Küsitlus

Kas riik peaks laiendama Nursipalu harjutusväljakut?

End haigemana tundev naissugu elab mehed 10 aastaga üle

Korp! Filiae Patriae eestvedamisel Tartus peetud konverents teemal - Soorollid tänapäeva ühiskonnas ja nende mõju tervisele - naelutas ettekannete kuulajad kogu laupäevaks korporatsiooni konvendihoonesse. Ühiskonda erutavatel teemadel ettekandeid teinud olid küsimuste risttules. Elu kestvusest ja kvaliteedist on hakatud rääkima rahva seas üha valjemalt.

"Igapäevaelus me ei mõtle soolisusele, ei pane ümbritsevaid situatsioone, signaale tähele. Kirgi soorollide üle tekitas võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmine. Vähe on räägitud, mil moel mõjutab keha heaolu ühiskonnas kehtivaid soonorme. Tahame tänasel konverentsil keskenduda eri faktoritele naiste ja meeste tervise mõjutajatele. Meil rõhutatakse soo bioloogilist poolt, vähe tegeletakse sotsiaalse poolega soorollis, mis tähendab sotsiaalseid erinevusi meeste ja naiste vahel, inimeste sotsiaalset käitumist," avas kuuetunnilise arutelu TÜ lektor Raili Põldsaar, kes on tegelenud kümme aastat soo-uurimuslike teemadega.

Naised oma keha pärast stressis

Inimese keha imagot ja inimeste käitumise mõju oma keha hindamisel, eriti meedia mõjutusel vaagis Eha Rüütel TÜ terviseuuringute laborist.

"Stereotüüpne naine muretseb alati oma keha pärast. On palju inimesi, kes meedia kujundatud stereotüüpide tõttu häbenevad oma keha, ei juleta oma keha eksponeerida. Välditakse randa, basseini jm. Ilu pärast muretseja on alati stressis. Ettekujutus oma kehast pole alati inimestel meeldiv," tõdes Rüütel tehtud uuringute põhjal. Oma kehaga paremaks rahuloluks arvas Rüütel kõikvõimalikest dieetidest, (kolmandik Eesti naistest on seotud dieetidega, neist kümne protsenti pideval dieedil), tõhusamaks mõõdukat sportimist ja aktiivset liikumist.

Saleduse taotlus suuresti meedia mõjul

"Inimene vajab sotsiaalset tunnustust. Oma kehaga rahulolu on inimesel seotud enesehinnangu ja enesekindlusega. Kõhnuse taotlus on naiste puhul tavaline, meestel harv. Saleduse taotlus on ka suuresti meedia mõjudest. Tohutult palju räägitakse kõhnumisest, dieetidest, ilukirurgiast, saleda naise edukusest. Reaalsuses ei too meedia kujundatud väiksem kehakaal kaasa rahulolu. Ikka ja jälle püstitatakse tudengites seas küsimusi, kas inimest hinnatakse teadmiste, oskuste või sääre pikkuse järgi," rääkis Rüütel.

Eestis välja kujunenult hinnatakse meeste populaarsust professionaalse edu järgi, naiste rolli seostatakse kodu ja perega. Otsustamiste juures on valdavalt mehed. Soolisele ebavõrdsusele viitab ka fakt, et paljud naised töötavad meestest madalama palgaga.

Eesti on üks vägivaldsemaid riike

Konverentsil esinejad tõdesid, et viimastel aastatel on Lääne ühiskondade eeskujul ka Eestis hakatud käsitlema vägivalda kui soospetsiifilist sotsiaalset probleemi. Peres levinud naistevastase vägivalla juuri tuleb otsida ühiskonnas domineerivatest soorollidest, mis määratlevad naiste ja meeste käitumisviise.

"Hea, et meil on hakatud rohkem rääkima naistevastasest vägivallast, mis toimub koduseinte vahel. 2001 algasid selle-teemalised uuringud ja naised muretsevad perevägivalla pärast. 70 protsenti naistest pole julgenud rääkida teistele peres kogetud vägivallast," rääkis perevägivalda käsitlenud Katri Tammekand.

"Tehtud uuringute põhjal on Eesti Euroopas üks vägivaldsemaid riike. Tapmiste arvult oleme seitsmendal kohal. Oleme viiendal kohal naiste tapmises, eriti lähisuhete pinnal toime pandutest," tõi Tammekand kuulajate ette mõtlemapaneva statistika.

Eesti meeste keskmine eluiga on tõusnud

Eesti valitsuse ja riigi tasandil pole tehtud uurimusi eestlase elu kestvusest.
"Viimasel ajal on hakatud välispoliitikas rohkem rääkima, kuidas paremini ja tervislikumalt toituda. Toitumusharjumustelt jääme Põhjamaade riikidest ca 8 aastat maha. Eestis on tehtud pingutusi eluea pikenduseks. Kahe aastaga on statistilised näitajad muutunud. Meeste osas jääme põhjanaabrite keskmisest east kolm aastat maha. Hetkel on Eesti mehe keskmine eluiga 66 aastat. See on kaks aastat rohkem, kui kolme aasta eest. Vaadates eraldi mehi ja naisi, jäävad mehed naistest oma keskmiselt ealt kümme aastat maha. Meeste naiste keskmise ea poolest oleme 15 EL riigi seas samal tasemel Ida-Euroopa riikidega," valgustas oma uurimustulemusi Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik Maris Jesse.

"Naised elavad Eestis keskmiselt 76 aastat. Meiega lähedastes loodustingimustes põhjanaabrid on saavutanud kõrgema eluea oma eluviisi ja tervislikuma toitumisega. Meeste puhul mõjutab Eesti näitajaid meeste suurem traumadesse sattumine, suremus nooremas eas. Eesti meeste tervis nõuab sekkumist," toetus Jesse oma uurimuses Tervise Arengu Instituudi andmetele.

Eestlaste tervis parem kui venelastel

Eraldi tõi Jesse välja tulemused, mis on saadud Eestis elavate venelaste ja eestlaste tervise võrdlemisel. "Eestikeelse elanikkonna tervis on parem kui venekeelse oma. Suremuselt on eestlaste seis parem, keskmine eluiga eestlasel on Eestis elavast venelasest kõrgem. Samas edestavad liikluses hukkunud eestlased venelasi. Samuti on pingetest tingitud suremus maapiirkondades meeste seas varasem. Meeste vaimne tervis vajab tähelepanu. Oluline on psühholoogilise kontrolli tagasisaamine oma elu üle," rääkis Jesse.

Mida saame teha, et kauem ja kvaliteetselt elada? "Riik peab aitama rohkem teha tervislikke valikuid, et areneks inimese tervist hoidev käitumine. Tõsiseks probleemiks on saanud HIV epideemiad, alkohol, suitsetamine, kasvav narkomaania," Jesse näeb kurva statistika tagant vajadust riigi jõulisemasse sekkumisse inimeste elu kvaliteetsemaks muutmisel.

Tervise valdkonnas saab Eestis rääkida soolisest pardoksist. Tavaliselt elavad naised meestest kauem, kuigi on haigemad ja tunnevad end haigematena.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:07

Lisa kommentaar