Raamatu „Seto rahvarõivad” toimetaja Maret Tamjärv. Foto: Rene Jakobson

Nädalavahetusel Tallinnas toimunud rahvusvahelise pärimuspeo Baltica avakontserdil 2. juunil tunnustasid Eesti Folkloorinõukogu  ja Eesti Rahvuskultuuri Fond pärimusvaldkonda panustavaid inimesi, kooslusi ning tegusid. Tunnustust jagus ka Kagu-Eestisse.

Aasta folkloorikuraatori preemia sai Antsla vallavalitsuse kultuuri- ja noorsootöö spetsialist Merle Tombak. Folkloorikuraator on paikkonna, kogukonna pärimuskultuuri liikumise eestvedaja, kelle tegevuse eesmärgiks on tõsta oma piirkonna elanike teadlikkust pärimuskultuurist ning soodustada sellealast tegevust. Aasta folkloorikuraatori tiitel on Eesti Folkloorinõukogu poolt tunnustuseks ja innustuseks kuraatorile vabatahtliku töö ja suure panuse eest folklooriliikumisse.

Merle Tombak on innukas ja initsiatiivikas naine Võrumaal, kes leiab vabanduste asemel alati võimalusi. Talle meeldib näha väikeste detailide taga suuremat pilti ning olukordi analüüsida, mõtestada. Merlet tuntakse inimesena, kelle peale võib loota ning keda usaldada. Temast õhkub palju positiivset energiat, millega on lihtne teisi kaasa tõmmata ning kui vaja- ka läbi seinte minna.

Aasta teoks tunnistati raamat „Seto rahvarõivad”. See on  mahukas setode rõivaste ilu eksponeeriv koguteos, milles sisalduvad fotod ja artiklid annavad täieliku ülevaate seto rahvarõiva kaunidusest, erisustest, otstarbest ja muutustest. 

Raamatus on peatükid naiste ja meeste rõivastest, kinnastest, sukkadest ja kasukatest, laste rõivastest ning seto rõivaste kajastamisest rahvalauludes. Lugeja saab ülevaate seto ainesest tänapäeva moes ja leiab esemete lõikelised joonised. 

Teose vahele on jõudnud 20 autori artiklid, mis annavad põhjaliku ülevaate igast väiksemast detailist seto rahvarõivaste juures, aga ka rõivaste ja kandmisviiside muutumisest ajas. Raamatu koostaja on Ingrit Kala, toimetaja Maret Tamjärv ja kujundaja Evelin Urm.   

Baltica pärimuspidu peeti Tallinna Tornide väljakul. Seitsmel laval astusid üles pillimehed, lauljad ning tantsijad kõikjalt Eestist, oma paikkondlikku pärimust tutvustasid Kihnu Kultuuriruum, Viru Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ning Vana-Võromaa Saatkond. Tervist sai kosutada Alar Krautmani terviseakadeemias, näpuosavust harjutada 15 erinevas õpitoas.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 05/06/2023 08:54:32