Eelmisel sügisel ilmunud lasteraamatule "Lohe Lembitu lood. Pahandus Ööbikuorus" on nüüd ilmunud järg, milles pisike aga tubli lohepoiss taas oma tegemistega lastele hulga lugemislusti pakub. Autor Grethe Rõõm lubab, et seiklusi on varuks veel vähemalt kahe raamatu jagu.

 

Lohe Lembit – pisike suure südamega lohepoiss – elab Rõuges Ööbikuorus koos oma ema Heleene, isa Peetri ja veel paljude teiste lohedega. Tema suurimad sõbrad on aga inimesed, Emil ja Sandra. Just see, et lohed elavad inimeste kõrval siinsamas Võrumaal, muudab raamatu nii võluvaks. Müütiline lohemaailm on toodud Ööbikuorgu. Nii on juttudes palju päriselt Rõuges juhtuvat. "Eestis on vähe reaalsel kohal põhinevaid lastejutte. Kes loeb Lohe Lembitu jutte, saab ettekujutuse, mis Rõuge ööbikuorus toimub," selgitas autor Grethe Rõõm.

 

Uues raamatus "Kitserööv" tõmmatakse Lembit ja ta sõbrad taas seiklustesse, kui kaks pätti Emili ja Sandra naabrilt kitsed ära varastavad. Lohepoiss juhtub valel ajal vales kohas olema ja satub kogemata varaste autosse. "Uus raamat kannab ikkagi edasi sama kohatruud vaimu," rääkis Rõõm ja lisas, et peale autori kodukandi Rõuge jõuavad peategelased seekord ka kodust kaugemale Põlvamaale.

 

Kaks järge tulemas

 

Põlvamaal seiklevad tegelased ka lohe Lembitu lugude järgmises kavandatavas raamatus. Rõõm paljastas uute lugude kohta nii palju, et sündmused hakkavad toimuma suvevaheajal. Hetkel on mõni lugu juba kirjas. "Ma vaikselt nokitsen nende kallal, kuidas parasjagu isu on," ütles lasteraamatute autor.

 

Et kahe esimese raamatu ilmumise vahele jäi umbes kaheksa kuud, pakkus Rõõm, et kolmas osa võiks ilmavalgust näha veel selle aastanumbri sees. Kokku on hetkel planeeritud neli osa lohe Lembitu lugusid, mis autori sõnul leiavad aset ühe aasta sees. Nii toimub Rõõmu mõtetes neljanda osa tegevus sügisel.

 

Lohe Lembit muutub Rõõmu sõnul raamatute käigus targemaks. "Ma ei taha öelda, et ta muutub tõsisemaks või täiskasvanuks, aga ta muutub kindlasti. Sõbrana tähelepanelikumaks näiteks," kirjeldas kirjanik.

 

Liialt moraliseeriv Rõõm oma raamatutes olla ei taha, sest ta leiab, et lugejale, olgugi, et need on lapsed, peab jätma mõtlemisruumi ja võimaluse järelduste tegemiseks. „Ma väga targutav ei ole, et teha puust ja punaseks ette kõik ära. Lugeja pole rumal,“ selgitas ta.

 

Lembitu lugude kõrvalt on kirjanikul käsil ka teine lastejuttude projekt, hoopis teist masti teemadel. See räägib Rõõmu sõnul kapsalehe haldjast – memmest, kes lastetutele peredele maimukesi kapsalehe alla viib. Millal neid lugusid oodata on, kirjanik veel ei avalda.

 

Kirjutab hommikul kell viis

 

Lohe Lembitust hakkas Grethe Rõõm kirjutama siis, kui ta perega Rõugesse elama kolis ja üks ta kolmest lapsest lasteaeda läks. Lembit saigi Grethe pojale sõbraks lasteaias. Hiljem luges autor Lembitu lugusid lastele unejuttudena.

 

Lugusid paneb autor paberile või õigemini arvutisse kirja igal võimalikul vabal hetkel. Kolme lapse kõrvalt ei leidu neid aga just väga tihti. Nii juhtubki, et kirjutamine jääb Grethel varastele hommikutundidele. „Kirjutan lugusid hommikul kell viis, kui mul on aega enda jaoks. Tegelikult ei ole see kirjutamine ju töö, vaid puhas lõbu,“ rääkis kirjanik oma loomeprotsessist. „Lempsi lood on mul peas tiirutanud terve igaviku, nii et see on vaid kirja panemise vaev.“

Ka uue raamatu esimesed lood Lembitust on varahommikutel kirja saanud. „Ta on vahva sell, mulle ta väga meeldib,“ sõnas autor. „Ülivinge, et ka teistele.“

 

Autor: Maarja Pakats
Viimati muudetud: 25/03/2010 12:44:24