Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Vene turistede vool Barclay de Tolly mausoleumi on asendunud ränduritega läänest

"Vene väejuht küll ja kes teab, mis mõtted tal peas olid - aga uhke ikka, et ta naisel arukest oli, et mehe mälestus siin jäädvustada, " jättis augustis Barclay de Tolly mausoleumi väisanud Priit Aimla oma tänu Lõna-Eesti metsarüpes seisva muuseumi külalisraamatusse.

Allpool kirjutaja juhatusel juhtumisi teel Pärnusse mausoleumi põiganud põhjanaabritest motomatkajate paar tõstis nisupõldude vahel asfaldil mööda tuhisedes tänuviipeks käed.

Barclay de Tolly hauakambrisse viiva allee juures parklas vaid üks auto. "Oleme siin kunagi varem ka olnud. Täna keerasime möödasõidul sisse," valmistus Tallinnas elav vene pere peale muuseumikülastust lahkuma.

Hoolimata hiilivast sügisest piilus pilvesagarate vahelt soojendav päike. Eelmise päeva paduvihm oli uuristanud kuulsa vene väejuhi hauakambrini viiva alleeraja servadesse vaod. Mis on juhtunud majesteetlikult justkui auvalves seisvate vanade alleepuudega, üle saja-aastaste Siberi nulgudega? Nii saab küsida see, kes on aastate eest imetlenud samas kohas põlispuid. Täna seisab suur osa vanu puid ärakuivanult hallina. Et aastakümneid külastajaile muuseumit tutvustanud Vilvet (Treesi) enam ametis pole, andis lugematuid kordi feldmarssali hauakambrit külastanule märku Vilve paljupruugitud ratta puudumine vana kuuse najalt.

Huvi mausoleumi vastu toob kohale turiste läänest ja idast
"Oh, kas need olid soomlased, minuga alustasid nad vestlust inglise keeles?" astus muuseumist päikese kätte heledapäine muuseumitöötaja. Tema, siinsamas Jõgevestel emakodus elav Estike Uibopuu oligi mais asunud muuseumisse tööle, kui 33 aastat ühtejutti samas ametis olnud Vilve Trees pensionile jäi. "Ega minul pole sellist kogemust nagu Vilvel," Uibopuu mäletab küll plikapõlvest päevi, mil ta käis postiljonist ema asemel mausoleumi valvurimajas elanud tädi Lonnile lehti viimas ja siis ka ise esmakordselt hauakambrit kiikas. Nüüd oli tädi Estikesega koos tema seitsmeaastane vennatütar Carol, kes teatas, et mustas kirstus puhkab tädi, aga kes ta oli ja miks on kirstud just siin metsatukas mausoleumis, ei osanud plika öelda. "Külastajatega on huvitav suhelda. Kui ma siin mai keskel alustasin, käis palju kooliekskursioone. Paljud imestasid, et vene väejuhi hauakamber on Eestis. Enamik vene koolide õpilasi teab Barclay de Tollyst rohkem. Välisturistid on Barclay tegevusega üsna hästi kursis. Rääkimata Moskvast ja Peterburist pärit turistidest," Uibopuu tunnistas, et kuuleb turistidelt vahvat infot.
Kõneleja märgib, et valdavalt tulevad turistid oma autodega, suvel on rohkesti rattamatkajaidki. Suvel on bussiekskursioone vähe. Needki kas soomlases või sakslased. Oma giididega. "Venemaalt on tuldud ka päris üksinda. Tihti on need inimesed siin kunagi varemgi käinud. Nii ka mitmed välismaal elavad eestlased, kes nüüd tulevad koos kaaslastega uuesti," Uibopuu tõi pargipingile külastajate raamatu, kus sissekanded selle aasta maist. Välisturistide osa olevat märksa suurenenud kevadest, kui EL-i astumisel piirid vabanesid. "Mis see meil eestlastel küll on, nad on tagasihoidlikud, meelsamini jätavad külalisteraamatusse end jäädvustamast. Vastupidiselt välismaa inimestele," viitas Estike Austraalia, USA, Kanada jt. laiast maailmast mausoleumi vaatamas käinud külaliste sissekannetele.

Harvad pole ka juhtumid, kus juhtumisi matkateel mausoleumi silti silmanud tulevad vaatama, mis siin vaikses Lõuna-Eesti metsatukas turisti köidab. Praeguse valitsuse ministritest on Uibopuu näinud rahandusminister Taavi Veskimäge, kes väisas muuseumi koos omavalitsuse tegelastega.

