Õitsemist alustav sirel Põlvamaal sombusel ja vihmasel 23. mail 2025.

Pikaajalisest keskmisest soojemale kevadele panid aluse eriliselt soe märts ja aprill. Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi endaga kaasa mitmeid päeva soojarekordeid ja uuendatud sai ka Eesti aprilli soojarekord.

Kevadest kokkuvõtlikult
Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega – selleks on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle +5 °C. Eesti keskmisena algas tänavune kevad 14. aprillil (mullu 20. aprillil, aastate keskmisena 19. aprillil).

Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normist soojem. Kevade keskmine õhutemperatuur oli 6,1 °C (norm 4,9 °C). Maksimaalseks õhutemperatuuriks ja ühtlasi uueks aprilli rekordiks mõõdeti 27,8 °C (18. aprillil Valga meteoroloogiajaamas ja 19. aprillil Võru meteoroloogiajaamas).

Sademeid jätkus kevadesse enamikes kohtades normist vähem. Saarte läänerannikule jagus sademeid eriliselt vähe, kuid Lõuna-Eestis oli sademeid samas rohkelt. Päikesepaistet oli Lõuna-Eestis normist vähem, mujal enam-vähem normi jagu.

Õhutemperatuur
Kevade keskmine õhutemperatuur oli 6,1 °C (norm 4,9 °C). Arvestades 1922. aastast on kevad veel soojem olnud 8 aastal. Sama soe kevad oli ka 2000. aastal.

Kevade keskmisena kõige soojem koht on Võru, kus kevade keskmine õhutemperatuur oli 6,9 °C (norm 5,9 °C).

Kevade keskmisena kõige külmem oli Väike-Maarja ja Pakri meteoroloogiajaamades, kus kevade keskmine õhutemperatuur oli 5,5 °C (norm vastavalt 4,4 °C ja 4,5 C).

Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 27,8 °C (18. aprillil Valga meteoroloogiajaamas ja 19. aprillil Võru meteoroloogiajaamas). See tähendas ka aprillikuu ilmarekordi uuenemist.

Minimaalne õhutemperatuur −9,2 °C mõõdeti 15. märtsil Väike-Maarja meteoroloogiajaamas.

Normist soojemale kevadele panid aluse eriliselt soe märts ja aprill. Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi endaga kaasa mitmeid päeva soojarekordeid ja uuendatud said ka mõned kuu soojarekordid.

Öökülmad õhus kimbutasid mai keskpaigani – nõrka öökülma esines siin-seal viimati 17. mail.

Kõige soojem kevadkuu oli mai, kuigi kuu keskmisena oli õhutemperatuur normist jahedam.

Mai Eesti keskmine õhutemperatuur oli 9,3 °C (norm 10,5 °C). Kõige külmem oli mai esimene kolmandik, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,0 °C (norm 8,9 °C). Alates 1922. aastast on mai esimene kolmandik veel jahedam olnud 13 aastal. Viimati oli sama jahe 2017. aastal.

Kõige külmem kevadkuu oli küll märts, aga kuu keskmisena oli Eesti keskmine õhutemperatuur normist kõrgem (+3,0 °C, norm −0,6 °C). Alates 1922. aastast on märts veel soojem olnud vaid aastal 2007. Eriliselt soojaks kujunesid nii esimene kui ka viimane kuu kolmandik.

Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi endaga kaasa mitmel päeval uued päevased soojarekordid ja Kunda rannikujaamas mõõdeti uueks seirejaama kuu soojarekordiks 29. märtsil 16,5 °C.

Kõikides seirejaamades oli märts pikas vaatlusreas soojuselt esimese kolme hulgas. Eesti keskmine õhutemperatuur esimesel dekaadil oli 3,5 °C (norm −2,0 °C) ja viimasel 4,3 °C (norm 0,6 °C). Nii sooja kuu esimest kolmandikku pole alates 1922. aastast varem olnud. Kuu viimane kolmandik on veel soojem olnud vaid aastal 2007.

