Võro instituudi hoone Võrus Tartu tänaval.

21. märtsil tähistab Võro instituut oma 30 aasta tööjuubelit. Nende aastate jooksul on ära tehtud suur töö võro keele ja kultuuripärandi dokumenteerimisel ja uurimisel. Võro keelest, mis 19. sajandi keskpaigas taandus pigem suuliseks keeleks, on taas saanud kirjutamise ja lugemise keel.

Selleks on Võro instituut välja andnud märkimisväärse hulga kooli- ja ilukirjandust ning korraldanud keeleõpet lasteaedadest ülikoolini. Instituudi koosseisus on teadus- ja arendusosakond ning neli muuseumi, mille põhitöö on Vana-Võromaa ainelise kultuuripärandi kogumine, hoidmine ja tutvustamine.

Täna teeb Võro instituut koostööd Tartu ülikooli ja teiste partneritega nimede uurimisel ja keeletehnoloogia väljaarendamisel. Juba on veebis helisalvestistena kättesaadav suur hulk võrokeelset kirjandust, samuti on olemas kahesuunaline veebisõnaraamat, masintõlge ja kõnesüntesaator.

Võro keelest saab viimase rahvaloenduse andmetel aru üle 80 000 inimese, kuid keeleoskus kipub vähese kasutamise tõttu lihtsustuma. Siiski on kohaliku keele maine viimaste aastakümnete jooksul kõvasti kasvanud, seda kasutatakse julgemalt turunduses, eneseväljenduses ja meedias. Viimasel võõrkeelsel laulupeo osales lauljate ja osalejatena kokku 7000 inimest. Laste ja noorte jaoks on võrukeseks olemine hinnas, kuna see annab neile eripärase kuuluvuse- ja identiteeditunde.

Juubeli tähistamine toimub homme Võru Kandles. Tervitama tuleb Eesti Vabariigi president Alar Karis, peamise teadusettekande teeb akadeemik Karl Pajusalu, misjärel tutvustatakse lühidalt kõiki instituudi töösuundi.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 21/03/2025 08:07:17