Küsitlus

Kui palju oled jälginud jalgpalli maailmameistrivõistlusi?

AJARATAS PÖÖRLEB: sündis küüditamise otsus jpm

Valik maikuu keskpaiga sündmusi ajaloost, kogujaks küberneetik ja ajaloouurija Valdo Praust.

Sündis küüditamise otsus
85 aastat tagasi, 14. mail 1941 võeti N. Liidus vastu ÜK(b)P Keskkomitee ning Rahvakomissaride Nõukogu (bolševikud nimetasid oma valitsust toona niimoodi) salajane ühisotsus 1299-526CC „Sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmine kohta Balti vabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenemaalt ja Moldaaviast“. Selle kohaselt tuli N. Liidu poolt äsja okupeeritud läänealadelt arreteerida 15 532 inimest ning küüditada Siberisse nende perekonnaliikmed.

Selle otsuse põhjuseks oli N. Liidu plaan korraldada lähiajal suurrünnak Natsi-Saksamaale, milleks oli vaja, et strateegiliselt olulistel piirialadel (mis takkapihta olid alles hiljuti okupeeritud ja sundbolševiseeritud) saaks likvideeritud nn „ebausaldusväärne element” (eliit, ametnikud, ettevõtjad, haritlased), millega oleks seal välistatud võimalik vastupanu ja muu nõukogudevastane tegevus, mis oleks võinud sõja vahetut tagalat tugevalt nõrgendada. Küüditamine ise viidi läbi täpselt kuu aega hiljem, 14. juunil 1941 ning see toimus enam-vähem plaani kohaselt. Kokku küüditati N. Liidu läänealadelt umbes 200 000 inimest, sh Eestist umbes 10 000. Suurim oli küüditatute arv Lääne-Ukrainas, kust küüditati ligi 100 000 inimest.

Erinevalt 1949. aasta märtsiküüditamisest, kus enamik küüditatutest naasis 1950. aastatel kodumaale, naasis 1941. aasta juunis küüditatutest hiljem kodumaale alla poole, täpsemalt 43% – ülejäänud surid (hukkusid) Siberis nälja, kurnatuse, haiguste jms tagajärjel. Loomulikult oli Stalini plaan küüditatuid mitte kunagi enam kodumaale tagasi lubada, aga õnneks Stalin 1953 suri ning N. Liidu uute liidrite ajal režiim leebus.

135 aastat vahelduvvoolu
Äsja oli vahelduvvoolu laiemal kasutamisel Euroopas auväärne 135 aasta juubel ning ühtlasi ka kõrgepingeliini 135. sünnipäev. Nimelt avati 16. mail 1891 Saksamaal Frankfurdis rahvusvaheline elektrotehnikamess, kus demonstreeriti laialdaselt kolmefaasilist vahelduvvoolu – olid olemas hüdroturbiiniga ühendatud kolmefaasiline generaator, trafod pinge tõstmiseks ja alaldamiseks ning hulk kolmefaasilisi elektrimootoreid. Et vahelduvvool on alalisvoolust parem just pinge tõstmise (transformeerimise) osas, näitas Laufenist Frankfurti ehitatud 175 kilomeetri pikkune kõrgepingeliin, millel voolukaod olid minimaalsed.

Muuseas oli see maailma esimene voolu efektiivne edastamine nii pika maa taha – varem suuresti levinud alalisvooluga polnud see suurte kadude tõttu võimalik. Kuigi Frankfurdi messil kasutatud vooluparameetrid olid meile tuntutest mõnevõrra erinevad – generaatoril ja tarbijatel pinge 55 volti (meile tavaline 220 V), sagedus 40 Hz (meile tavaline 50 Hz) ja kõrgepingeliin 8 kV (kaasajal on selles suurusjärgus keskpingeliinid, kõrgepinge on kaasajal meil 110 või koguni 330 kV) –, juurdus just Frankfurdi elektritehnikamassist alates tava ehitada kõrge pingega pikki ülekandeliine, millel tarbijate lähistel on transformaatorid.

