Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Raidal lõi möödunud nädalal kaks kärbest ühe hoobiga: valla kaelast langes maavanema kohusetäitja süüdistus seaduste rikkumises ning ühtlasi kergitati Raidali hüvitist kahekordseks – seda ka tagasiulatuvalt. Jaanus Raidali töö läheb edaspidi vallakodanikele maksma enam kui veerand miljonit krooni aastas.

Möödunud neljapäevasel Otepää vallavolikogu istungil esitasid sotsiaaldemokraadid Indrek Tiido ja Tiimar Laine pöördumise ühe päevakorrapunkti, nimelt volikogu esimehele Jaanus Raidalile hüvitise määramise asjus.

„Palume tungivalt jääda täna päevakorras oleva volikogu esimehe hüvitise määramisel hea tava ja õiglustunde piiridesse," märkisid sotsiaaldemokraadid oma pöördumises, mis esitati ka kirjalikult. „Elame aastas 2010, mil kõik on mõistnud riigi ja omavalitsuste majandusliku olukorra tõsidust. Suurem osa omavalitsustest on näidanud üles solidaarust oma kaaskodanike vastu ning oluliselt kärpinud ametkondade, ametnike ja rahvaesindajate kulusid. Otepää ei tohi olla erand, kus majandussurutisele reageeritakse laristamisega. Palume viia Otepää valla volikogu esimehe hüvitis vastavusse teiste kohalike omavalitsuste praktika ning kodanike õigustundega."

Sotsiaaldemokraadid tõid volikogu esimehe hüvitise suurendamise eel välja, et isegi 10 000-kroonine hüvitis on võrreldes teiste Lõuna-Eesti omavalitsustega „proportsioonist väljas".

Võrdluseks tõid nad Lõuna-Eesti omavalitsuste vastavaid kulusid: 3900 elanikuga ja 54 miljoni kroonise eelarvega Põlva vallas makstakse volikogu esimehele hüvitist 2000, 13 700 elanikuga ja 170-miljonilise eelarvega Valga linnas 6500 ning 20 000 elanikuga ja 336-miljonilise aastaeelarvega Viljandi linnas 8000 krooni.

Otepää vallas on elanikke 4000, valla eelarve on 59 miljonit krooni ning veel hiljuti maksti volikogu esimehele hüvitist 10 000 krooni.

Võrdluseks võib välja tuua veel ka Põlva ja Võru linna vastavad arvud. Põlvas on elanikke 6300, eelarve ligi 144 miljonit ja volikogu esimehe hüvitis 5500 krooni. 14 000 elanikuga ja 202-miljonilise eelarvega Võrus saab volikogu esimees poole linnapea palgast ehk 14 600 krooni.

Päevakorrapunkti sotside pöördumisest hoolimata maha ei võetud ja hääletamisele pandi eelnõu määrata volikogu esimehe hüvitiseks 100% vallavanema palgast ehk 20 000 krooni ning lisaks määrata volikogu juhile isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni 4000 krooni kuus.

Volikogu kohalolnud liikmeist hääletas üheksa eelnõu poolt ja kaheksa vastu, Jaanus Raidal ise ei hääletanud. Hüvitis määrati tagasiulatuvalt alates 9. novembrist, saamata jäänud summa tasuti koos jaanuarikuu hüvitisega.

Vallavalitsuse teatel on 20 000 krooni hüvitise brutosumma. Sellest lahutatakse maha tulumaks ja seega saab volikogu esimees iga kuu oma pangaarvele 16 272 krooni. Et hüvitisele lisandub 6600-kroonine tulumaks, kulub vallal volikogu esimehe hüvitisele iga kuu 26 600 krooni. Vallavolikogu istungid toimuvad 11 kuud aastas, seega läheb volikogu juhi töö Otepää rahvale maksma 292 600 krooni aastas.

Kaks kärbest ühe hoobiga

Jaanus Raidalile määrati 10 000-kroonine hüvitis mullu novembris toimunud volikogu istungil. Teema tõstatas esinduskogus tormi ja vaidlusi. Nimelisel hääletusel andis kümme volikogulast eelnõule oma toetuse, teiste seas ka Raidal ise. Järgmisel volikogu istungil nimetati Otepää vallavalitsuse liikmeks kohtulikult karistatud Ants Manglus.

