Foto: Valju Aloel

Võrumaal, Põlvamaal ning kahes Valgamaa vallas peeti nädalavahetusel isadele pühendatud pidusid ning kuulutati välja väärikad aasta isa 2024 tiitlid.

Võru maakonna aasta isa on Kuldar Liira
10. novembril Võru Kandles toimunud isadepäeva kontsert-aktusel kuulutas Võrumaa arenduskeskus välja Võru maakonna aasta isa 2024, kelleks on Võru linnas elav kolme lapse isa ja vanaisa Kuldar Liira.

„Väga suur tänu eriti perele. Kõige olulisemad ongi omavahelised suhted ja armastus, mis on omavahel. See on tähtsam kui tunnustus, aga tunnustus on ka vahva,” ütles värske Võru maakonna aasta isa tunnustust vastu võttes.

Kuldar on isa, kes suudab lahendada mistahes elulisi väljakutseid mängleva kerguse ja loovusega. Ta on ametilt insener, kelle töö on paljude jaoks nähtamatu. Oma töö kaudu on ta andnud hindamatu panuse Võru maakonna ehituse arengusse, projekteerides energiasäästlikke ja mugavaid kütte- ning ventilatsioonilahendusi paljudele kohalikele hoonetele.

Tema rahulik ja positiivne loomus on kandunud edasi ka tema lastele, kellele ta on eeskujuks oma heatahtlikkuse ja koostöövalmidusega. Kolme lapse isa ja juba ka vanaisana on ta lastele alati pühendunud, leides aega, et kuulata nende mõtteid ja osaleda tegevustes, mis kõigile rõõmu toovad – olgu see ühine aeg hea toidu, looduse või spordiga. Tema korvpallihuvi on nakatanud ka tema kaks nooremat last – tütar mängib Tartu ülikooli esindusnaiskonnas ning on võitnud Võrumaa aasta noorsportlase tiitli, poeg osaleb rahvaliigas ja treenib koos isaga alati, kui võimalus avaneb.

Kuldari panus ei piirdu vaid pere ja tööga. Ta on aastaid olnud oma kogukonna kindel tugisammas. Kodukülas Rammukal ja Rõuge vallas on ta olnud aktiivne külaelu toetaja, korraldades talguid, hooldades külaplatsi, aidates naabreid ning jagades abikäsi sugulastele ja sõpradele. Tema seotus Võru Katariina kirikuga on samuti sügav – koguduse liikmena ja kiriku rekonstrueerimise fondi juhatuse liikmena on tema südameasjaks hoida pühakoda kaunina ja korras, et see oleks uhkuseks kogu Võru linnale.

Eestis elab aasta alguse seisuga kokku 307 637 isa. Võru maakonnas paistavad isad eriliselt silma Antsla vallas, kus statistikaameti andmetel on Eestis kõige rohkem lapsi isade kohta. Aasta isa tiitlit on maakonnas välja antud alates 2005. aastast. Eelmisel aastal pälvis tiitli kuue lapse isa Kaarel Vaidla. Tänavu esitati Võru maakonna aasta isa aunimetusele kokku neli kandidaati: Rein Lepp (Rõuge vald), Sander Kurvits (Rõuge vald), Aare Hõrn (Setomaa vald) ja Kuldar Liira (Võru linn).

Võru Kandles toimunud isadepäeva kontsert-aktust alustas Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots tervitussõnadega. Tema sõnul annavad nii isad, emad kui ka vanavanemad lastele edasi teadmisi, mis kanduvad edasi üle põlvkondade. Äsja lõppenud võru keele nädala puhul tõi ta esile, et just oma kohaliku keele oskuse sai ta vanavanematelt, kellega tal oli võimalus koos kasvada: „Väga tihti olime nende juures ja nad kõnelesid minu ja mu vendadega võru keeles. Kahjuks ma ise oma lastega nii palju võru keeles ei kõnele, aga mul on väga hea meel näha kõrvalt, kui mu vanemad minu lastega seda teevad.”

Toots pani isadele südamele võtta hetki oma lastega ning mitte unustada kanda hoolt oma tervise eest rohkelt liikudes ning regulaarselt terviskontrollis käies.

