Foto: erakogu

Kui Setomaal piiri lähistel elav ökoblogija ja maaelu suunamudija Terje Kanarbik-Pettai lasknuks oma raskelt vigastatud kassikese Vera magama panna, siis olekski ta jäänud arvama, et kass sattus õnnetul kombel naabri murutraktori alla. Lahkete inimeste annetuste toel viidi kass siiski operatsioonile ja selgus ehmatav tõsiasi: hiirekeldrit oli tulistatud ja tema käpp tuli täielikult amputeerida. Kassiomanik ei nõustunud naabri pakutud valurahaga ja nõuab muu hulgas mehelt relvaloa äravõtmist.

„Õnneks olin eelmisel neljapäeval ise kodus ja naaber niitis murutraktoriga muru. Mingi aeg oli paus, aga ma ei jälginud ka, mis see naaber teeb. Ja ühel hetkel tuli kass siis koju kolme käpa peal,” kirjeldas 14. mail Setomaal piiri ääres Vinski külas toimunud sündmusi Terje Kanarbik-Pettai (36), ühe lehma ja kümnete kodulindudega Täpsulandi farmi perenaine, ökoblogija ja end naljatamisi maaelu mudijaks nimetanud tegus naine.

Naine viis kassi kiiresti kohaliku loomaarsti juurde, seal selgus, et loomakesel Veral on lahtine luumurd. Esialgu arvas Kanarbik-Pettai, et kassike on õnnetult naabri murutraktori alla jäänud. Naisel oli valida operatsiooni ja kassi magamapaneku vahel. Ehkki rahaga on suhteliselt kitsas, otsustas naine püüda sõbra elu säästa.

„Hakkasin kiiresti annetusi koguma, et päästa kass. Helistasin kõik kliinikud läbi ja lõpuks võttis väike loomakliinik vastu, viisin ta Tartusse reede hommikul. Ja siis reede lõunaks selgus, et teda oli hoopis tulistatud. Ei tea, mis püssiga, kuna luud kõik olid kildudeks, metallipuru täis, ja kassiga oli nii hullusti, et tuli amputeerida käpp koos abaluuga,” kirjeldas naine ehmatust.

Muruniitmisõnnetuse versioon välistus ja kahtlus langes naabrimees Vellole (73), kes on põline jahimees ja kellega on külas ka mõningane vimm. Kanarbik-Pettai helistas naabrinaisele ja Vello elukaaslasele Marjule ning too kaldus temaga nõustuma.

„Siis ta tuli paari tunni pärast ja lohistas oma elukaaslase ka minu juurde. Vello tunnistas üles ja pakkus valuraha. Saatsin ta p***e,” teatas Vera perenaine otsekoheselt.

Naabrimees tunnistas, et oli Kanarbik-Pettai kassi vigastamisest teadlik, aga kassiomanikku teavitama ei tulnud.

„Sa ei öelnud mitte midagi, sa oled nagu jahimees ja jätad looma piinlema!” kurjustas naine. „Eks ta arvatavasti lootis seda, et ma panen kassi magama. Et kui ma oleks ta magama pannud, siis olekski mõelnud, et äkki jäigi murutraktori alla. Ja siis tema poolt on nii segased seletused. Lõpuks oli viimane lugu, millega ta kolme päeva möödudes välja tuli, niimoodi, et hoopis ta tahtis tulistada Venemaa kassi.”

Kanarbik-Pettai märkis, et kassid ja kodulinnud käivad tema kodukülas vabalt ringi ja satuvad ka naabrite kinnistutele, sealjuures Vello enda pere neli-viis kassi ja linnud.

„Nemad on ju ka minu territooriumil, aga ma ei hakka tulistama. Ja noh, viimane jutt ongi see, et tema oli šokis kolm päeva ja et ajas kassid segi lihtsalt. Nagu ups, ma ei tea, tahtsin posti tulistada, tulistasin inimest, umbes niimoodi,” avaldas kassi perenaine arvamust, et Vellol pole enam kõik päris korras. „Ja tegin ka avalduse laupäeva hommikul politseisse, kirjutasin pika kirja. Kõik see ohutus: sest et minu arust on ta ebastabiilne inimene, kellel on relvaluba. Kuna mul on lehm ka, siis ma ei julge isegi lehma oma karjamaale viia – et pärast äkki läheb segi ja hakkab tulistama.”

Reedel kolmejalgseks jäänud kassikese seisukord oli mõni päev hiljem omaniku sõnul „väga hüppeline”: kord parem, kord kehvem. Tulistamise tagajärjel pidi ta kannatama põrgupiina, kuid soovis siiski juba mõni päev peale operatsiooni väga oma kolmel käpal õue minna. Teisipäeval eemaldati morfiiniplaaster, edasi tuleb teha valuravi ja jälgida õmblusi.

Kõike kokku võttes ütles Kanarbik-Pettai otsekoheselt, et tema meelest on naabrimees „ära keeranud” ega ilmselt soovi ka juhtunut avalikkusele selgitada.

