Koolilaste õpperetk loodusse. Foto: LLi arhiiv

Esmaspäeval sai avalikuks uudis, et rohkem kui 400 kultuuri- ja haridusasutust ning õpetajat allakirjastasid haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise, milles hoiatavad koolide õppekäikude vähenemisega kaasnevate tagajärgede eest. Pöördumises, millele on alla kirjutanud 110 organisatsiooni ning 280 haridusjuhti ja õpetajat 138 koolist, öeldakse, et ministeeriumi juhendmaterjali „Annetamine ja rahastamispraktikad üldhariduskoolides” rakendamine on kaasa toonud koolide õppekäikude märgatava vähenemise, mis avaldab Eesti õpilaste arengule negatiivset mõju.

Pöördujad tunnustavad ja toetavad juhendmaterjali üldeesmärki: annetamine peab olema vabatahtlik ning kedagi ei tohi survestada. Samas väljendavad nad muret, et juhendmaterjali praegune sõnastus ja toon on kaasa toonud tagajärjed, mis lähevad vastuollu selle enda eesmärkidega.

Pärast juhendmaterjali avaldamist ja uuendamist on kultuuriorganisatsioonid, muuseumid, teatrid ja festivalid, kinod ning kunstiasutused üle Eesti märganud selget langustrendi koolide õppekäikude korraldamisel. Koolid on hakanud ekskursioone ära jätma või nende mahtu oluliselt vähendama hirmust regulatsioonidega vastuollu minna. Pöördujad soovivad ministeeriumilt selgeid juhiseid, kuidas õppekäike korrektselt korraldada.

Kogu see saaga sai alguse tegelikult juba oktoobris, kui Eesti üks eliitkoole, Tallinna Gustav Adolfi gümnaasium teatas lapsevanematele, et ministeeriumi ettekirjutusel tuleb ära jätta kõik seni lapsevanemate rahastatud tegevused: õppekäigud, liikumistunnid, kino- ja teatrikülastused või isegi ujumistunnid. Kool oli saanud ühe lapsevanema kaebusel ettekirjutuse haridus- ja teadusministeeriumilt lapsevanemate raha toel toimunud liikumistundide ja vanematekogu poolt kogutud rahade kohta. Lapsevanema kaebus põhines faktil, et haridus peab olema tasuta. Sellest sai aga alguse laviin, mis rullus üle terve Eesti.

Väljavõte lapsevanema kirjast:
Tasulised kehalise kasvatuse tunnid: Gustav Adolfi gümnaasiumis on juba mitu aastat toimunud olukord, kus ujumine, suusatamine, uisutamine tunnid on tasulised. Need tasulised tegevused toimuvad liikumise tundide raames. Tasuda tuleb nii transpordi kui ka tunni enda eest (ujumine lausa 8 eurot). Olen korduvalt koolile teatanud, et ma ei soovi nende tundide eest maksta. Kool ei ole suutnud pakkuda lahendust, kuidas minu laste juhendatud õpe toimub nendes tundides, mis on osa tunniplaanist.

Õppevahendid ja töövihikud: kool on varasematel aastatel võtnud tasu ka õppevahendite eest. Sellel õppeaastal jagati töövihikud ja raamatud, kuid inglise keele töövihiku eest pidid lapsevanemad ikkagi maksma. Saadeti link, kust raamatut osta saab. Alles pärast minu korduvat pöördumist kooli poole tagati, et minu lapsele töövahend on makstud. Teised maksavad.

Klassiraha: samuti on koolis praktiseeritud klassirahade kogumist. Õpetajad enam klassiraha koguda ei tohi aga kuluridades on igal aastal olnud õppematerjalid koolile. Selgituses: kontrolltööd. Ühesõnaga lapsevanemad on pidanud koolile ostma tasulised kontrolltööd.

Pöördumise põhjendus: minu kui lapsevanema seisukohast ei tundu olevat õigustatud, et lapsi suunatakse tasulistesse tundidesse või et lapsevanemad peaksid lisaks maksma õppevahendite eest. Eestis on üldharidus seadusega ette nähtud tasuta.

Meil on ajast aega olnud kombeks, et õpilased käivad klasside kaupa ühiselt teatris, muuseumis, ekskursioonil, matkal jne. Loomulikult on selle tarbeks kogutud ka raha. Alati on olnud ka neid, kes mingitel põhjustel neil ühiskäikudel ei osalenud, enamasti olid need kaugemal elavad lapsed, kel polnud näiteks pärast õhtust teatrietendust võimalik koju saada. Aga see oli nii-öelda „loomulik kadu”. Me kõik olime sellega harjunud, see oli koolielu osa. Siinkirjutaja on kuulnud ka arvamust, et äkki peaks näiteks venekeelsetele lastele tegema Eesti kultuuriasutuste külastamise tegema lausa riigi kulul kohustuslikuks, siis äkki jääks ära suur osa probleeme, millega maadeldakse praegu Ida-Virumaal ja Tallinnas, kus hulk noori ei ela eestikeelses (ja -meelses) kultuuriruumis.

Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul on aga praegu toiminud süsteem tegelikult seadusevastane. Lubatud oleksid annetused, kuid kuidas see peaks käima, on praegu väljaselgitamisel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus aga ütleb, et kooli õppekava täitmisega seotud tegevused peavad olema õpilastele tagatud kooli poolt tasuta. Kultuuriminister Heidy Purga sõnul on praegu kultuurielu toetava meetme ehk kultuuriranitsa toetus keskmiselt 11 eurot põhikooliõpilase kohta aastas, kuid arvestades näiteks teatripiletite hindu, võiks see olla vähemalt 30 eurot.

Kuidas on aga lood meil siin „lõunaosariikides”?
„Võrumaa muuseumi poolt toetame kultuuri- ja haridusasutuste ning õpetajate algatust. Sõnumid ja juhendmaterjal on väga suurt segadust tekitav,” sõnas Võrumaa muuseumi juhataja Mirja Ots. „Ka meie muuseumitundides on kooligruppide arv kevadisel poolaastal 40% vähenenud, samas lasteaiagruppe käib 2025. aasta kevadega võrreldes sama palju.”

„Kindlasti on kooliti põhjendused ja praktikad ka erinevad. Võrumaa muuseumi muuseumitundide hind kolm eurot ei ole sageli ületamatu takistus, pigem on lastevanemate hulgas ikka mõni vanem, kes viitab ministri sõnadele. Päris paljudel Võrumaa koolidel on peamine takistus transpordile kuluva raha suurus. See tekitab Tallinna ja Tartu koolidega väga suure ebavõrdse olukorra. Kahju on lastest, kes toimiva lahenduse leidmiseni saavad õppida vaid kooliseinte vahel ja hulga põnevast maailmast jääb neil avastamata,” täiendas Ots.

Põlva kooli direktori Janek Riivese sõnul ei ole tema juhitavas koolis viidatud juhendmaterjaliga seotult olulisi probleeme esinenud.

„Kui õpetajad on kogunud lapsevanematelt raha, siis ainult selliste tegevuste jaoks, mis ei ole õppekava osa, ei ole seotud õpitulemuste saavutamisega ning osalemine ei ole olnud õpilastele kohustuslik. Koolile annetusi tehtud ei ole. Õppekäikude korraldamist mõjutab rohkem see, et õppekäikudeks kasutatavad vahendid ei ole kasvanud samas tempos kui inflatsioon, mistõttu saab õppekäike teha vähem ning valik on piiratum,” sõnas Riives.

 

 

Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 09/04/2026 09:03:52