Kõik tiitli nominente tunnustati tänukirja ja kingitusega, mille andsid Võru maakonna omavalitsuste nimel üle arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ning arenduskeskuse nõukogu esimees Raul Kudre.

Põlvamaa aasta isa on Aimar Peepson
Põlvamaa aasta isa 2024 on valgjärvelane Aimar Peepson, kelle peres kasvab kaks poega – Mihkel (29) ja Meelis (24) – ja kaks tütart – Helena (12) ja Birgit (10). Samuti on Aimar juba vanaisa seitsmeaastasele Adele Wilhelmiinale.

Aimar on sündinud ja elanud pea terve oma elu Valgjärvel ja kuigi elu viis ta vahepeal elama nii Tallinnasse, Tartusse, Vastse-Kuustesse kui Taani, kutsus süda teda ikkagi tagasi kodukanti. Pere ja lapsed on Aimari jaoks alati olnud prioriteet number üks. Kui ka töö päästjana on tema jaoks väga oluline. Siinkohal peab ära mainima, et päästja sai Aimarist tänu tema isale, kes oli samuti päästja ja Aimari suur eeskuju.

Isana on ta alati olnud väga pühendunud. Talle meeldib käia lastega koos sportimas (rattasõit, rulluisutamine, suusatamine) ja matkamas. Viimati sai tüdrukutega koos nende soovil ehitatud uusimatele pereliikmetele küülikute puur. Tütarde jaoks on Aimar kõige kallim ja armsam aare elus. Nad teavad, et saavad igas olukorras talle toetuda ja kui issi öösiti tööülesandeid täidab, siis igatsevad teda ja ootavad pikisilmi koju. Täiskasvanud poegadega katsub ka samuti ühist aega veeta. Näiteks viimati käis ta noorema pojaga augusti lõpus Tallinnas kontserdil. Abikaasa Ulvi jaoks on Aimar kindel kalju, millele saab alati toetuda.

Pere ja töö kõrvalt on ta juba aastaid leidnud aega panustada vabatahtlikusse tegevusse, olles juba 20 aastat kaitseliitlane ja 15 aastat abipolitseinik, kuid ka 11 aastat vabatahtlik päästja Valgjärve vabatahtlikus päästekomandos. Panustamine vabatahtlikuna mitmes kohas näitab väga ilmekalt seda, et Aimarile lähevad asjad korda ja ta soovib panustada nii palju kui võimalik. Tema vabatahtlikku tegevust ja panust on aastate jooksul ka märgatud ja tunnustatud: ta on pälvinud kaitseliidu III, II ja I klassi teenetemedalid ja sellel aastal pälvis ta abipolitseinikuna teeneteristi. Tööalaselt tunnustas päästeamet teda 2004. aastal päästeameti teenetemedaliga.

Selle aasta sügisel oli Aimar esimese kutse peale nõus appi tulema ka naiskodukaitsjatele ja panustama evakuatsiooniõppusel Lõuna Sild evakuatsioonirühma julgestusmeeskonna töösse. Tema kohalolek ja tähelepanekud sisendasid teistele meeskonnaliikmetele kindlama tunde ja koos anti endast parim. Ka oma kahte tütart ja abikaasat on ta oma vabatahtliku tööga „nakatanud“ – abikaasa on 2022. aastast naiskodukaitsja ja mõlemad tütred kuuluvad kodutütarde ridadesse.

Oma isikuomadustelt on Aimar väga abivalmis. Tema kohta on öeldud, et ta on mees, kes kunagi ei ütle „ei“, kui kellelgi on abi vaja.

Põlvamaa aasta isa konkursi korraldas Põlvamaa omavalitsuste liit koostöös kodutütarde Põlva ringkonna ja naiskodukaitse Põlva ringkonnaga.

Valga valla aasta isa 2024 on Remo Surri
10. novembril toimus Valga kultuurikeskuses pidulik isadepäeva sündmus Valga valla peredele. Ühiselt tähistati isadepäeva ja anti üle Valga valla aasta isa tiitel. Vastuvõtule kohaletulnuid tervitas Valga vallavolikogu esimees Lauri Drubinš.

