Küsitlus

Kuidas mõjutas sind viimane elektriarve?

Viimased uudised:

Maaelanikke pigistavad valusalt maksud ja hinnatõusud

Foto: AI

Pensionäri sõnul põhjendatakse maksutõuse Toompea poolt ka sellega, et mujal Euroopas on need ammu ja kõrgemad, kuid ei lisata Euroopa riikide elanike palga- ja pensioninumbreid. Aina kasvavad maksud panid mõni aasta tagasi marjakasvataja tööst loobuma, kitsetalu peremees leiab, et maksutõusud hoopis pidurdavad nii ettevõtte kui ka riigi arengut. Külavanem küsib, kas riik karistab memmekest automaksuga selle eest, et ta veel ise suudab toidu ja rohu järele sõita.

Laine Rehkli on pensionärist Kurenurme külaseltsi juhatuse liige Võru vallast. Ta sõidab kord nädalas Võru linna, et osta nädalane toiduvaru, käia apteegis ja vajadusel ka mõnes tööstuskaupade poes. Linna, poest poodi ja tagasi sõiduks läbib ta kokku poolesaja kilomeetri ringis.

Maksutõusudest häirib teda kõige enam automaks, sest tal tuleb koju jõudmiseks sõita ka mööda kruusateed, kus on auk augus kinni, kuna seda kasutavad ka metsaveomasinad. Sellisel teel sõites tahab auto sagedamini korrashoidu ning mõistagi neelab see enam raha. Automaks kehvade teeolude tõttu ju madalam ei ole.

„Minu majast edasi elavatel Udsali küla elanikel tuleb kruusateed pidi pikemalt sõita. Need, kes automaksu kehtestamise poolt olid, sõidavad ilmselt ainult mustkattega teedel,” avaldas ta nördimust.

Rehkli lisas, et maksude kehtestajate püüd põhjendada maksutõuse sellega, et mujal Euroopas on juba ammu see ja too maks ja suuremadki kui meil, on poolik. „Paraku ei maini nad selle juures Euroopa riikide töötajate palganumbreid ega ka sealseid pensionide suurusi,” leidis ta.

Laine Rehkli kutsuks hea meelega külla kasvõi peaministri Kristen Michali enda, et viimane saaks mööda auklikku kruusateed sõites veidigi aimu elust maal.

Toidupoodides käigud on teda järjest enam pannud kampaaniahindade silte jälgima. „Mul tuleb neid silte otsides vesi silma, sest olen kogu elu riigi heaks töötanud, kuid pensionärina ei saa kõike soovitut lubada, sest meie elatustase on nii madal, kuid toiduainete hinnad aina kerkivad. Reisimisest ei julge unistadagi.” Kui varem sai ta nädalase toidukauba kätte poolesaja euroga, siis nüüd kulub sellele pea 70 eurot.

Rehkli märkis, et suureks abiks on oma aed, kust saab marjad ja õunad, ning kuniks jaksu on, kasvatab ta peenramaal kapsast, porgandit ning teisi juurikaid, kurke ja tomateid. Kartulit ta enam ei kasvata.

Endine marjakasvataja muutis suunda
Oma peenramaalt saab tuge ka Tarmo Salve pere Räpina vallast. Pere kasvatab maalapil kõiki juurvilju, kartulit ja veidi maasikaid. Kõike vaid oma perele ja marju ka mõnele tuttavale. Veel neli aastat tagasi kasvatati maasikaid ligi kahel hektaril müügiks, kuid kolm viimast aastat on see juba ajalugu, sest korjamise, sõidu- ja müügikoha tasud läksid suuremaks kui marjade müügist saadud tulu. Maasikakasvatusega tegeles Salve pere 25 aastat.

„Juba kolm aastat tagasi ei tasunud maasikate kasvatamine ligi paaril hektaril ära, seda enam nüüd, kus kõik hinnad on tõusnud,” selgitas Salve ja lisas, et nad müüsid maasikaid Tartus. Hinnatõusudest kõneldes sõnas ta, et kõik hinnatõusud annavad perele tunda, alates elektri ja lõpetades toiduainete hindadega. Viimased on tema tähelepanekute järgi mullu augustist pidevalt veidi kerkinud.

