudusele tehti ülekohut ning süüdistab oma endisi ülemusi muu hulgas šovinismis ning üht neist ka joomises ja nilbitsemises.


2005. aastal tuli Võrumaa Vana-Roosa Jakobi kogudusse praktikant Malle Kruusma. Varstu valla inimesed rõõmustasid täiskohaga vaimuliku üle, talle eraldati korter ning vald kinkis kogudusele auto, et praktikant saaks käia vaimulikke talitusi läbi viimas. Kirikus ei olnud inimestest puudu ja tänavu kevadel näitas kogudus usaldust Kruusma vastu sellega, et saatis peapiiskopile 200 allkirjaga pöördumise, milles paluti ordineerida naine koguduse täieõiguslikuks kirikuõpetajaks.


Koguduse eelmine hooldajaõpetaja ja seega Kruusma ülemus oli Vastseliina kirikuõpetaja Toivo Hollo, hiljem sai aga hooldajaõpetajaks Mait Mölder. Tänavu kevadel aga keeldus viimane andmast Kruusmale pastoraalseminari lõpetamiseks (mis on kirikuõpetajaks ordineerimise eeltingimus) vajalikku soovitust. Pärast jaanipäeva keelas Mölder Kruusmal jumalateenistuste pidamise ja vaimulikud toimingud ning juulikuus kõrvaldas täielikult koguduse tööst.


Mölder on varem oma otsust ajakirjandusele põhjendanud sellega, et naisel pole välja arenenud voorusi ega „vajalikke kvaliteete“, mis vaimulikul peaksid olema.


Ent miks lasti siis naisel tervelt neli aastat koguduses töötada?


Mait Mölderi sõnul leiti – eriti, kuna Kruusma seda ise palus –, et talle tuleb anda uusi võimalusi. Tänavu aga jõudis Mölder, olles konsulteerinud kolleegide, konsistooriumi ja praostiga, otsusele, et ühele inimesele ei saa neid lõputult anda.


Millised need töökvaliteedi puudujäägid siis olid?


„Selle jätaksin vaimulikuna enda teada, kuna see puudutab minu ja Malle Kruusma vahelist suhtlemist,“ ei soovinud Mölder naise tööst vabastamise täpsemaid põhjusi selgitada.


Mölder sõnas, et tema kui hooldajaõpetaja kohustus on vastutada vaimulike teenistuse eest. „Võttes arvesse koguduse elu, meelsust, mis seal valitses, leidsin, et koguduse üldise rahu huvides on aeg teatud probleemidele lõplikult joon alla tõmmata,“ sõnastas kirikuõpetaja.


Mölder kinnitas, et kogu konflikti peamine põhjus seisneb selles, et Malle Kruusma tahab saada ordineeritud vaimulikuks. Et aga kirikujuhid teda sellena praeguse seisuga näha ei soovi, püüab Kruusma tema arvates kirikut „ilmaliku meediat kaudu sundida“.


Malle Kruusma kinnitab, et sooviks tõepoolest teenida kogudust täieõigusliku kirikuõpetajana. Enda sõnul on tal vastav teoloogiline haridus. Naine märkis ka, et kui tema isik poleks koguduse liikmetele sobinud, oleks ta oma töölt märksa varem ära aetud.


Teravad süüdistused

Malle Kruusma arvates on tema kõrvaldamise üks põhjuseid see, et ta on naisterahvas. Ka polevat ta suutnud leppida oma mentorite, eeskätt Hollo käitumisega. Naine väidab oma eelmise ülemuse kohta selge sõnaga, et too on purjus peaga sundinud teda enda ees põlvitama ja ta kätt suudlema, teinud seksiteemalisi nalju, teda laimanud ja üldse korduvalt kirikuõpetaja ametile kohatult käitunud.


„Ütlesin talle, et põlvitan vaid Kristuse ette!“ kinnitas Kruusma.


Lisaks olevat purjus meesvaimulikud öelnud, et kui too tahab kirikuõpetajaks saada, peab ta meestega sauna minema ning kord olevat Hollo ka purjuspäi leeriteenistust pidanud. Mölderile heidab ta ette ka halba käitumist kogudusega.


Toivo Hollo ise on põlvitamise juttu kategooriliselt eitanud ning öelnud, et tema ja Kruusma konflikt sai alguse sellest, et naine ei allunud talle ja leppis iseseisvalt vaimulikke teenistusi kokku, mida aga peaks tegema hooldajaõpetaja.


Praost: Toivo viskab kergesti villast

„Toivo on meil natuke lapsesuu ja viskab villast üsna kergesti,“ tunnistas Võrumaa praost Urmas Nagel, et Hollo võib naljategemisega üle piiri minna. „Võib-olla mõned naljad vahel võiks olla tasasemad. Aga igaüks on oma iseloomu ohver.“


Nagel näeb Malle Kruusma juhtumil mitut tahku. Esiteks ei suutvat naine oma mentoritega läbi saada ning on saanud neilt küllalt karme hinnanguid. Küsimus, kas Kruusma ikka sobib vaimulikuametisse, tekkis juba siis, kui ilmnes konflikt Holloga. Nagel aga oli enda sõnul see, kes toona arvas, et naisele tuleks anda uus võimalus.