Elektritrammi sünd
145 aastat tagasi, 16. mail 1881 panid vennad Werner ja Karl Siemens Berliini lähedal Lichterfeldes käiku Lääne-Euroopa esimese elektritrammi, mille lõigu pikkus oli 2,4 kilomeetrit. Kõik maailma teiste linnade trammid ja ka 1890. aastal elektrijõule viidud Londoni metroo said sellest liinist eeskuju. Paraku polnud see maailma esimene trammiliin: kaheksa kuud varem, 1880. aasta septembris oli vene leidur Fjodor Pirodski käivitanud sarnase trammiliini ajutisena Peterburis. Kuigi Pirodski liin toimis vaid kuu aega, juhtus selle aja sees seda külastama ja uurima elektriasjanduse üks pioneere Karl Siemens, kes leidis, et tegu on väga hea asjaga ning see tehniline lahendus väärib kindlasti kopeerimist. Nii ehitasidki vennad Siemensid Lääne-Euroopa esimese trammiliini Peterburis nähtu eeskujul, kogu ülejäänud maailm võttis aga eeskuju neilt. Ja mitte ainult linnatrammide, vaid ka elektrirongide osas. Ja muuseas viisid vennad Siemensid ka Londoni metroo elektriveole, mis pani alguse metroode ehitamise buumi algusele maailmas 20. sajandi alguses.

60 aastat Hiina Kultuurirevolutsioonist
Äsja oli Hiina kurikuulsal Kultuurirevolutsioonil 60. aastapäev. Nimelt toimus 16. mail 1966 Hiina Kommunistliku Partei poliitbüroo istung, kus riigi juht Mao Zedong käis välja kurikuulsa 16 punktist koosneva tegevusprogrammi, mis nägi ette „feodaalsete ja kapitalistlike igandite” armutut väljajuurimist kõikide parteliikmete seast. Selle programmiga algas kümme aastat kestnud Kultuurirevolutsioon, mille käigus hävitati paljut, mida võis siduda Hiina traditsioonilise ajaloolise (st kommunismieelse) kultuuriga: lammutati nii kirikuid, mošeesid kui ka muid pühapaiku, keelustati kirjandusteoseid, hävitati kunsti ja raamatuid jms. Ümber korraldati kooliharidus, kus põhirõhk pandi Mao õpetuste edasiandmisele, paljud senised haritlased ja õpetajad saadeti ümberkasvatuslaagritesse.

Võib hinnata, et Kultuurirevolutsiooni ohvreid oli vähemalt miljon inimest, kuna selle algusperioodil said „noore kommunismi eest võitlejad” hungveipingid ja zaufanid riigi poolt üsna vabad käed lisaks „vanade igandite” väljajuurimisele ka nende toetajate hävitamiseks, st tapmiseks. Õnneks vaibus Kultuurirevolutsiooni hoog peale mõne aasta pikkust kampaaniat 1960. aastate lõpuks, kuigi ametlikult lõpetati ja mõisteti avalikult hukka see jõle eksperiment peale Mao surma 1976. aastal.

Sõda katkestas Tartu ülikooli tegevuse
370 aastat tagasi, 17. mail 1656 kuulutas Venemaa Tsaaririik (Moskoovia Suurvürstiriik) Rootsile sõja. Sõda kestis kaks aastat ja oli edukas Venemaale, kes alistas mitmed Rootsi alad. Lõppes sõda Vallisaare (Usnova) (vahe)rahuga 1658. aastal, mille tulemusena läks Venemaale kogu praegune Läti idaosa ning Eesti aladest kogu Tartumaa ning Peipsi järve ida- ja põhjakallas. Muuseas katkestas see sõda Tartu ülikooli (Academia Gustaviana) 24 aastat kestnud tegevuse, sest Tartu lihtsalt vallutati Vene vägede poolt. Vahel loetakse seda sõda ka 1661. aastani kestnud Vene-Rootsi sõja algusfaasiks, mille lõpetas Kärde rahu ja mille tulemusena sai Rootsi kõik siinsed (Eesti) alad Venemaalt tagasi.

Venemaal algas NEP
105 aastat tagasi, 17. mail 1921 tühistati Nõukogude Venemaal ilma suurema meediakärata väikeettevõtete natsionaliseerimise dekreet ja need kas anti endistele omanikele tagasi või (riigiettevõtete korral) müüdi lihtsalt erakätesse. See kõik oli osa uuest majanduspoliitikast (NEP) ning selle põhjuseks oli bolševike oskamatus saada hakkama majandusega ning rahvale vajaliku tootmisega. Kuna see hakkas halvama kogu riigi elu-olu, st takistama rahva varustamist toiduainete ja esmatarbevahenditega, siis otsustatigi teha ajutiselt paar sammu tagasi, et lasta erasektoril hoida väiketootmine ja kaubandus korras, et riik saaks toimida.

