Küsitlus

Kas katuseraha jagamine on õige ja hea tegu?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Kolm päeva seto pulma on täis leelot, nalja ja napsu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Noored setod tulid koostöös Eesti rahvaluule arhiivi folkloristidega ideele jäädvustada filmilindile üks ehtne seto pulm. Nii sündis film „Seto saaja' 2009“, mis toob vaatajate ette kolm teguderohket päeva, mille käigus seto noorpaar traditsioonilises piirkonna pulmas leivad ühte kappi paneb.

Mullu juunikuus abiellusid seto vanade kommete kohaselt pärimusmuusik Kristjan Priks ja käsitöömeister Jane Vabarna, kelle vanavanaema on 20. sajandi tuntuim seto laulik Anne Vabarna. Mõlemal noorel on tugev side oma kodukohaga ja nii tuligi idee vanad traditsioonid taastada.

Suvisest pulmast tehtud filmi esilinastus oli Eesti kirjandusmuuseumis mullu novembris akadeemilise rahvaluule seltsi kogumiskonverentsi raames. Laiema avalikkuseni jõudis lustakas film aga eelmisel nädalal Tartu antropoloogiliste filmide festivalil Maailmafilm.

Tõepoolest lustakas film – paljud pulmakombed ja asjaosaliste mõnusalt iroonilised naljad panid publiku filmisaalis aeg-ajalt naerust rõkkama. Näiteks siis, kui pruudi isa kosja tulnud peiult kingiks pudeli viina on saanud ja sellest pitsikest mekkides naljatades ütleb: „Jaa, see on hea kraam, võib-olla oled sa hea poiss.“

Idee pruudilt
Idee seto kultuuri pulmakombed ja -traditsioonid tulevaste põlvede jaoks talletada tuli tegelikult pruudilt endalt. Jane Vabarna kirjutas ühele filmi autoritest, Eesti rahvaluule arhiivi folkloristile Janika Orasele ja uuris, kas arhiiv oleks huvitatud seto pulma filmimisest. Filmi teise autori Aado Lintropi sõnul haarasid nad noorte pakkumisest kindlalt kinni. „Me olime huvitatud, et saaks ka arhiivile materjali,“ ütles Lintrop. Nii sattusidki rahvaluule arhiivi folkloristid noorte pulma jäädvustama.

Pruut Jane oli ka pulma stsenaariumi autor. Peo korraldamisel lähtuti ajaloolistest pulmakirjeldustest ja kohalike vanemate naiste teadmistest. Pulmalised ei tahtnud suurt filmitiimi oma tähtpäeva jäädvustama. „See oli päris pulm, mida ei etendatud lihtsalt meie jaoks,“ kinnitas Lintrop.

Ideele järgnes põhjalikum tutvumine pruudi poolt koostatud stsenaariumiga. Lisaks loeti Jakob Hurda kirjutisi. Täpsem filmistsenaarium sündis filmitegijate ja pruudi koostööl. „Mõtlesime enam-vähem läbi, millal oleks vaja kahe kaameraga filmida. Aga filmi me sellest teha ei tahtnud, vähemalt esialgu,“ lisas Aado Lintrop.

Pärast esialgset materjali montaaži, mis tehti pruutpaarile ja pulmakülalistele, leidsidki autorid, et tegelikult on pulmal potentsiaali täispika dokumentaalfilmi jaoks.

„Filmi idee sündis alles materjali üle vaadates. Materjal osutus nii põnevaks, et küsisin asjaosalistelt luba sellest ka laiema vaatajaskonna jaoks film kokku panna. Kui luba saadud, sai ka film tehtud,“ rääkis Lintrop.

Kolm päeva pidu
Kristjani ja Jane seto pulmad kestsid traditsiooniliselt kolm päeva. Igasse päeva jagus pulmarituaale koos laulude ja itkudega, lõbusaid truuskade (isameeste – toim) dialooge, seto kuulsat leelot, pillimängu, pulmanalju, viinaviskamist ja noorpaari armastust.

