Küsitlus

Millisel määral mõjutavad sind uue aasta hinnatõusud, maksutõusud ja uued maksud?

Ökoentusiastid otsisid kemmergule uut nime, väljavalituks osutus kuivla

Foto: LLi arhiiv

Kokku kolm uute sõnade leidmiseks korraldatud konkurssi ehk sõnaust tõid ökoentusiastide – eesotsas Põlvamaalt pärit keskkonnasõbra Peep Tobrelutsuga – rõõmuks „kuivkäimla” asemel kasutamiseks „kuivla” ja „kompostimise” sünonüümiks „kõdustamise”.

Mullu suvel Pandivere veepäeval kuivkäimlale uue nime leidmiseks sõnavõistluse ehk sõnause välja kuulutanud ökoentusiastid võtsid kuu enne uue veeteemalise konverentsi toimumist tulemused kokku.

Pandivere veepäeva ja konverentsi ellukutsujad Peep Tobreluts ja Priit Adler meenutasid osalejatele saadetud teates, et mullu suvel Järsi külas Puhta Vee teemapargis peetud Pandivere veepäeval kuulutati välja kuivkäimla sõnaus, leidmaks lühikest ja löövat sõna, et iseloomustada paremini käimlat, mis vett ei vaja. Kuivkäimlaentusiast Peep Tobreluts, kes on pärit Põlvamaalt Süvahavvalt, ütles sõnaust välja kuulutades, et kuivkäimla on pikk ja lohisev sõna ning tihti võib ilma veeta käimla ukselt leida hoopis lühendi WC, mis aga eksitab.

Sellel sõnausel osales korraldajate teatel 20 inimest ja saak oli küllalt hea: ettepanekuid kogunes meeste teatel paar tosinat ja korduvalt pakuti sõnu „kuivla” ning „kemps”.

Mullu sügisel korraldasid presidendi kantselei ja Vabamu koostöös kolmanda üleriigilise uudissõnade korje. Üleriigilise sõnause abil eristusid sõnad „kuivla” 63 korda ja sõna „kuimla” 23 korda.

„Riiklik sõnaus tõi meile veel paar uut põnevat sõna. Näideks kompostima – kõdustama,” rõõmustasid ökoentusiastid.

Mullu sügisel algatati veel üks sõnaotsing, sedakorda roheteemaline. See võttis Tobrelutsu ja Adleri sõnul „oma tiiva alla” ka sõna „kuivkäimla”.

„Seal tuli erinevaid sõnade pakkumisi tuhandeid. Kuid üllatavalt paelus väga paljusid sõnade pakkujaid jälle sõna „kuivkäimla” uuendamine, 459 pakkumist. Neid pakkumisi oli üle 13% kogu ühisloomest!” imestasid mehed.

„Meil on suur au avalikuks kasutamiseks välja kuulutada sõna KUIVLA!” teatasid Tobreluts ja Adler. „Kuivla on kuivkäimla erisus, mis on a) keskkonnasäästlik ja -sõbralik (ei reosta pinnast ega vesikonda, toitained käideldakse toidutootmise tarbeks väetiseks), b) on puhas ja hooldatud, c) on haisuvaba, d) on mugav kasutada ja e) ei tarvita (joogi)vett. Seega saavad kõik teised sünonüümid edasi eksisteerida, kuid sõnaga KUIVLA tähistame maailmas edasiviivat mõtteviisi – seal, kus võimalik ja vajalik, seal veega junni ei loputa ning see on alati hästi planeeritud, ehitatud, hoitud ja hooldatud!”

Kuu aja pärast toimub Pandivere kõrgustikul järjekorras neljas ökokonverents. Korraldajate sõnul tuleb sõnauste valguses ümber nimetada selle pealkiri ja selleks võiks olla „Kuivlate tehnoloogiad ja kõdu(stamine)”.

LõunaLehe esindaja osales samuti esimesena väljakuulutatud sõnausel ning pakkus omapoolse variandina kuivkäimla asemel kasutamiseks sõna „peep”, mis küll äramärkimist ei leidnud. Sõna selgitus oli järgnev: „pee” tähendab inglise keeles pissi ja „poop” kakat ning nende kahe sõna kokkupanekul moodustub ühtlasi kena Eesti poisslapse nimi, millist kannab ka sõnause üks korraldajaid ja vabariigi tuntumaid kuivkäimlakultuuri populariseerijaid.

Peep Tobreluts oli aastaid Põlvamaal asuva Süvahavva küla vanem ning on tänini seotud seal asuva Süvahavva loodustaluga. LõunaLehe lugejatele on ta ammusest ajast tuttav kui mees, kes kaitseb ja propageerib kuivkäimlaid kui loodushoidlikke ja säästlikke kehakergenduskohti. Mõni aeg tagasi ütles ta statistikaameti andmetel põhinenud leheloos „Kümned tuhanded pered ajavad läbi WC-ta” muu hulgas seda, et kemmerg (see sõna on pärit saksa keelest) pakub rasketel aegadel sõltumatust.

„Panen südamele, et hoidke alles ahiküte, salvkaev, kelder-sahver, saun ja veevaba käimla!” ütles Peep Tobreluts toona. „Ärge andke oma iseseisvust kergekäeliselt ära põrandaküttele, puurkaevule ja vesivetsule! Priiskav elu on minevik, tulevik on kestlik kahanemine, jätkusuutlikult-targalt tegutsemine. Hoidke ennast, oma kodu ja Eesti loodust!”

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 23/05/2024 09:30:44

Lisa kommentaar