Aprill kuu keskmisena oli normist soojem. Eriliselt soojaks kujunes kuu teine kolmandik kui kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi kuuele seirejaamale uue aprilli soojarekordi. Eesti keskmisena oli aprilli teise kolmandiku keskmine õhutemperatuur 8,8 °C (norm 7,3 °C). Alates 1922. aastast ei ole aprilli teine kolmandik nii soe varem olnud.

Sademed
Enamikus kohtades hakkas lumikate sulama juba veebruaris. Lõplikult kadus lumikate kõikjalt 7. märtsiks. Märtsi teisel kolmandikul esinenud lumesadudest tekkis mitmel pool taas lumevaip, mis püsis kuni kuus päeva. Kõige enam oli lund Kagu-Eestis. Aprilli esimesel poolel esinenud lumesajud katsid taas siin-seal maapinna õhukese lumevaibaga, mis püsis kuni neli päeva. Viimane lumesadu registreeriti 16. mail, mil üksikutes kohtades sadas vihma sekka veidi lühiajaliselt lund, lumevaipa sellest ei tekkinud. Mullu registreeriti viimane lumesadu 7. mail.

Kevade sajusummaks saadi Eesti keskmisena 101 mm (norm 111 mm ehk 91% normist). Veel kuivem on kevad olnud 47 aastal. Sama kuiv kevad oli 1931. aastal.

Kevadkuudel sadas nii vihma, lund kui ka jäätuvat vihma. Märtsis esinenud jäätuvast vihmast muutusid siin-seal teed-tänavad liuväljadeks.

Kõige kuivem oli kevad Vilsandi rannikujaamas 35 mm (norm 125 mm ehk vaid 39% normist).

Kõige sajusem oli kevad Võru meteoroloogiajaamas, kevadine sajusumma oli 171 mm (norm 126 mm ehk 140% normist). Võru kevadisest sajusummast 65% sadas mais.

Vilsandil on kevad pikas vaatlusreas (alates 1899. aastast) veel kuivem olnud kaheksal aastal. Kui Vilsandil oli kevad üks kuivemaid, siis Võrus üks sajusemaid. Võrus on kevad pikas vaatlusreas (alates 1912. aastast) veel sajusem olnud üheksal aastal.

Kõige vähem oli sademeid märtsis – Eesti keskmine sajuhulk oli 14 mm (norm 35 mm). Alates 1922. aastast on märts veel kuivem olnud 13 aastal.

Mõnes seirejaamas oli märts pikas vaatlusreas kümne kuivema hulgas. Märtsis sadas nii vihma, lund kui lörtsi. Kuu esimesel poolel sadas mõnel pool jäätuvat vihma.

Aprillis oli Eesti keskmine sajuhulk 41 mm (norm 34 mm). Aprillis sadas nii vihma, lund kui ka lörtsi. Aprill möödus enamikus kohtades normist sajusemalt, vaid siin-seal sadas normist vähem. Enam oli sadusid kuu teisel poolel, mõnel pool tuli ööpäevaga vihmavett enam kui pool kuu sajunormi.

Kõige sajusem oli mai, Eesti keskmine sajuhulk oli 46 mm (norm 41 mm), kuid sademete summad olid paikkonniti väga erinevad. Veel 16. mail tuli üksikutes kohtades vihma sekka veidi lund. Kuu viimasel kolmandikul sadas Kagu-Eestis siin-seal vihma sekka rahet.

Saaremaal ja Hiiumaal oli mais sademeid alla poole sajunormist, Kagu-Eestis aga tuli vihmavett kahekordse normi jagu. Lõuna-Eestisse jagus eriti rohkelt sademeid mai viimasel kolmandikul ja siin-seal olid vaid üksikud päevad sajuta. Tugevate sadude tõttu jäid Lõuna-Eestis mõnel pool nii põllu- kui aiamaad mõneks ajaks vee alla.

