Keskkonnaamet sõnastas oma aastakokkuvõtte pealkirjaks „Hoitud keskkond on oluline investeering” ning manitses: keskkonnanõuete rikkumiste puhul peab silmas pidama, et need võivad tekitada loodusele pikaajalise ja pöördumatu kahju ning mõjutada seetõttu ka pikema aja vältel paljude inimeste elutegevust. Toome siiski välja ka üht-teist konkreetsemat keskkonnainspektorite töömailt.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et eelmise, 2025. aasta järelevalve näitab, et enamus inimestest on seadusekuulekad ja mõistavad, et rikkumata loodus on investeering nii praegustele kui tulevastele põlvedele. „Tegeleda tuleb nendega, kes loodavad seaduserikkumiste läbi saada suuremat konkurentsieelist. Näiteks möödunud aastat jäid keskkonnakasutuse järelevalve poole pealt iseloomustama nii põlevkivitööstuse kui prügilate sage nõuetele vastavuse kontroll – sinna läks sadu tunde inspektorite tööaega, kuid sellel tööl on ka tuntav mõju keskkonnariskide vähenemisel,“ rääkis Avarsalu.

Avarsalu lisas, et eluslooduse poole pealt jäid järelevalvetegevusi ilmestama kontrollid ehituskeeluvööndis ja kaitsealadel ehitamise üle, samuti metsaraiete kontroll, mis keskkonnakahjude osas on jäänud viimaste aastate lõikes sarnaseks. „Rõõm on tõdeda, et pesitsusrahu järelevalve osas nõustus riigikohus meie senise kontrollide praktikaga. Kindlasti jätkub ka jahijärelevalve: salaküttidel tasub arvestada, et mis toimub metsas, see sinna ei jää, vaid jõuab varem või hiljem keskkonnaameti uurijateni. Looduskaitsesse saab panustada iga inimene – looduses võimalikku rikkumist nähes palume sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247,“ selgitas peadirektori asetäitja.

Keskkonnaametis töötab hetkel 110 inspektorit. 2025. aastal tegid inspektorid Eestis üle 21 000 kontrolli. Keskkonnaameti inspektorid alustasid möödunud aastal 811 väärteomenetlust ja 395 haldusmenetlust. Samuti eemaldati 388 selguseta kuuluvusega püügivahendit. Väärteotrahve määrati 617 juhtumil kokku summas 1 333 530 eurot. Alustatud kriminaalasju oli 2025. aastal kaksteist: üks võltsitud dokumendi esitamise osas, kaks ebaseadusliku raie osas, kolm kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramise osas (sealhulgas üks Võrumaal), neli ebaseadusliku jahitegevuse või kalapüügi osas ja kaks riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumise osas.

2025. aastal laekus keskkonnatasusid riigi või kohalike omavalitsuste eelarvesse kokku ligi 90 miljoni euro eest, tasude kontrollil esitas keskkonnaamet omalt poolt veel täiendavaid keskkonnatasu nõudeid 1,9 miljoni euro eest.

Kui vaadata keskkonnainspektorite tegevuse kokkuvõtet, siis torkab silma, et Kagu-Eesti maakondades algatati väärteomenetlusi üsna samas suurusjärgus, aga määratud trahvide osas oli Põlvamaa teistest kordi üle. Põlvamaal alustati mullu 38 väärteomenetlust ja tehti 41 trahvi kogusummas 101 000 eurot. Valgamaal võeti vahele 41 rikkujat ja tehti 23 trahvi kogusummas umbes 6900 eurot. Võrumaal algatasid inspektorid mullu 34 väärteomenetlust ja trahvisid 26 rikkujat kokku 7500 euroga.

Põlvamaal määratud suurim trahv oli 80 000 eurot tööstusheite seaduse rikkumise eest. Veeseaduse rikkumise eest tehti viis trahvi kogusummas ligi 12 000 eurot.

Jahiseaduse rikkumisega seoses algatati Võrumaal kaheksa ja Valgamaal kolm menetlust, Põlvamaal aga mitte ühtegi. See-eest läks Põlvamaal kirja 29 kalapüügiseaduse rikkumist, Valgamaal 10 ja Võrumaal üheksa.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 05/03/2026 09:54:03