Salve on pühendunud oma lemmiktegevusele, vanavara kogumisele ja eksponaatide näitamisele ja tutvustamisele huvilistele. Tema kogus on üle 10 000 eksponaadi, ta on MTÜ Varakoda omanik ja giid. „Talvel käivad üksikud huvilised, peamiselt käiakse kevadest sügiseni. Osa gruppe on soojaks ajaks aja juba kinni panud,” märkis ta.

Kitsetalu peremees: maksutõusud majandust ei elavda
Andri-Peedo kitsetalu Misso kandis Võrumaal asub kahe naaberriigi piiri ääres. Lätimaale on neilt kaheksa, idapiirini paar kilomeetrit rohkem.

Peremees Kermo Rannamäe tunnistas, et hinnatõusudest kõige negatiivsemat mõju avaldab kitsetalule automaks ja maamaksu tõus. „Auto on meil talutöödeks ja toodete veoks hädavajalik, seda enam, et piirkonnas napib alternatiivseid liikumisvõimalusi. Maamaksu tõus survestab otseselt meie põhivara, maad. Viimasel tugineb ju kogu kitsetalu tootmine.”

Rannamäe sõnul ei aita maksutõusud praeguses seisus, kus ettevõtjad on pidanud järjest üle elama kriise, koroonast energiahindade tõusu ja sõjani, küll kaasa majanduse elavdamisele. „Need maksutõusud hoopis süvendavad raskusi, sest näiteks Andri-Peedo peab jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikud investeeringud ja arendused edasi lükkama, mis tähendab paigalseisu. See ei ole tulevikku vaatavalt kasulik ei ettevõtjale ega riigile,” hindas ta.

Andri-Peedo peremees märkis automaksule viidates, et Misso kandi külateed ei ole üleöö vahelduva ilmastiku juures autot säästvad. „Kiire temperatuuri vahetumine, kus niiskuse järel saabub lühikeseks ajaks külm, ja vastupidi, lõhub teekatet kiiremini. Katkine teekate lõhub omakorda kiiremini autot ning seetõttu tuleb viimast tihedamini remontida, millega kaasnevad omakorda kulud ja ka stress.”

Seda, mida nad ise saavad kulude kokkuhoiuks teha, on juba tehtud. Talus on optimeeritud tööprotsesse ja vähendatud elektri tarbimist seal, kus on võimalik. „Töö korraldust planeerime nii, et ei tekiks üleliigset energiakulu,” märkis peremees.

Ta sõnas, et hea on see, et kitsepiima ja selle toodete ostmine on stabiilselt kasvanud. „Selle nimel oleme viimasel ajal teinud kõvasti tööd, oleme välja töötanud uusi tooteid ja teinud koostööd jaekettidega.”

Pererahval ei jää talutööde kõrvalt aega juurvilja kasvatamiseks, küll saavad nad marjad ja õunad oma aiast. „Lõunanaabrite toidupoodi me spetsiaalselt ei sõida, aga kui oleme läbisõidul, lähme alati uudistama, mida uut ja põnevat on lätlastel toidulettidele lisandunud,” sõnas Rannamäe.

Automaks on kaugematele piirkondadele valusaim
Võrumaa Setomaa valla äärealal Mikitamäel tegutseb samuti töökas abielupaar – Piret ja Aimar Kase. Nad on füüsilisest isikust ettevõtjad. Maksutõusude üle ei rõõmusta Kasedki.

Kartulit ja köögivilja on Kase pere kasvatanud juba üle 30 aasta. Köögiviljade osa on muutunud turustustingimuste tõttu vähenenud, nad kasvatavad porgandit, söögipeeti ja peakapsast turustamiseks ning ka hapendamiseks. Põllumaad on perel 20 hektarit.

Piret Kase on ka Mikitamäe külavanem, osaleb külaseltsi MTÜ Tegus Mikitamäe tegemistes ning on juba 2017. aastast Setomaa vallavolikogu liige.

Piret Kase märkis, et kuna maamaks on ainus riiklik maks, mis laekub 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse, siis selle tõusu suhtub ta patriotismiga; maamaksuga saavad maa- ja metsaomanikud ju oma valla eelarvesse panustada, ühist ressurssi kasutatakse näiteks maanteede korrashoiuks. „Omavalitsus saab laekunud tulu jaotada nii-öelda aukudesse, mis riikliku rahastamise valemites on. Näiteks lisades raha laste huviharidusse, koolide säilimisse või teede remonti ja muude teenuste tagamiseks, mille kohustuse on riik omavalitsustele pannud,” selgitas ta.