„Aga fakt on see, et ta tulistas, fakt on see, et ta tunnistas, fakt on see, et ta pakkus valuraha. Inimene, kes pole süüdi, ei tuleks oma vabast tahtest pakkuma kuradi kolme tonni valuraha,” põrutas kassi perenaine. „Ei võtnud vastu, saatsin p***e ja ütlesin, et mina teen kõik avalikuks, et kõik näeksid, kellega on tegu. Et mina seda asja enam nii ei jäta, ja nii ongi!”

LõunaLeht pöördus kommentaari saamiseks esmalt internetitsi Vello poole ja palus suhtlemiseks tema telefoninumbrit. Palvele ei vastatud ja päev hiljem oli muidu sotsiaalmeedias aktiivse mehe konto kustutatud. Küsides tema kaasalt Marjult mehe kontakti, kõne katkestati – ja hilisemad kõned pandi kohe kinni.

***
Terje Kanarbik-Pettai postitustest kassi vigastada saamise teemal

14. mai pealelõunal
Vera vajab abi. Ilmselt jäi ta naabri murutraktori alla, sest ilmselt kuskilt mujalt poleks ta saanud sellist vigastust. Ta just niitis sealt, kust Vera oma kolme jala peal koju tuli ... aga see selleks, vähemalt praegu. See on minu järeldus, sest isegi taevast kukkudes ei saa selliseid vigastusi. Käisime kiiresti kohaliku loomaarsti juures ning ta ütles, et tegemist on lahtise luumurruga. Ehk tal on kaks võimalust: a) kas saab opile, b) tuleb magama panna. Helistasin täna läbi põhimõtteliselt kõik Tartu kliinikud ja kõik ütlesid samast suust, et operatsioon küünib 2000 euro kanti. Kuna tegemist on pereliikmega ja noore kassiga, siis minu südametunnistus ei luba teda magama panna. Kuna on vaja kiiresti tegutseda, siis palungi abi.

15. mai varahommikul
1286 eurot on koos! Sinu heategu päästab Vera elu.

16. mai varahommikul
Mine p***e, Vello!

Tema on Vera, alates eilsest kolme jalaga, sest üleeile otsustas minu naaber Vello, et oh, mõnus päev, tulistaks naabri ehk minu kassi. Kuna me esimesel päeval ei saanud aru vigastuste tõsidusest, alles arsti juures röntgenis sai selgeks, et kassi on hoopiski tulistatud (alguses mõtlesin, et jäi naabri murutraktori alla kuidagi). Kuna ta oli nii-nii katki, tuli võtta üks jäse koos abaluuga ära.

Mina olen šokis, minu lapsed ning muidugi kass Vera – kes oli nii-nii-nii vapper.

Asi on antud politseisse. Ja nii nagu lubasin, teen ta maatasa. Kassi jalga see tagasi ei too, tekitatud traumaga läheb nüüd kõvasti aega... et saaks üks päev sellest koledasti veretööst mitte mõelda, vaid kuidagi sellega leppida. Ta on meie sõdalane! Meie kaitsja!

17. mai pealelõunal
Võib-olla on näidata reaalsust. Seda koledat. Veel neljapäeva hommikul käis see kass nelja käpa peal. Tänaseks on operatsioonist möödas peaaegu kaks päeva – kassil eemaldati jalg koos abaluuga!

Missugune inimene tulistab keset päeva kassi, vaikib sellest 1,5 päeva, tunnistab üles siis, kui ma sain teada, et kassi oli tulistatud – naine vedas ta minu juurde, pakkus valuraha. Ja nüüd ühtäkki eile ilmusid mingid jutud, erinevad jutud ja lõpuks jäi viimane jutt selliseks, et ajas kassid sassi, tahtis tulistada teist kassi. Mida põrgut?

Enne kui keegi hakkab kirjutama, et kassid peavad toas olemas, siis me elame maal! Ja tema loomad, koerad, kassid, haned ja pardid on käinud minu hoovi peal, ka ruumides sees – mis ma oleks pidanud kogu aeg mingit massitulistamist korraldama!

Kassi tulistajaks oli Vello. Politseisse on avaldus tehtud, piirkonnapolitseiga võtsin ühendust juba reedel.

Ja kui keegi ütleb, et tegelen laimamisega, siis tegu on tehtud, ta on üles tunnistanud, pakkus mulle 3000 eurot valuraha – mis kuradi laimamine!

19. mail
Vera neljas päev! Tundub, et Veral hakkab paremuse poole minema, tahab muudkui välja minna. Käpaturse on alanenud ja silmside on tegelikult palju parem kui eelnevatel päevadel!

Minuga on ühendust võetud nii Elu24st kui ka LõunaLehest.

Kui Veral on hakanud paremini minema, siis minu vaimne tervis on saanud valusa löögi. Jäin tänasest haiguslehele, sest mul on mega ärevus, keskendumisvõime on täiesti null, süda klopib ja mul on juba füüsiliselt paha!

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 21/05/2026 07:40:38