Peipsimaa astub jõuliselt turismikaardile

Kolkja küla peatänava ääres asuv 19. sajandi lõpul ehitatud Peipsimaa Külastuskeskus ütleb tere tulemast kõigile ränduritele. Foto Malle Elvet

Tartumaal Kolkjas äsja avatud Peipsimaa külastuskeskus, millel on humoorikas logo – rattal väntav rändurkala –, on oluline turismivärav Peipsimaale, mis ulatub Setomaani.

Kolkjas oli pidupäev, kui peatänava ääres seisva 1897. aastal ehitatud, kaupmees Belovile kuulunud roosaks võõbatud kaarjate akendega häärberi ees poolitasid väravalindi regionaalminister Siim Valmar Kiisler, maavanem Esta Tamm ja Peipsimaa külastuskeskuse projektijuht Aime Güsson.

Hoovis kostitas nägusais kohalikel ainetel tehtud puna-valges rõivais majaperenaine Larissa Filippova tulijaid soola-leivaga. Aime Güsson viis külalised tutvuma värvilõhnaliste ruumidega, mis renoveeritud kohalikke tavasid järgides ja mille riiuleid ehivad turiste ostma meelitavad kohalikul ainesel meisterdatud värviküllased käsitööesemed alates omapärastest kottidest kuni vaipade, linikute, käterättide ja savinõudeni.

Praegu on 120-ruutmeetrises külastuskeskus renoveeritud kolm ruumi. Pilgupüüdjaks on roheline läbi kahe toa ehitatud kahhelahi. I-punktis müüaksegi käsitööd. Õpitoas seisavad käsitööhuvilisi rändureid oma kätt proovima meelitavad tikkimismasinad.

Võrgukudumine ja leivategu
Veel on külastaja silma eest peidus keldris sigurikuivatusahi. Jätkuva projekti raames avatakse ka köök ja leivateoruum. Keskuses hakatakse õpetama veel kalavõrgu kudumist. Peipsi ääres kasvanud Andres Roosipõllu, nüüd Norras kalatöötlemisega leiba teeniva mehe juhendamisel harjutas võrgukudumist regionaalminister Kiisler.

„Jätkame keskuse arendamist. Aias, mis vajab planeerimist, hakkame näitama sibulakasvatust, siin on ruumi ürituste korraldamiseks. Kavas on soetada paarkümmend tõukeratast ja kõnnikeppe,“ utsitas Güsson proovima sõitu külatanumal seina ääres seisva kahe tõukerattaga.

„Tulin kuulama-vaatama, mida tehakse siinses vastavatud keskuses,“ sõnas Setomaal turisminduses tegutsev Ülli Pärnoja.

„Kui loote külakeskusi, mõelge laiemalt kogu piirkonnale, praegu saab paljude kohtade turismipiirkondadena arenemise piduriks väike teadlikkus piirkonna ressurssidest,“ soovitas konsultatsioonifirma Consumetric OÜ juhataja Oliver Loode. Seni on Peipsi kanti külastav turist seostanud ala vaid järve maaliliste rannaaladega.

Naaber pole konkurent
„Turismi arenduses räägitakse viimastel aastatel ka välismaalastes palju huvi äratanud vanausulistest. Samuti loodussäästliku turismi edendamisest. Kohalik potentsiaal on seni veel ära kasutamata,“ tõdes Oliver Loode enne külastuskeskuse avamist kultuurimajas peetud seminaril.

„Siinse kandi omapära on inimeste suur lojaalsus, kultuuri eripära. On heameel näha koostööd ja entusiasmi, siin hoitakse kokku ja tunnetatakse, et sinu naaber pole sinu konkurent. Inimesed on aktiivsed, loovad, rajavad midagi, mis annab ka kohalikele tööd ja toob turiste kaema siinse rahva vanu traditsioone ja looduse ilu,“ sõnas regionaalminister.

Põhjaliku ülevaate käimasolevast Eesti vanausuliste külastuskeskuse arendamise projektist tegi MTÜ Piiri Peal programmijuht Kairi Villemson.

„See oli huvitav periood. Mõte külastuskeskus luua, et turismi elavdada ja kohalikke käsitöötraditsioone hoida-tutvustada, tekkis viie-kuue aasta eest. Kaalusime ka võimalust rajada keskus rahvamajja. Kuid vajadus käsitöötubade järele pani rohkem mõtlema oma majale,“ rääkis ta.

Kas ehitada uus hoone või leida mõni sobiv maja? Üheksa kuud tagasi nõustus üks majaomanik müüma külastuskeskuse jaoks maja koos vanausulistele iseloomuliku sisustusega. Mullu septembris alustatigi hoone renoveerimist.

„Oleme teinud 44 käsitööõppepäeva täiskasvanutele ja 12 tegevuspäeva lastele. Kohalikud inimesed lõid aktiivselt kaasa käsitööõppes. Siinsed vanad traditsioonid on punumine, pakutrükk, kuldamine ja aplikatsioonitehnika. Käsitööd tehakse selliselt, et see kõnetab inimesi,“ jutustas Villemson.

„Turistidele valmistatakse siin meeneid, mis iseloomustavad paika ja vanausuliste rituaale,“ lisas ta. Käsitööõppeks uuriti muuseumides talletatud Peipsi-äärsete vanausuliste näputööd – haruldasi kast- ja ristpitse, pärli- ning metalltikandeid.

Peipsimaal on potentsiaali

Oliver Loode tõi paralleele USAs elavate amišitega. „Vanausulised, kes asusid Eestisse Peipsi äärde ca 350 aasta eest on unikaalne kogukond. Siin on oma folkloor, kultuur, spetsiifilised teadmised ja oskused. Kogukonna ja turistide koosmõjul saab Peipsimaa külastuskeskuse hästi käima. Tähtis on avatus uutele ideedele. Turismi arendus ei tähenda siinse usu toomist turule. Tootearenduses saab toetuda ilmalikule folkloorile, pärandikultuurile,“ kõneles Loode.

Ta märkis, et välisturiste vahendavad Eesti suured turismifirmad hindasid Kolkja külastuskeskuse mõtte heaks. Kahjuks pidurdavad seadused kalasadamate potentsiaali kasutamist turismi eesmärgil.

Eestis on saanud Peipsi-äärsed külad oma eripäraga turiste kohalemeelitavateks paikadeks, kuid välismaal teatakse piirkonnast veel vähe.

„Setomaa ja Võrumaa on turismiturul tuntud brändid, mis meelitavad ohtralt välisturiste,“ nentis Loode. „Tänavu talvel Kolkjas peetud originaalne tõukekelguvõistlus tekitas tänu meediakajastustele huvi selle piirkonna vastu.

Kolkjas pole varem olnud suuri üritusi, mis inimesi uudistama meelitaks.“
Kolkja jääb ka turiste peibutava sibulatee (Varnja-Kolkja, Alatskivi-Kallaste) äärde. Oma kümme aastat töötab Kolkjas rändajaid meelitav kalarestoran. Tegutseb vanausuliste traditsioone kajastav muuseum.

Turiste külastuskeskusse kutsuva lustaka rändurkala logo aitas kavandada Eesti Vabausuliste Kultuuri- ja Arendusühingu esimees Pavel Varunin.

Peipsimaa külastuskeskuse projekti maksumus on 3,4 miljonit krooni, millest Norra ja Euroopa majanduspiirkonna regionaaltoetuste programm katab 3 miljonit. Toetanud on siseministeerium, Peipsiääre ja Kasepää vallavalitsused ja Tartumaa Arendusselts MTÜ.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 10/06/2010 13:21:35