Valga valla aasta isa tiitli pälvis Remo Surri, kes astus isa rolli, olles ise veel väga noor. Ta on kohusetundlik isa kahele lapsele ja kahele kasulapsele. Ta on isana kõik, mida lapsel on vaja: tore sõber, hea kaaslane, toetav ja julgustav.

Remo on veendunud, et isal on laste kasvatamisel sama tähtis roll nagu emal. Arvamus, et laste kasvatamine on ainult emade töö, on iganenud. Ta ise on selle ehe tõestus, kui jäi kahekuuse pojaga osaliselt koju, et võimaldada abikaasal lõpetada õpingud ning saada laste kasvamisest ja kasvatamisest rohkem osa. Neid hetki, mida lapsevanem oma lapse kasvamise kõrval kogeb, ei ole võimalik tihti sõnadesse panna ja ümber jutustada, seega võimalus neid ise päriselt kohal olles kogeda, on teinud isa ja laste vahelise sideme Remo peres väga tugevaks. Ajanappus või väsimus pole Remole takistuseks lastega tegelemisel, ta oskab selleks hästi oma aega planeerida ja võtta. Valga valla aasta isa 2024 töötab päästjana ja samuti Elisa Valga esinduses.

Valga valla aasta isa tiitlile esitati kokku neli kandidaati. Aasta isa nominendid on Rinaldo Teder, Valev Sisov ja Tõnu Matus.

Otepää valla aasta isa on Janek Moros
Nõuni kultuurimajas toimus 9. novembril Otepää valla aasta isa tunnustamine. Aasta isaks sai seitsme lapse isa, otepäälastele hästi tuntud kinnisvaramaakler Janek Moros.

Kokku laekus vall aasta isa aunimetusele viis kandidaati: Janek Moros, Mauri Mändoja, Kaarel Kender, Meelis Värva, Madis Margusson.

Aasta isa peres on seitse last: Oliver (1,5), Kristofer (6), Edward (9), Richard (11), Roland (17), Bärbel (23) ja Romet (26).

Otepää valla aasta isa on hooliv pereisa, kes viibib lastega palju värskes õhus. Üheskoos tegeletakse sportimisega, näiteks jalgrattasõiduga. Janek on osalenud Tartu, Otepää, Rakke, Rakvere, Rõuge, Jõulumäe, Elva rattamaratonidel. Tänavu läbis Janek nii uisustiilis 31-kilomeetrise Tartu maratoni (koos tütar Bärbeliga) kui järgmisel päeval toimunud 63-kilomeetrise klassikalises stiilis Tartu maratoni. Ka triatlon ja bowling pole Janekile võõrad alad. Sügiskuudel Pühajärves suplemas käia pole tema jaoks mingi küsimus.

Isa sportlikkus on ka lastele eeskujuks olnud. Lapsed on lisaks sporditegemisele ka õppimises väga tublid ning saavutanud häid kohti olümpiaadidel.

Sportimise kõrvalt on Janek näitlejana aktiivselt võtnud osa Otepää rahvateatrist. Ta on staažikas ja hinnatud jõuluvana Jann, kes on paljud peod lasteaias muutnud nii lastele kui täiskasvanutele meeldejäävaks. Teist nii meeldiva ja sõbraliku karakteriga jõuluvana annab otsida. Kui on vaja jõulutaati, siis Janek tuleb ja mitte ei tee asja ära, vaid teeb selle suurepäraselt ära. Aasta isa võtab osa ka paljudest lapsevanematele korraldatud koolitustest. Ta on kohalikku haridusmaastikku mõjutanud palju aastaid, olles pikaaegne Otepää gümnaasiumi ja Otepää lasteaia hoolekogu liige. Kõige selle kõrvalt on Janek leidnud aega ka enesetäienduseks, tal on kinnisvaramaakleri 6. tase ja teda on mitmel korral tunnustatud Tippmaakleri tiitliga.

Aasta isasid tunnustasid Otepää vallavanem Jaanus Barkala ja Otepää Naisseltsi esinaine Ene Raudsepp. Aasta isa ja nominendid said mälestuseks Ave Kruusmaa loodud kaunid keraamilised meened.

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 14/11/2024 09:04:30