Valik augustikuu alguse sündmusi ajaloost, kogujaks küberneetik ja ajaloouurija Valdo Praust.

Algas Berliini olümpia
90 aastat tagasi, 1. augustil 1936, avati Berliinis XI moodsa ajastu olümpiamängud. Mängudeks ehitati Berliini olümpiastaadion ja muid rajatisi ning mängud ise plaanis Kolmas Riik teha eelmistest võimsamad ja imposantsemad, et kogu maailmal jääks mulje Saksamaa võimsusest. Eks nad seda olid ka – muude detailide kõrval olid Berliini olümpiamängud muide esimesed, millest tehti tele-otseülekandeid, sest Saksamaa oli ju maailma esimene riik, kes alustas märtsis 1935 regulaarseid telesaateid. Berliini olümpiamängudest tegi vahva filmi ka legendaarne režissöör Leni Riefenstahl. Eestlaste jaoks olid Berliini olümpiamängud ülimalt edukad – Kristjan Palusalu sai maadluses kaks kuldmedalit, lisaks võideti muudel aladel kaks hõbemedalit ja kolm pronksmedalit.

Belgias lõppes autojuhtimise anarhia
70 aastat tagasi, 1. augustil 1956, kehtestas Belgia Euroopas viimase riigina kohustuslikud juhiload ja juhieksamid. Enne seda võis seal autot juhtida igaüks ilma mingisuguse riikliku loata. Kui 1930.-40. aastatel oli see veel mõeldav, siis 1950. aastate keskpaigas, järjest tiheneva liikluse tingimustes, leiti siiski, et kaasliiklejate ohutuse huvides on siiski mõistlik sisse viia juhiluba koos sõidu- ja liiklusoskust kinnitava eksamiga. Eelviimase riigina Euroopas oli sarnast korda evitanud Inglismaa kuni 1934. aasta kevadeni – seal aga juhiload ei puudunud, vaid neid lube sai (alates 1903. aastast) ilma liiklus- ja sõidueksamiteta, kuid maksta tuli riigilõiv nagu mitmete teistegi tegevuslitsentside puhul.

Sündis MTV
45 aastat tagasi, 1. augustil 1981, käivitus rahvusvaheline muusikakanal MTV, mille eesmärgiks oli eetrisse lasta peamiselt muusikavideosid. Esimene eetrisse läinud muusikavideo oli The Buggles'i „Video Killed the Radio Star” ehk muusikavideote kanalile sisult väga kohane lugu. Paraku selle loo järgi siiski ei läinud, pärast MTV käivitumist jäid alles ka muusikaraadiod ja raadiote muusikasaated. Hoopiski MTV (mis toimib tänini) ei jäänud alles pelgalt muusikavideokanalina, viimased paarkümmend aastat on ta põhirolliks hoopiski olla elustiili- ja üritustepõhine kanal.

Avati Londoni kivisild
195 aastat tagasi, 1. augustil 1831, avati Londoni kivisild (London Bridge). See ehitati graniitplokkidest sillana kuue aastaga varasema keskaegse kivisilla kõrvale, kuna viimane hakkas lagunema ning ei olnud mõeldud ka sellisele liikluskoormusele, nagu seal 19. sajandi algul juba oli. Aga juba kaheksa aastakümmet hiljem – 20. sajandi algul – selgus, et oli seegi sild hakkamas jääma järjest suurenevale liikluskoormusele jalgu. Seetõttu hakati juba 20. sajandi keskpaigas tugevalt mõtlema kas silla tugevale rekonstrueerimisele või asendamisele täiesti uue raudbetoonsillaga.

Tegudeni jõuti 1967 – pärast silla 137 aasta pikkust kasutamist –, mil otsustati silla asemele rajada täiesti uus raudbetoonsild. Vana sild võeti aga plokkideks lahti ja müüdi kahe ja poole miljoni dollari eest USA ettevõtjale Robert P. McCullochile. Tema viis sillaplokid USAsse, Arizona osariigis olevasse Havasu linna, kus ta ajaloolisel kujul kokku pandi ja seisab tänaseni.

Bolševikud hävitasid Paide Vallitorni
85 aastat tagasi, 2. augustil 1941, taganesid bolševikud siinses Suvesõjas Paidest ning linna jõudsid Türi (Kirna) poolt sisenedes Saksa väed. Nädalapäevad varem – 24. juulil – olid Saksa väed nimelt tunginud Mustvee juures Peipsini, misjärel tekkis bolševikel kartus, et nad võivad läbi lõigata Tallinna-Narva(-Leningradi) maismaaühenduse, st sealse maantee ja raudtee. Kuna Tallinn oli tollal Balti laevastiku peabaasiks, soovisid bolševikud seda toona veel iga hinna eest enda käes hoida, et see riivistaks koos Hankoga Saksa laevade pääsu Soome lahte. Nii muutus Paide hoidmine enda käes neid strateegilisi eesmärke silmas pidades mõttetuks ning sealt taganetigi Tallinna suunas. Paide läänepoolne naaberlinn Türi, muuseas, oli loovutatud Saksa vägedele juba üheksa päeva varem, 24. juulil 1941.