Mõne päeva eest oli muuseumis käinud humoristina tuntud Priit Aimla.
Pikki aastaid oli Valgamaal asuv Barclay de Tolly mausoleum Valga muuseumi filiaal. Valga muuseum hävis kahjutules. Peale Eesti iseseisvumist on Jõgevestes asuv mausoleum 1992.a-st Helme valla halduses.

Hauakambrit on jõudumööda remonditud
Et hauakambrit on viimastel aastatel remonditud, märkab see, kes on siin  aastate eest olnud. Üldmulje on sama, kuid valgendatud hoone sise- ja välisseinad, säravad kirstukaunistused ja korrastatud sametkatted paistvad tähelepanelikule vaatajale silma.

Soojast ilmast hoolimata võtab hauakamber siseneja vastu rõskusehõnguliselt. 13 trepiastet viib hauakambri keldrisse, kus seisavad kõrvuti šoti päritolu vene väejuhi, feldmarssal Barclay de Tolly ja tema baltisakslannast kaasa Helene Auguste Eleanore von Smitteni sargad.

Pensionipõlve pidav Vilve Trees, 33 aasta mausoleum-muuseumiga mässanud töötaja, valutab südant, et pole jõutud välja. vahetada kuivama hakanud alleepuid, mis kaunistavad 250 m alleed. "Siberi nulud on siia istutatud 130-140 aasta eest. "Nelja-viie aasta eest hakkasid puud kõrge ea tõttu kuivama. Paljusid neist oligi juba aastate vältel ümber vahetatud," sõnas Trees.

Mitmeid aastaid kestis 1823 a. aastal arhitekt Štšedrini projekti järgi Barclay de Tolly kaasa tellimusel klassitsistlikus stiilis ehitatud mausoleumihoone remont. "Kui mäletate vana betoonkattega põrandat, siis selle asemel on nüüd tumedatest tellistest põrand. Tellistest oli ka esmane põrnad, " osutas Uibopuu renoveerimise käigus alles jäetud tükikesele originaalpõrandast. Külastajaid sarkadeni, mille kõrval seisavad 1912.a., Borodino lahingu saja-aasta tähistamisel sinna asetatud rohelised metallpärjad, ei lubata. Muinsuskaitse hoiab silma peal et kõik endisel kujul püsiks.

Muljetavaldava Barclay de Tolly haumonumendi autor on tuntud kujur Vassili Demut-Malinovski. (sama skulptor on ka Tartus seisva Tolly monumendi autor) Monumendi jalamit ehib proksreljeef, millel kujutatud 1814.a. Pariisi vallutamine ja väejuht Barclay de Tolly ratsul. Koos saatjatega.

Ikka ja jälle küsitakse, mis seob Napoleoni-aegse sõja kangelast, vene väejuhti, krahvi ja vürsti tiitliga Barclay de Tollyt Eestiga. Miks puhkab ta Eestimaal? Jõgevesete tagasihoidlik mõis (saksapärane Beckhof), mille asupaigas1,5 km kaugusel hauakambrist kasvavad nüüd vanad põlispuud, kuulus tema baltisakslannast abikaasale. Siin veetis Barclay de Tolly oma päevi, kui ta oli vene vägede ülemjuhataja kohalt kuni Kutuzovi surmani kõrvaldatud.
1818.a. mais, teel tervisevetele Ida-Preisimaale surnud väejuhi otsustas tema lesk sängitada kodumõisa lähedale ehitatavasse mausoleumi.
Mälestusmärk mausoleumi ees tähistab 1944.a. Väike Emajõe ääres lahinguis hukkunute kalmu.

Vene ajal kuni 800 külastajat päevas
"Kui ma siia tööle asusin, kartsin seda paika pisut. Ikkagi kalmistu," Vilve Trees mäletab valgamaalasena aega, mil Barclay naise sarkofaag lahtiselt seisis ja kirstus muumiat näha sai. "Iseeneste see ju sõja-aastatel lahti ei tulnud. Jutte on nii- ja naasuguseid. Võimalik, et need polnud sõdurid, vaid kohalikud, kes kirstus lahti muukisid," usub Trees, kelle tõi esmakordselt mausoleumi kohalik kooliõpetaja, kes õpetas lastele vene keelt.