Suurettevõtted (sh sõjatööstus) jäeti targu enda kätte ning ka eraettevõtete tegevuse üle säilis kontroll. Samas lubati erakapitali 1920. aastate uskumatutesse sfääridesse – näiteks tsiviilllennundusfirma Aerofloti eelkäija Dobroflot tekkis 1920. aastate algul olulisel määral erakapitalil, st lennundushuviliste säästudel. Kuna sõjakommunism ja maailmarevolutsioon Esimese maailmasõja ja Venemaa kodusõja käigus ebaõnnestusid, otsustasid bolševikud nüüd arendada välja võimsa sõjatööstuse, et proovida maailmarevolutsiooni (Euroopa vallutamist) 10-20 aasta pärast uuesti. Et need ettevalmistused sujuksid, otsustatigi anda väiketootmine ajutiselt erakätesse tagasi. Täiendav lisafunktsioon sellel eratootmise tagasitulekul oli näitamine Läänele, et N. Liit on „normaalne riik”, st mindud on tagasi „vana hea” kapitalismi peale. Seda kõike oli vaja Lääne kapitalil põhineva rasketööstuse (sh relvatööstuse) meelitamiseks N. Liitu, ilma milleta ei nähtud uut sõda ja maailmarevolutsiooni ette.

Eraettevõtlus sai väiketootmises ilma probleemideta toimida N. Liidus vaid 7-10 aastat – alates 1928. aastast (esimese viisaastaku plaanist ehk industrialiseerimisest) hakati seda tasapisi kaotama. Ka see ei toimunud suure meediakäraga ega korraga. Siiski oli 1930. aastate lõpuks eratöötus suuresti kaotatud või siis sunnitud liituma riigi poolt kontrollitavatesse tööstuslikesse artellidesse, mis oli kollektiivne omand väiketööstuses. Sama toimus kaubanduses, kus tasapisi sunniti erategijaid ka tarbijate ühistutesse. Artellid muuseas püsisid N. Liidus alles kuni 1959. aastani, kui tööstuses (erinevalt põllumajandusest) kollektiivne omand keelustati ja artellid reorganiseeriti tavalisteks riigiettevõteteks – jällegi ilma suurema meediakärata, vaikselt.

165 aastat värvifotosid
Äsja oli värvifotograafial auväärne 165. juubel. Nimelt demonstreeris Inglise füüsik James Maxwell 17. mail 1861 maailmas esimesena värvifotosid. Kuna ta teadis, et kõik inimese poolt tajutavad värvid saab jagada kolmeks põhivärviks – punaseks, roheliseks ja siniseks (RGB, Red, Green, Blue) – valmistas ta punase, rohelise ja sinise filtri ning pildistas sama objekti statiivile fikseeritud kaameraga kolm korda läbi erinevate värvifiltrite. Saadud pildid projitseeris ta hiljem seinale kolme erineva projektoriga kokku ehk kohakuti, kasutades samuti samu värvifiltreid. Nii taaselustus seinal üsna loomutruu värvifoto.

Sama tehnikat kasutasid mitmed värvifoto pioneerid hiljemgi. Näiteks vene õukonnafotograaf Sergei Prokudin-Gorski reisis 20. sajandi algul sellise omavalmistatud fototehnikaga läbi üsna suure osa Venemaa Keisririigist, tehes sellest palju värvifotosid. Loomulikult eri sobinud see tehnika liikuvate objektide värvipildistamiseks, sest kolme põhivärvi jaoks kolme üksteisele järgneva ülesvõtte tegemisel jõudis objekt juba muutuda. Värvifoto hakkas laiemalt levima alles 1920.-30. aastatel, kuigi prantslane Louis Ducos du Hauron oli 1870. aastatel päris esimene, kes suutis kolm põhivärvi pärast paberil kokku panna. Ja kino leiutajatena maailmakuulsaks saanud prantslastest vennad Lumiere’id olid esimesed, kes suutsid värvifotot teha ühe säri ja ühe objektiiviga – nende poolt leiutatud Autocrome’i tehnika evitati 1907. aastal.

Pildil on Vene külaneiud 1907. aastal Sergei Prokudin-Gorski värvifotol, mis oli tehtud 165 aastat tagasi Maxwelli poolt avalikustatud kolme järjestikuse ülesvõtte tehnikas.

 

 

Autor: VALDO PRAUST
Viimati muudetud: 21/05/2026 07:13:33

Lisa kommentaar