Tugevad vihmad, äike ja tormid ning pikad põuaperioodid panevad muru tervise proovile. Maaülikooli aiandusteadlane Leila Mainla ja Husqvarna järelhoolduse spetsialist Aivo Smitt toovad välja mõned muruhoolduse vead, mida ekstreemsemates ilmastikuoludes tegema kiputakse.

Liigniiskus jätab muru õhupuudusesse

1. Paduvihma ajal jätkatakse tavapärase niitmisega
Kõige suurema vea teevad aiaomanikud sageli sellega, et jätkavad paduvihmade ajal tavapärast niitmist. „Pehmesse pinnasesse võivad raskemad niidukid jätta murusse rööpad. Märg muld tallatakse kergesti kinni ning murukamar võib niiduki rataste külge haakuda. Ka enne mururoboti tööle panemist võiks oodata, kuni maapind taheneb,“ rääkis tehnikahoolduse spetsialist Aivo Smitt.

Sügavad veelombid murul on ohtlikud ka mururobotitele. Kuigi robotniidukid on vihmakindlad, siis vee all liikumiseks nad mõeldud ei ole ja halvimal juhul võivad saada kahjustusi. Seetõttu tuleb piirata robotite sattumist vette. Nutikatel masinatel on olemas ilmakaitserakendus, mis jälgib ilmaprognoosi ja suunab niiduki vihmase ilma ennustuse korral laadimisjaama.

2. Äikese ajaks jäetakse robotniidukid vooluvõrku
Kui koduelektroonika tõmmatakse suurema äikesetormi ajal enamasti vooluvõrgust välja, siis robotniiduk jääb tihti tähelepanuta. Aivo Smitt näeb igal suvel juhtumeid, kus äike rikub laadimisjaamas ja vooluvõrguga ühendatud masinaid. Osa nendest hävib täielikult.

Smitt annab mõned head juhtnöörid: „Tõmba voolupistik äikeseohu korral seinast välja. Kui tegu on piirdekaablitega robotniidukiga, siis soovitame ka need laadimisjaama küljest lahutada. Läheduses toimunud pikselöögi korral kandub ülepinge maas olevate kaablite kaudu robotniiduki laadimisjaama ja võib rikkuda nii laadimisjaama kui ka robotniiduki,“ rääkis Smitt.

Kui robotniidukit ei ole võimalik vooluvõrgust eemaldada, siis soovitab Smitt äpist juhitavate niidukite omanikele anda niidukile käskluse peatuda niidualal. Sellisel juhul saab vähendada võimaliku pikselöögi tekitatavat kahju robotniidukile ja ohustatud on ainult vooluvõrguga ühendatud laadimisjaam.

3. Pärast tugevat vihma jäetakse tähelepanuta murule tekkinud lombid
Lompidega murul ei pea leppima. Liigniiskus on murule sama suur stress kui põud ning soodustab seenhaiguste teket ja sambla kasvu. „Kui vesi seisab murul pikemat aega, ei saa juured piisavalt hapnikku ning see loob soodsad tingimused sambla ja erinevate seenhaiguste levikuks,“ selgitas aiandusteadlane Leila Mainla.

Kui aias koguneb vesi pidevalt samadesse kohtadesse, tasub kindlasti hinnata pinnase drenaaži. „Mõnikord aitab liigsel veel kiiremini ära voolata muru õhutamine ja pinnase tasandamine. Kui ka see ei aita, siis tuleks kaaluda drenaažilahenduse rajamist,“ soovitas Mainla.

Põud paneb muru ellujäämisrežiimile

1. Põua ajal jätkatakse tavapärase niitmisega
Sarnaselt vihmastele ilmadele tuleb niitmist piirata ka põuaperioodi ning vältida liiga sagedast niitmist. „Põuaperioodil tuleks niita harvem ja jätta muru kõrgemaks – umbes kuue sentimeetri kõrguseks. Pikem muru varjab maapinda, vähendab vee aurustumist ja aitab juurtel paremini niiskust säilitada,“ rääkis aiandusteadlane Mainla.

2. Põua ajal kastetakse korraga vähe ja tihti
Erinevalt vihmaperioodist vajab põua ajal muru lisaniiskust. Kui kastmine on üldse lubatud, tuleks seda teha harvem ja põhjalikult, et niiskus jõuaks juurteni. Sage pinnapealne kastmine muudab muru juurestiku nõrgaks, sest juured ei kasva sügavale mulda, vaid jäävad pinnapealseks.

Kõige parem aeg kastmiseks on varahommikul või hilisõhtul, kui aurustumine on võimalikult väike.

„Lõõskava päikese käes sulgeb taim oma poorid ja läheb ellujäämisrežiimile. Ootamatu vesi keset suvekuumust eksitab taime ja võib kasu asemel hoopis kahju teha,“ selgitas Mainla. Samuti ei soovita spetsialistid kesksuvises kuumuses muru väetada. Kõrge temperatuur ja kuiv pinnas panevad muru stressi ning lisaväetamine võib taimi hoopis kahjustada.

3. Pruuniks või kollaseks läinud muru peetakse hävinuks ja asendatakse
Kollaseks või pruuniks muutub muru pikema kuivaperioodi ajal, sest murutaimede kasv aeglustub ning taim suunab energia ellujäämisele. Selle tulemusena muru sageli koltub ning võib jätta mulje, et see on hävinud. Hävinud kohti ei tasu aga taastama kiirustada.

„Pikema kuivaperioodi ajal läheb muru omamoodi puhkeolekusse. Pruuniks muutunud muru ei tähenda alati, et taimed on hukkunud – enamasti on need lihtsalt kasvamise peatanud ning taastuvad siis, kui mulda jõuab taas piisavalt niiskust,“ selgitab Maaülikooli aiandusteadlane.

Alles mõni aeg pärast ekstreemsete ilmaolude taandumist saab hinnata, kas mõni koht murul vajab tõesti taastamist. Enamasti pole seda vaja.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 06/08/2026 08:20:50