Nagu mujalgi Eestis, korraldasid bolševikud Paidest taganemisel vastavalt Stalini põletatud maa taktikale korraliku hävingu – lahinguid linnas polnud, sakslastele vastu ei hakatud. Õhku lasti sillad, Pikal tänaval asunud postkontorihoone ning Järvamaa üheks sümboliks saanud Paide Vallitorn.

85 aastat tagasi bolševike poolt hävitatud Paide Vallitorn oli kõige paremini ja tervemini säilinud osa keskaegsest Paide ordulinnusest, lisatud sealsele kastell-linnusele tõenäoliselt 15. sajandil. Aastail 1895-97 oli Vallitorn läbinud põhjaliku korrastamise, mil ta oli saanud uue ülakorruse (algne oli hävinud ajaloolistes sõdades) ja katuse. Nii sai Paide Vallitorn eksisteerida korrastatud kujul Paide ja Järvamaa ühe sümbolina vaid 44 aastat. Juba 1970. aastatel hakati mõlgutama mõtteid Paide Vallitorni taastamisest koopiaehitisena. Tegudeni jõuti 1980. aastate lõpul ning 1993. aasta kevade jüripäeva sündmusteks oli Vallitorn koopiaehitisena valminud. 2011. aastal avas Vallitornis uksed vahva Ajakeskus Wittenstein, mis tutvustab Eesti ajaloo erinevaid etappe läbi omapärase huumori prisma.

60 aastat kaitstud Tallinna vanalinna
Äsja oli unikaalse Tallinna vanalinna tervikuna riikliku kaitse alla võtmisel auväärne 60 aasta juubel. Nimelt loodi 2. augustil 1966 Eesti NSV Ministrite Nõukogu (valitsust nimetati toona niimoodi) määrusega Tallinna vanalinna kaitsetsoon. Sellega väärtustati Tallinna vanalinna kui sajandite vältel tekkinud arhitektuuriansamblit terviklikku muinsusväärtusena – varem olid riikliku kaitse alla võetud vaid üksikud hooned, nüüd aga linnaruum tervikuna. Tallinna vanalinna kaitsetsooni loomise tegi võimalikuks ühest küljest Hruštšovi sula aja lõdvenenud tingimused (sai võimalikuks Saksa koloniaal- ja kaupmeestelinna väärtustamine), teisest küljest aga arhitektuuriajaloolaste – iseäranis Rasmus Kangropooli – sellesuunalised pingutused.

Kaitsetsooni loomise järel polnud enam võimalik vanalinna hooneid kellegi suva järgi lammutada (nagu 1951 tehti Kullassepa ja Niguliste tn nurgamajaga), ümber ehitada ega ehitada nende vahele stiililt ja mahult sobimatuid uusehitisi. Veel viimasel minuti enne kaitsetsooni kehtestamist jõuti näiteks Vene tänavale sõjas hävinud majade asemele ehitada „hruštšovka” (modernses stiilis säästu-kortermaja) ning aeg-ajalt käisid läbi ka alates 1920. aastatest aktiivsed olnud plaanid laiade tänavate läbimurdeks raudteejaamast Viru väljakule. 1966. aastal tegi kaitsetsoon sellistele plaanidele lõpu. 1997. aastal kanti Tallinna vanalinn (mis on enamikus säilitanud oma keskaegse planeeringu, hulk keskaegseid hooneid ning üle poole linnamüürist) UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Norra kuningas kuulutati pühakuks
995 aastat tagasi, 3. augustil 1031, kuulutati aasta varem Stiklestadi lahingus langenud Norra kuningas Olav II pühakuks. Teda loetakse esimeseks kogu Norrat valitsenud kuningaks, nagu ta oli ka ristiusu agar levitaja Norras. Ta püüdis lisaks ka Norra riigi maid laiendada, tehes 1008. aastal ka sõjakäigu Saaremaale, mis aga ebaõnnestus ning Saaremaa jäi toona endiselt paganlikuks. Langes Olav II 1030. aasta suvel toimunud Stiklestadi lahingus, mis oli tollase Norra kodusõja üks lahingutest – ristiusu vastased tõstsid lihtsalt pead ning soovisid ka Norra taas paganlikuks (vanasse viikingiusku) tagasi pöörata. Norra jäi siiski – hoolimata Stiklestadi lahingus langenud kuningast – kristlikuks. Eestis on Pühale Olavile pühitsetud võimas Oleviste kirik Tallinnas (algselt skandinaavlaste kaubahoovi keskus) ning rannarootslaste Vormsi kirik. Fotol Püha Olavi kuju Vormsi kiriku viilunišis.

 

Autor: VALDO PRAUST
Viimati muudetud: 06/08/2026 08:18:46