Automaksu peab Kase valusaks löögiks linnadest kaugemate maapiirkondade inimestele ja ettevõtjatele. „Me abikaasaga turustame oma kartuli põhiliselt Tallinnas. Transport sinna on niikuinii suur kulu, suurem kulu kui linnade lähiümbruse tootjatel. Kaubiku olemasolu ei ole luksus, vaid hädavajadus.”

Kase tõi ka teise näite: „Memmeke peab kauplusesse sõitma. Hea, et ta veel autoga sõidab ja ise hakkama saab. Aga automaks on nagu karistuseks, et tal on autoga vaja sõita. Vahel on tal vaja arsti juurde või apteeki sõita.”

Ta märkis, et kuigi Mikitamäe lähiümbruses on väga tublisid ja mitmekülgseid ettevõtjad ning teenusepakkujaid, ei leia siit kõiki spetsialiste. „Kui mõni masin vajab põhjalikumat diagnostikat või remonti, siis kulu selle kordategemiseks on kordi suurem kui linna lähiümbruse ettevõtjal. Kui me tellime kauba või teenuse, on hind tunduvalt kallim kui linna ümbruses, kuid konkurentsitingimused on kõigil ühesugused,” tõstis Kase esile.

Mikitamäe piirkonnas on viis suuremat ja üle kümne väikese ettevõtte, mille omanikud peavad oma toodete või teenuste pakkumiseks kasutama elektrit, autot, sideteenuseid. „Kõik meie ettevõtjad pingutavad, et tegutseda oma kodu lähedal, et hoida elu maakohas, kuid riik lisab nipsust ühe, teise ja kolmandagi maksu või maksutõusu või kärbib olulised teenused,” ei mõista Kase riigi lähenemist.

Riiki vist ei huvitagi elu äärealadel
Kasel on tekkinud tunne, et riiki justkui ei huvitagi, kas kaugete piirkondade teed on läbitavad, millal jõuab kiirabi ja päästeauto abivajajani, milline on elektriga varustatus tormi korral jne.

„Äkki katsetatakse, et kaua me siin äärealal vastu peame. Mulle tundub küll, et maapiirkondades on ettevõtjatel ja omavalitsustel päevast päeva justkui ellujäämiskursus. Head soovitused kokku hoida või puhvrit koguda ajavad muigama. Kas me oleme saanud kunagi priisata või ettevõtjana ellu jääda lihtsalt oleskledes? Ainult lahtise pea ja töökusega, üksteise teenuseid tarbides, abi paludes ja andes saavad maapiirkondade inimesed hakkama,” arutles Kase.

Ta lisas, et maksutõusude all kannatavad nii tootjad kui tarbijad. „Suurenenud tootmiskulud sunnivad hindu tõstma, samas kui majanduslangus ja üldine hinnatõus on keeruline mõlemale. Kas tõstan hindu ja kaotan kliendid või hoian enda arvelt kokku ja lõpuks pakin asjad ja kustutan tule? Kas tule kustutab energiaettevõte või teen seda ise?”

Kase sõnul ei jäta suvel eesootav käibemaksu tõus kedagi puudutamata. „Kahjuks kuulen väga-väga palju murelikke jutte toimetuleku teemadel. Praegu veel saadakse hakkama, aga milline olukord on aasta pärast? Muretseme tuleviku pärast, sest me pole siin ühepäevaliblikad.”

Teisalt, võib ju soovitada, et tehke rohkem tööd või hoidke kokku. Aga kui tervis veab alt? Haiguse korral on toimetulek ühel noorel perel või üksikvanemal ikka väga keeruline.

„Väga usun, et väiketootjad ja -ettevõtjad saavad olla paindlikumad ning suudavad keerulised ajad üle elada, sest väikestel on lihtsam kulusid optimeerida ja edasi lükata. Tahame siin oma riiki hoida ja soovime, et riik vastaks meile samaga,” soovib Mikitamäe külavanem.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 23/01/2025 09:11:51

Lisa kommentaar