Karin Kerge, Aleksandra Kerge, Kaie Hera ja Laine Rehkli on rahul, kuna sünnipäevapidu läks üle ootuste hästi. Foto: Mari-Anne Leht

Laupäeval tähistas Võrumaa Kurenurme külaselts 25. sünnipäeva oma maja esisel platsil koos õnnitlema tulnud naaberseltside ja teiste külalistega. Seltsis on üheksa liiget, kuid üritustel on alati rohkem huvilisi, kolmel iga-aastasel kokkusaamisel on igal olnud kohal üle poolesaja inimese.

Kurenurme külaseltsi juhatuse liige Laine Rehkli sõitis pidupäeva hommikul Väimelasse tellitud suupistete järele, et laual oleks kõik värske. Tagasiteel märkis ta, et kui nad 2001. aasta jaanuaris ümbruskonna elanikega kokku tulid, käidi välja mõte edaspidigi kohtuda, et koos aega veeta. Otsus koos käimiseks tehtud, oli vaja selleks ruumid leida.

„Praegune seltsimaja on meil teine koht. Alguses olime lähedal asuvas Kurenurme koolimajas, kuhu meil ei õnnestunud ennast sisse sättida, kuigi samal aastal kool suleti – maja läks erakätesse. Sõmerpalu vallavalitsus pakkus ruume lähedal asuvasse kahekordsesse kortermajja, kus alumisel korrusel olid enne kontoriruum ja kinosaal, teisel korrusel kaks tühja korterit,” meenutas Rahkli. Ta lisas, et vald eraldas esimese korruse kordategemiseks 50 000 krooni. Selle eest ostsid nad ehitusmaterjali ja pisut raha jäi ülegi, remonditööd tegid naised ise. See maja on külaseltsi kodu siiani, kuid ettevõtlikud naised on ka teise korruse ruumid seltsi tarvis ära remontinud.

Esimene mõte olnud sulgeda pääs teisele korrusele, kuid see muutus peagi. Rehkli kirjutas PRIA-le kolm suurt projekti: teise korruse remondiks, katuse vahetamiseks ja välisfassaadi soojustuseks. Pisemate projektidega on majja ostetud arvuti, printer ja pesumasin. Kõik see on nüüd minevik ja praegu tunnevad seltsi liikmed heameelt, et kogukonnal on kooskäimise koht, kuhu saab igal ajal tulla.

Kui maja ette jõudsime, viitas Rehkli kahele ülespandud telgile, mille selts sai osta enne sünnipäeva tänu KOPile ehk kohaliku omaalgatuse programmile kirjutatud projektile. Esimese projektiga selts raha ei saanud, kuid teisega sai.

Poolteist tundi enne ametlikku algust sättisid seltsi nooremad naised veel taldrikuid ja klaase väikestele laudadele. Telkide all olid pingid valmis pandud, maja ukse kohal lehvis riigilipu kõrval külaseltsi lipp.

Seltsis on üheksa liiget, kõik naised, ja see on nii olnud loomisest alates. Juhatuses on neist kolm: Laine Rehkli, Aleksandra Kerge ja Kaie Hera. Mehi seltsis ei ole juba algusest peale, kuid nad on alati abis.

Liikmed seltsist
Aleksandra Kerge on seltsi üks asutajatest. Ta on hoolitsenud selle eest, et kõikide suuremate ürituste fotod oleks kaante vahel. Endil hea soovi korral ammuseid tegemisi meenutada ja huvilistele näidata.

„Praegu on igal pool palju üritusi, kuid meil on hea meel, et need, kellele meie üritused meeldivad, tulevad siia rõõmuga,” lausus ta ning lisas, et kõige rohkem on osalejaid alati pannkoogi- ja vastlapäeval ja jõulupeol ning iga viie aasta tagant toimuval Kurenurme kodukandipäeval.

Aleksandra sõnul on väga oluline, et seltsil on eestvedaja, kes kõik asjad korda ajab ja vahel teisigi tagant tõukab: „Meil on selleks Laine (Rehkli – M-A. L.) ja oleme talle seltsi vankri vedamise eest tänulikud.”