Kui ka hooldajaõpetaja Mölder leidis, et talle Kruusmat abilisena tarvis pole, soostus ka praost tema otsusega.


„Väga raske on teha koostööd inimesega, kes hakkab „teisele poole vedama“ ja koos vedamist pole,“ tõi Nagel paralleeli.


Teiseks aga nägevat naine Nageli sõnul hooldajaõpetajas silda, kes on kohustatud tegema kõik, et ta saaks õpetajaks ordineeritud. Aastaid kohapeal töötanuna hakanud Kruusma end praosti sõnul ehk liialt „valmis vaimulikuna tundma“. See olevat muide Eestis üsna tavaline, et igaüks, kes altari ees käinud, end kohe vaimulikuks peab, nii see aga Nageli sõnutsi tegelikult siiski ei käi.


„Ta on oma soovi väga pingeliselt esitanud, julgen seda isegi nimetada natuke väljapressimiseks,“ nentis Võrumaa praost. „Tuleks rahulikult toimetada, õppida.“


Mis puutub süüdistusse, et Kruusma sunniti töölt lahkuma, kuna ta on naissoost, siis ei vasta see Urmas Nageli sõnutsi kindlasti tõele. Nagel märkis, et on isegi andnud soovituse naisele ja keeldunud seda andmast meesterahvale.


Ent mida arvab praost napsutamise ja nilbete naljade tegemise süüdistustest õpetaja Hollo pihta?


„See on lõbus lugu,“ naeris praost, andes mõista, et liiga tõsiselt ei maksa esmaspäevases „Reporteris“ näidatut võtta.


„Kui Toivo Hollo nii kohutav inimene oleks, siis oleks kindlasti kõvasti kaevatud,“ tõsines praost. „Inimesed on meil küllaltki temperamentsed, kaevata võidakse isegi vale värvi vaasi pärast altaril. Ma arvan, et seal on pigem tegu sellise kättemaksulooga.“


Samas nentis praost, et ei saa öelda, emba-kumba, kas Kruusma või Hollo versiooni saaks puhta kullana võtta.


Nagel kinnitas, et kuigi enamik kirikuõpetajatest polevat täiskarsklased, ei ole ta ametis oldud aja jooksul kuulnud ühegi kirikuõpetaja, teiste seas ka Hollo peale kaebust alkoholi (kuri)tarvitamises. Ei olevat Hollo napsutamise kohta midagi kaevanud ka eelmine praost.


Urmas Nagel sõnas, et Lõuna-Eesti rahvas hoiab, tunnustab ja mõistab oma kirikuõpetajaid, nii on ka Kruusma saavutanud koguduse lugupidamise. Mis aga puutub kogu süüdistuste loosse, siis selles teeb oma otsuse konsistoorium.


Tahab, et kogudus jääks

Malle Kruusma kinnitas, et ta ei ole oma seisukohtade avaliku esitamisega kindlasti tahtnud Hollole ja Mölderile kätte maksta või neid halvustada.


„Viinajoomine ja ülbe käitumine inimestega – mina sellega ei nõustu,“ selgitas Kruusma, et tema huvi on kaitsta kogudust, tuues välja nende pastorite pahupoole. „Kirikuõpetajal pole õigust nii käituda – mõnitada ja alandada. Nad on inimestega halvasti käitunud. Ma pole tahtnud [oma väljaütlemistega] kellelegi kurja teha, aga inimesed peavad aru saama, et nii ei tohi kirikus teha!“


Kruusma arvates tahetakse Roosa kogudust üldse likvideerida: näiteks ei toimu ju nüüd, mil teda seal pole, enam jumalateenistused igal pühapäeval. Naine kinnitas, et seisab selle eest, et Roosa kirik saaks tegutseda ja et Kristuse õpetus sinna jääks.


„Kirik on koht, kus peab olema armastus ja rahu!“ lõpetas naine sõnadega, mis selle konfliktse juhtumiga paraku väga hästi kokku ei lähe.


 

Mida arvab süüdistustest EELK konsistoorium?

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi juhi, peapiiskop Andres Põderi assistent Georg Glase sõnas, et konsistoorium arutas üleeilsel istungil Kruusma esitatud süüdistusi Hollo vastu.


„Peapiiskop on nõudnud Toivo Hollolt selgitusi meedias ilmunu kohta,“ sõnas Glase. „Võtame uurida ja analüüsida. [Ametlikke] kaebusi Hollo vastu pole meile tulnud.“


Kuna praegune info põhineb vaid ajakirjandusest kuuldul-nähtul, ei saa Glase sõnul veel midagi rääkida Hollo võimalikust karistamisest.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 03/09/2009 11:12:39

Lisa kommentaar