"Paljud teadmised ja saladused lähevad inimestega hauda kaasa. Põlise valvuripere esindaja Lonni tahtis mulle veel üht-teist rääkida... Sageli külastas muuseumi sõja-ajaloolane Rein Helme, kes pidi avaldama põhjalikuma raamatu Barclay kohta. Seegi jääb vist ilmumata...." kahetseb Trees.

Vilve-proua on veendunud, et sellist päeva, nagu oli veerandsaja aasta eest, kus ühel päeval tuli külastajaid 26 bussi ja lisaks veel autodega, Jõgevestel enam ei tule. Lõviosa ligi 800 külastajast andis turism idast, mil Jõgevestel peatusid kümned turismibussid päevas.

Vilve kodutalu aknaist oli näha, mil bussid kohale vurasid. "Talvel tohtisin kodus olla ja hüpata siis suuskadele või tõukekelgule, kui ekskursandid saabusid," eelmise aasta mahedal septembriõhtul paluti Vilvel avada mausoleumi uksed president Lennart Merile ja tema perele, kes oli veetnud päeva Tõrva kandi looduses.

"Siin käisid kõik Eestit külastanud kosmonaudid. Suurtükiväe marssal Kazakov jõudis siin käia enne NL lagunemist. Kuuekümnendatel pihtisid mõned välismaalased, et on salaja tulnud uudistama mausoleumi, sest omapäi ringikolamine oli karmilt keelatud," kolmekümne kolme ametis oldud aastaga on Treesil mäletada põnevaid hetki ja inimesi. Kas ka südaööl on keegi mausoleumi kippunud? "Kord otsis mind üle üks dirigent, kes tõi kontserdilt koju naasva Riia meeskoori siia. Igatahes südaööni oli veel pisut aega, kui kambrist väljusime. Mehed võtsid seal küll laulu üles, " naeris Trees.

"1912. aastal tähistati Jõgevestel vägevalt 100 aasta möödumist Borodino lahingust. Kaugel see 200-s aastapäevgi enam on...," arutles Trees, kes oma tervise, (liigestehaigused), on jätnud rõskevõitu tingimustes töötamisse. Mitu ratast on ta kodumaja ja muuseumi vahet sõtkudes ära pidanud. "Üks ratas kingiti mulle ootamatult ministrite nõukogu poolt. Bruno Saulile oli mu vana ratas silma jäänud ja mulle saadeti kingitusena uus naisteratas," mäletab Trees ootamatult sülle sadanud kingitust. Kuhjade viisi jätnud vene turistid talle trükiseid ja märke oma kodulinnadest. "Kahju on, et usaldasin ühele huvilisele vanad fotod, mida pole tänini tagasi saanud."

Tänavu olnud tihedam turistide vool õpilasekskursioonide aegu. "Ligi sada külastajat käis ühel juulipäeval, Ainsad päevad, mil keegi ei käinud, olid 23-24. juuni," märkis Estike Uibopuu. "Kas täna tõesti enam keegi ei tule?" vaatas Uibopuu pealelõunal vaikset alleed.

"Hea, et saime ära remontida mausoleumihoone katuse, vundamendi ja välistrepi.. Muinsuskaitse on omalt poolt toetanud. Meid on aidanud ka Rotary klubi. Talvel on töötajale tingimused rasked. Hoone on niiske ja rõske. Taotlesime euroliidu rahadest poolteist-kaks miljonit, et saaks välja vahetada ärakuivanud nulud. Meie taotlus jäi rahuldamata. Nüüd oleme projekti täiendanud ja loodame oktoobris saada jaatavat vastust, et saaksime kogu allee korda. Projekti kohaselt paigaldatakse 250 m pikkuselt täringukividest tee. Hädasti oleks vaja renoveerida ka kunagine valvurimaja. Riik võiks mausoleumi korrastamist rahaliselt toetada," rääkis Helme valla abivallavanem Lembit Mäesalu.

Paljud Eestis elavad inimesedki on unustanud, et Valgamaal Jõgevestes seisab looduses metsavaikuse rüpes unikaalne aja- ja kultuurilooline objekt. "Ja seal tõesti näeb ehtsaid sarkofaage, originaale?" küsis loo autorilt hiljuti nooruke tudeng. Eestlane, kes laias maailmas üksjagu ringi vaadanud.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 04/11/2004 22:31:02

Lisa kommentaar