Päike
Päikest kevade jooksul oli Eesti keskmisena 618 tundi (norm 629 tundi ehk 98% normist).

Päikesepaistelisi tunde oli kõige enam mais, Eesti keskmisena 255 tundi (norm 282 tundi ehk 90% normist).

Nii märtsis kui ka aprillis on päikest normist enam. Aprillis oli sarnaselt maile päikeseta vaid üksikud päevad. Märtsis oli päikeseta päevi enam. Eesti keskmisena paistis päikest märtsis 149 tundi ja aprillis 209 tundi, mis on vastavalt 105% ja 103% normist.

Kõige vähem paistis päikest Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas – kevade jooksul oli 517 päikesepaistelist tundi (norm 597 tundi). Kõige enam päikest oli kevadel Roomassaare rannikujaamas 724 tundi.

Ultraviolettkiirguse tase tõusis mai lõpul kõrgete näitajateni: Tõraveres mõõdeti 29. mail UV-indeksiks 7,0 ja 31. mail 6,7.

Tuul ja äike
Maksimaalseim tuule kiirus 25,2 m/s mõõdeti Vilsandi rannikujaamas 9. aprillil.

Äikesega päevi Eesti territooriumil oli aprillis neli päeva, mais viis päeva.

Aprillis registreeriti kõige enam pilv-maa välke 19. aprillil (1697 välku). Aprillis oli kokku 1936 pilv-maa tüüpi välgulööki. Alates 2005. aastast ei ole nii palju aprillis äikest olnud. Varasem kõige äikeselisem aprill oli 2024. aastal, mil registreeriti 257 pilv-maa välku. Aprilli pikaajaline keskmine on 59 pilv-maa välku.

Mais registreeriti kõige enam pilv-maa välke 22. mail (147). Mais oli kokku 252 pilv-maa tüüpi välgulööki.

Milliseks kujuneb käimasolev juunikuu?
Juunis on keskkonnaagentuuri ilmateenistuse teatel ülekaalus atlantiline ilm. Norra merel tegutseb madalrõhuala, mis sopistub üle Skandinaavia Kesk-Euroopasse. Esiti saabu meile mõõdukalt soe ja niiske atlantiline õhumass läänest, seejärel saabub edelavoolus niiske ja eelmisest veidi soojem õhumass. Madalrõhulohkude vahele mahuvad lühiajaliselt kuivemat ilma pakkuvad kõrgrõhuharjad. Sageli sajab, kohati on äikest ning õhutemperatuuri maksimumid palju üle 20 kraadi ei tõuse. Kuu teisel poolel on sajuvõimalus veidi väiksem, kuid ikka sajab ajuti hoovihma ja on ka äikeseoht.

Õhutemperatuur jääb juunikuu keskmise lähedale. Päevamaksimumid tõusevad 20°C ümbrusesse, üle 25°C sooja on oodata vaid üksikutel päevadel kuu teisel poolel. Öökülma ette näha pole.

Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi piires (norm 13,5..15,9°C). Sademeid on normi piires, kohati rohkem (norm 47..88 mm).

Norra ilmajaam yr.no ennustas sel esmaspäeval Võru kandile järgmiseks kolmeks nädalaks vähemalt selle nädala alguspäevist (vihma tõenäosus üle 90%) kuivemat ilma. Kui täna, 12. juunil on vihma tõenäosus üle 50%, siis järgneval kolmel päeval on saju tõenäosus tublisti väiksem. Ajavahemikus 16.-30. juuni on vihma tõenäosus 35-45% ehk teoreetiliselt võiks juuni teine pool olla kuivemat sorti. Õhutemperatuuri madalaim näit jääb norrakate hinnangul Võrus sel kuul 7 kraadi peale, kõrgeim temperatuur võiks sel kuul olla 26 kraadi.

 

 

 

Autor: KESKKONNAAGENTUUR / LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 12/06/2025 08:45:58