Kolmepäevast traditsiooni kirjeldanud rahvaluulekoguja Jakob Hurda (1839-1907) kirjelduste kohaselt on seto pulm kolmel põhjusel eriline. Esiteks peab mõrsja pulmaajal tegema määratu hulga kingitusi, mille valmistamiseks tal terve neiupõlv kulus. Teiseks kantakse pulmas ette palju pikki laule, leelotajatel on peas tuhandeid ridu teksti. Kolmandaks on “setokesed pulmas otse vägimehed viina jooma. See on pulma asi ja õigus”, nagu kirjutas Hurt oma kogumikus “Setokeste laulud”.

Traditsioonilises seto pulmas on esimesel päeval tähelepanu keskpunktis mõrsja. Saajapäival tuleb peig mõrsja isakoju kosja, kaasas oma truuska ning kingituseks pudel parimat kanget. Kommete kohaselt saabutakse kosja kuljuste ja pärgadega ehitud hobusel, nii tuleb 21. sajandi peig lillede ja kuljustega ehitud sõiduautoga.

Mõrsja kodu õuel viiakse läbi esimesed pulmarituaalid: peig astub vaibale ja saab hõbemünte, pruudi ema kingib peiule väljavalitu paela, peig jagab pruudi ära andjatele kingiks toodud napsu. Kõike seda saadavad truuskade lõbusad dialoogid ja omavaheline kemplemine, et pulmakaup ikka kõige paremini välja kukuks. Siis saab noorpaar õnnistuse seto ülemsootskalt, kuningas Peko asemikult maa peal. Päeva lõppu jäävad mõrsja emotsionaalsed itkelaulud vennale ja emale – pruut peab kallid omaksed maha jätma. Pärast seda riietatakse pruut uutesse rõivastesse, et peig saaks oma naise oma koju viia.

Teine päev koidab peiu kodus, kus noorpaar on esimese öö koos veetnud. Vakapäival tuuakse peiu koju pruudi veimevakk, millele järgneb seto abielunaise riietumise rituaal: naisele pannakse pähe eriline loor ja rinnale suur sõlg. Noorpaar jagab külalistele veimevakast kingitusi, saades vastu kõike vajalikku kooseluks. Päeva naljakaimaks osaks on rituaal, kus „haiged“ pulmalised saadetakse üksteise järel suures telgis tegutseva targa juurde, kes külaliste kentsakaid hädasid rahvameditsiini abil ravib.

Viimasel pulmapäeval ehk hõimupäeval jätkuvad pulmas laulud, tantsud ja mängud. Samal päeval toimuvad juhuslikult europarlamendi valimised. Nii tekibki Jane Priksil segadus: kas kirjutada hääletamisel alla oma vana või juba uue allkirjaga. Õnneks oli pruudil juba uus allkiri välja mõeldud.

Setomaaga seob lauluarmastus
Filmi autorid Aado Lintrop ja Janika Oras pole päritolult setod, pärit on nad hoopis põhja poolt, aga piirkonnaga seob neid erialane töö Eesti rahvaluule arhiivis ja lauluarmastus. „Minu side Setomaaga on vaimne – olen juba 1978. aastast alates seto laule armastanud ja laulnud,“ kirjeldas Lintrop.

„See tähendab, et mul on mingid seto rõivad ja ma mõistan natuke seto keelt kõnelda ja aru saan enam-vähem kõigest. Ja mul on palju häid sõpru-tuttavaid Setomaal,“ lisas autor.

Autorid on mõlemad kunagi folklooriansambli Hellero koosseisus ehtsat eesti regilaulu esitanud. Janika Oras on juhatanud ka Väikest Hellerot ja oskab päris hästi seto laule – ta oli konsultandina ametis nii „Taarka“ lavastuse kui ka filmi juures.

Lintropi sõnul on tema side Setomaaga pärast mullust filmimist ja korduvat Setomaal käimist veelgi tihedam. Praegugi laulab ta seto meestekooris Liinatśuraq.

Autor: Maarja Pakats
Viimati muudetud: 01/04/2010 13:57:28

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia