Mego kaubanduskeskus Läti Valkas, LõunaLeht on sealses parklas kord varemgi näinud rohkem Eesti autosid kui Läti omi. Foto: Mari-Anne Leht / LLi arhiiv

Lõunapiiri lähistel elaval rahval on suvest veelgi rohkem põhjust ja huvi Lätti ostlema sõita, sest sealne valitsus langetab poole võrra toidukaupade käibemaksu. Eesti kaupmeestele tähendab see vähenevat käivet ja riigile saamata jäänud maksutulusid – eeskätt mullu 24% tõstetud ja kangekaelselt langetamata jäetud käibemaksu arvelt.

Mullu 1. juulist tõusis Eestis käibemaks, sealhulgas toidukaupadele 24 protsendini, mis on Euroopa liidu üks kõrgemaid. Rahvaalgatus, mis kutsus riigikogu üles vähendama toidukaupade käibemaksu kümnele protsendile, kogus rekordilised 98 580 allkirja ja esitati parlamendile.

Ligi 100 000 Eesti inimese poolt allkirjastatud petitsioon, mis nõudis toiduainete käibemaksu langetamist, lendas aga hiljuti poliitilisse prügikasti.

„Reformierakond ja Eesti 200 tegid Eesti vabariigi sünnipäevaks toreda „kingituse”, kui hääletasid parlamendi rahanduskomisjonis maha rekordilise häältearvuga petitsiooni. Kurb, et niivõrd oluline küsimus sai negatiivse lahenduse kabinetivaikuses ja see ei tule riigikogu täiskogu istungil hääletusele. Tegemist on järjekordse tõestusega, et tänasele koalitsioonile ei lähe rahva arvamus korda,” ütles riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats.

Laats lisas, et 2019. aasta lõpust kuni 2025. aasta augustini on toiduhinnad Eestis kerkinud 57 protsenti, mis on euroala kõrgeim näitaja. „Võib oletada, et rekordiliselt kõrge elektrihinna tõttu jätkavad toidukaupade hinnad tõusmist, kuid tänasel valitsusel puudub plaan, kuidas inflatsioonist põhjustatud toimetulekuraskusi leevendada,” märkis ta. „Inimestel napib toiduostmiseks raha ja 2022. aasta kevadel alanud müügimahtude langus jätkus ka mullu. See on pannud Eesti toidutootjad ja kaupmehed keerulisse olukorda.”

Toiduralli Lätti
Piiri lähistel elavad kagueestlased on aastaid käinud lõunanaabrite juures Lätis ostmas muuhulgas aiandustarbeid, ehitusmaterjale ja ka alkoholi, lisaks otsimas mõistliku hinnaga vaheldust toidulauale selliste kaupade näol, mida kodumaalt ei saa. Edaspidi on neil veelgi rohkem põhjust autorattad Läti suunas seada.

Üleeile vahendas Rimi, et Läti valitsus on teinud otsuse alandada põhitoiduainete käibemaksu 21 protsendilt 12 protsendile üheks aastaks ajavahemikus juuli 2026 – juuni 2027.

Madalam käibemaks rakendub Lätis juba praegu kohalikele puu- ja juurviljadele, kuid sel suvel hakkab kehtima ka kõikidele leivatoodetele, piimale, munadele ja värskele lihale ehk põhitoiduainetele. Sellega leevendab valitsus tarbijate ostukorvi hinda just nende kaupade osas, mida tarbijad vajavad kõige enam.

Käibemaksu alandamine on andnud kõlapinda ka Eestis, eelkõige just möödunud suvel pärast käibemaksu tõusu 24 protsendini. Rimi Eesti juhi Kristel Metsa hinnangul näitab Läti valitsuse otsus, et riigid saavad maksupoliitika kaudu taastada hinnastabiilsust ja toetada perede toimetulekut viisil, mis ei kahjusta turuosalisi.

„Läti samm tõestab, et riigid saavad teha teadlikke otsuseid esmatoidukaupade hinna alandamiseks ja inimeste elukvaliteedi parandamiseks. Oleme juba varasemalt teinud riigile ettepaneku, et põhiostukorvi kuuluvad toiduained nagu piima- ja lihatooted ning puu- ja juurviljad võiksid olla Eestis maksustatud 9% maksumääraga. Toit ei ole luksus, see on esmavajadus,” märkis Mets ja lisas, et kui riik loob võimaluse toiduhindu alandada, on jaekaubandus valmis muutused kiiresti tarbijani viima.

Põhitoiduainetele on käibemaksuerandeid kehtestanud Läti kõrval ka mitmed teised riigid, näiteks Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Ungari, Rumeenia, Horvaatia ja Saksamaa, kus kõikjal on käibemaksumäärad põhitoiduainetele alla 10%. Täna on Euroopa liidus üksikud riigid, kus ei ole toidule tervikuna või baastoiduainetele käibemaksuerandeid – need on näiteks Eesti ja Taani.

Eesti toidukäibemaks (24%) on Euroopa Liidus suuruselt teisel kohal – veel kõrgem on see Taanis (25%). Seejuures on aga Taanis keskmine netopalk ligi 2800 eurot, Eestis aga umbes 1600 eurot.

Kristel Metsa sõnul on toidu hinnatõus viimastel aastatel Balti riikides olnud erakordselt kiire, mis on muutnud perede ostukorve väiksemaks ja eelarveid pingelisemaks. „Eestis on toidukäibemaks ebaproportsionaalselt kõrge võrreldes inimeste sissetulekutega, seades tarbijad tugeva surve alla,” teatas ta. „Tajume jaekaubandusettevõttena selgelt, et enamus meie klientidest on hinnatundlikud ja nende ostukorvid on viimase kahe aasta jooksul muutunud aina piiratumaks.”

Uudisest kuulnud LõunaLehe lugeja hindas, et juulis hakkab meie kandi rahvas massiliselt Lätis käima.

„Ostavad süüa, ka alkohol on odavam, jne. Käibemaksu raha ja aktsiisi hakkab Läti vabariigile jääma miljonites,” leidis ta. „Ja see võib tõele vastata, sest õlu on küll siiamaani seal odavam näituseks.”

Võrumaalasest lugeja lisas, et kui nüüd edaspidi regiooni kaugemas servas elavale vennale külla sõidab, siis teeb ka ise väikse 30-kilomeetrise ringi sisse ja ostab Lätist kõvasti söögikraami, ehk väike viinusk ka lisaks.

„Valga toidukaubandus võib juba vist pankroti välja kuulutada, hinnavahe peaks ikka tulema päris märkimisväärne,” nentis ta.

Teine lugeja oli skeptilisem.

„Ei lähe Eestis midagi odavamaks, ei lähe ka Lätis. Viimased korrad kui seal käinud olen, on paljud toidukaubad kallimad olnud. Olgu, alkohol sinna alla ei kuulu,” hindas ta. „Ja minu arvates seal juba oli väiksema käibemaksuga. Puu- ja juurviljad vist. Aga nood küll Eesti omadest odavamad polnud, välja arvatud turu peal.”

Matemaatiline arvutus näitab, et Läti otsus langetada toiduainete käibemaksu ligi poole võrra võiks muuta toiduained sedavõrd odavamaks, et kümne-eurone ost toob 90 senti säästu ja saja euro puhul saame rääkida juba üheksa eurot soodsamast ostukorvist. Kuidas see aga reaalsuses välja hakkab nägema, seda näeme juuli algul näiteks Apes, Valkas, Valmieras või Alūksnes – kus aga kindlasti kuuleb kauplustes senisest veelgi enam eesti keelt.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 12/03/2026 09:20:27