Volikogu opositsioon eesotsas reformierakondlase Aivar Nigoliga pöördus Valga maavanema kohusetäitja Kalev Härgi poole palvega viia läbi järelevalve ja uurida, kas Raidali hüvitise määramise protseduur ja Mangluse ametisse nimetamine olid vastavuses määruste ja seadustega. Maavanem leidis, et mõlemad otsused tuleb tühistada ja seaduste-määrustega kooskõlla viia.

Möödunud nädalal otsustas vallavolikogu vabastada Ants Mangluse vallavalitsuse liikme kohustustest. Seega sai üks maavanema soovitustest täidetud.

Et volikogu eelmine otsus Raidali 50% hüvitise teemal tunnistati möödunud nädalal tagantjärele kehtetuks ja 100% hüvitise määramise hääletus toimus korrektselt ehk ilma Raidalita, siis langes ära ka maavanema teise etteheite põhjus.

Hüvitis ka varem õhus olnud

Jaanus Raidali jaoks on hüvitise teema olnud oluline ka varem. 2008. aasta augustis volikogu esimeheks valitud Raidal esitas oktoobrikuu istungi päevakorda eelnõu, mille kohaselt makstuks volikogu esimehele 75% vallavanema palgast ehk ca 19 000 krooni. Kuu aega hiljem naasis volikogu koosseis vahepeal edasi lükatud punkti juurde ja volikogu esimehele otsustati maksta 50% vallavanema palgast ehk 12 500 krooni. Juba toona ei pidanud Raidal hüvitist liiga suureks.

„Meil on olnud esimehed, kes on vähem pühendunud Otepää arengule," sõnas ta siis, andes mõista, et kavatseb eelmiste volikogujuhtidega võrreldes rohkem tööd teha ja väärib seepärast ka suuremat hüvitist.

Raidal selgitas veel, et volikogu esimehe tööülesanne on vastutusrikas: tal tuleb jälgida, et vallavalitsuses volikogu otsuseid täide viidaks, lisaks tuleb silm peal hoida nii poliitilistel suundumustel kui ka teistel valla arengut puudutavatel asjaoludel.

Demokraatia ja võimude lahusus

Oma töö eest makstava hüvitise selgituseks tõi Jaanus Raidal neil päevil esmalt välja vajaduse hoida ja arendada demokraatiat ning võimude lahususe printsiipi. Tema hinnangul on aga paljud Eesti omavalitsuste volikogud tegelikult vallavalitsuste „kummitemplid" ja tegelikult ei tee vallavalitsused (mis moodustatakse suuresti konkursside kaudu) seda, mida nad peaksid – viima täide volikogu (mis on rahva poolt valitud) otsuseid.

Et nii toimuks ja et Eesti oleks nüüdisaegne demokraatlik Euroopa riik, peaks volikogu ja vallavalitsus olema Raidali sõnul võimudena selgelt lahutatud. Selleks, et omavalitsus oleks demokraatlik ja haldussuutlik, mitte aga „anarhistlik", peaks volikogu juhi hinnangul olema volikogul oma kantselei ja palgaline esimees. Esimehe roll on tema sõnul viia läbi demokraatlikke protsesse ja jälgida, et rahva esindusorgani tehtud otsuseid vallavalitsuses ka ellu viidaks.

Raidal täpsustas, et hüvitisena saab ta kätte umbes 16 000 krooni, mis on „natuke üle Eesti keskmise". Arvestades, et kõigil inimestel on vaja elada ja kommunaalmakse maksta, ei saa tema sõnul tänapäeval keegi tööd tasuta teha.

Arvestades, et hüvitis tõusis kahekordseks, kas võib siis eeldada, et volikogu esimees ka senisest kaks korda enam vallarahvast teenib?

„Ma olen seda kogu aeg teinud, aastaid teinud," kinnitas Jaanus Raidal. „Seda on ka volikogu märganud, et üks inimene ei pea tegema tööd praktiliselt olematu kompensatsiooni eest. Töötan 24 tundi Otepää ja Eesti heaks."

Kas saan õigesti aru, et teie meelest võiks seega ka näiteks Võru ja Põlva volikogude juhid teha rohkem tööd ja olla paremini tasustatud?

„Jah – et võimude lahususe printsiip oleks tagatud," kinnitas Raidal.

Otepää vallavolikogu esimees märkis veel, et kuna praegu on masu ehk majandussurutise aeg, siis tuleb ka vallavolikogus süüvida erinevatesse tegemistesse rohkem ja tähelepanelikumalt, kui seda on seni tehtud. See aga tähendab Raidali sõnul ka rohkem tööd.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 25/02/2010 11:57:40