Aleksandra ise on pisemaks jäänud naistantsurühma Kuröpesä eestvedaja. Kuröpesä on seltsi aktiivseim ring, mille liikmed käivad koos kord nädalas. Praegu on rühmas kolm, algusaastail oli vahel kuus, vahel viis paari. Paraku on mõni alustanu siitilmast lahkunud.

Et saaks ikka tantsimist jätkata ja esineda, on kuues liige, Karin Kerge, Antsla vallast. „Olen seltsi liige olnud kolm aastat. Ämm Aleksandra kutsus tantsurühma ja seltsi. Meeldib, et seltsi naised hoiavad oma kodukohta ja elu siin alles,” rääkis Karin Kerge, kelle sõnul inspireerivad pensionieas seltsi liikmed nooremaidki.

Kaie Hera (kes on muide omaaegne LõunaLehe töötaja – toim) on seltsis tegutsenud 13 aastat ja lööb käed külge igale vajalikule ja jõukohasele tööle.

„Siin on hea olla, sest inimesed on toredad ning Laine on alati kõigi jaoks olemas. Töölt tulles olen vahel tühi kui pigistatud sidrun, aga seltsis saan mõnikord naerda nii, et kõhulihased on valusad ja kodus ei tule unigi kohe,” rääkis ta.

Üks asutajatest, Maria Saarme, käib üritustele Linnamäelt ja toob kohale ka need, kelle elukoha lähedalt ta mööda sõidab. Teda teatakse ka pannkoogimeistrina, sest pannkookide küpsetamine on tema rida.

„Mul on hea meel, et saan siin midagi kasulikku teha ja on koht, kuhu tulla,” sõnas ta ning lisas, et positiivne on seegi, et Kurenurmes on oma ruumidega tegus selts. See on pea kõik, mis kunagisest elujõulisest kohast on alles.

Viivi Laurits ja Marje Musto on samuti seltsi asutajad. Viimasele tähendab seltsis käimine võimalust kodust välja tulla ja meelt lahutada. „Saan ennast näidata ja teisi vaadata,” naeris Musto. Seltsi kuuluvad veel Aili-Reet Paadik ja Lija Kaska.

Head suhted naaberseltsidega
Häid suhteid kinnitab seegi, et õnnitlema olid tulnud Osula, Sulbi, Järvere, Sõmerpaluja ja isegi Lasva seltsi esindajad.

Ametliku osa alguses palus üritust juhtinud muusikaõpetaja Erja Arop, kelle ema kodukoht on Kurenurme piirkonnas, kõigil laulda Kurenurme küla hümni viisil „Ma tahaksin kodus olla”.

Õnne ja jõudu soovisid seltside ja Võru valla esindajad, kelle järel esinesid naaberseltside isetegevuslased.

„Kui sõbral on sünnipäev, minnakse loomulikult teda õnnitlema,” sõnas Luule Tille Sõmerpalu külaseltsist ja lisas, et nende selts on kogu aeg naabrite tegevusest heas mõttes huvitunud.

„Meil on kõigi naaberseltside ja mõne kaugemagagi head suhted. Järvere seltsiga oleme kord aastas teinud väljasõidu. Oleme käinud ühiselt vaatamas kauneid kodusid Võrumaal, Sibulateel, Pärnumaal ja Riia loomaaias,” rääkis Rehkli. Ta märkis, et nad on käinud külas nii Lasva kui ka Orava seltsil.

„Kui kodust väsinuna siia tulen, on väsimus peagi läinud. Kooskäimine annab energiat. Saame omavahel arutada ja muresid jagada, sest murede jagamine tähendab, et rääkijal saab peale seda kergem. Kui saaksin uuesti alustada, teeksin vaid mõne asja teisiti,” rääkis ta.

Kui tervis lubab, soovivad Kurenurme külaseltsi enamikus pensionieas liikmed kindlasti korraldada kuuenda kodukandipäeva 2028. aastal.

Juubeliüritusel osales veidi üle poolesaja inimese.

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 21/05/2026 07:24:14