Tartus esitleti reedel traagiliselt autoõnnetuses surma saanud noore lõõtsamängija Indrek Mäesalu plaati „1999”. Tegemist on 11 aastat tagasi salvestatud helikandjaga, mille noormehe ema pärast õnnetust rusuks sõidetud autost leidis ja mis seni pole laiema publikuni jõudnud. Rahvamuusik Kadri G Laube eestvedamisel sai plaadi mõte lõpuks teoks.

Eesti Kirjandusmuuseumis esitleti Tartu lõõtspillifestivali raames reedel esimest korda andeka lõõtspillimängija Indrek Mäesalu lugudega helikandjat. Plaat nimega „1999” sümboliseerib ühest küljest aastat, millal see oli salvestatud, kuid märgib ka traagilist aastat, mil lõppes noore poisi maine teekond.

Lõõtsa mängimise õppis Indrek hämmastavalt lühikese ajaga ära. Tema ema Esta-Ingrid Mäesalu sõnul polnud poiss enne 15. eluaastat kordagi lõõtspilli kätte võtnud. Pärast seda, kui Indrek käis Viljandi kultuurikolledži korraldatud laagris Hiiumaal, alustas ta regulaarseid Teppo lõõtsa õpinguid. „Siis sai ta mängu kätte ja see muutus talle südamelähedaseks,” kirjeldas ema.

Kõigest mõne aastaga sai andekas poiss lõõtspillimängu selgeks nii hästi, et tema mängimist peab ema puhtamaks kui praegu kuulsaimatel lõõtsameestel Aivat Teppol ja Juhan Uppinil. Musikaalsus oli ilmselt noormehel geenides – nii isa ja ema poolt oli ja on suguvõsas lõõtsamängijaid. Esta-Ingridi isaisa oli August Teppo kaasaegne ja käis enne kuulsa lõõtsamehe surma tema juures ka oma lõõtsa häälestamas, jutustas naine. Indreku isa aga mängib karmoškat.

1999. aasta kevadel, paralleelselt koolilõpueksamite sooritamisega, salvestas abiturient Indrek Võru kultuurimaja Kannel stuudios 20 lõõtspilli lugu. Mõni päev hiljem juhtus kurb avarii, kuid enne seda oli ta jõudnud oma plaati sõpradele mängida. Vähemalt nii arvas Indreku ema, kes ka lindistuse katkisest autost hiljem üles leidis. Ta oli seda just sõbra juures mänginud, sellepärast ta oligi autos, usub Esta-Ingrid.

Ema meenutas, et leidis CD-tooriku auto kindalaekast. Kuigi plaat oli õnnetuses täiesti puruks läinud ümbrise sees, ei olnud sellel midagi viga. „Imekombel jäi terveks,” ütles ta.

Pärast õnnetust kõrvetasid Indreku sugulased plaadist sada koopiat, mida poisi sõpradele jagati. Üks neist sajast plaadist jõudis aga Kadri G Laube kätte. Esta-Ingridi sõnul oli perel ka mõte plaati laiemalt levitada, kuid see jäi soiku, sest pärast Indreku kaotust ei oldud võimelised plaani hästi organiseerima.

Leitud riiulist

Rahvamuusik ja lõõtsamängija Laube leidis plaadi juhuslikult mõni aasta tagasi Võru muusikakooli plaadiriiulist. „Pärast seda olen oodanud hetke, mil saaksin plaadi välja
anda,” ütles naine. Sel talvel lapsega kodus olles oli Laubel nii palju aega, et plaan põhjalikumalt kätte võtta.

Kõige esimesena tuli plaani kaasata Indreku pere, eelkõige selleks, et neilt plaadi ilmumiseks nõusolek saada. Laube sõnul oli mehe isa päri, emale tuli meeldiva üllatusena, et keegi kümme aastat pärast lindistamist poja plaati välja anda soovib.

Naine oli Indrekuga kahel korral ka kokku puutunud. Esimest korda Hiiumaal pärimusmuusika laagris, kus poiss Teppo lõõtspilli õpinguid alustas. Hiljem kohtusid nad Võrus lõõtspilli võistumängimisel. „Indrek tegi seal puhta töö. Jäin tol korral kolmandaks ja imetlesin võidumeest,” meenutas Laube. Ka imetles ta seda, kuidas noormees nii lühikese ajaga, kui seda on kaks aastat, suutis oma mängu nii heaks lihvida.

Veebruaris taotles Laube Kultuurkapitalilt ja kultuuriministeeriumi Võrumaa kultuuriprogrammist plaadile rahastust ning sai toetust 21 000 krooni. Aastaid tagasi salvestatud plaat rändas edasi Tallinna tuntud Eesti muusiku Tiit Kikase kätte, kes lugude helikvaliteeti parandas.

Plaadi „1999” kaaned kujundas Laube 15-aastane vend Valev. Seda valmistati 800 eksemplari, millest 81 läks kingituseks kõikidele muusikakoolidele üle Eesti. 200 on müügil Eesti plaadipoodides, ka on helikandjat võimalik endale muretseda näiteks Võru Instituudist ja Viljandi Pärimusmuusika Aidast.

„Plaat on väga-väga kenasti kujundatud ja lood on väga hästi mängitud,” arvas albumi kohta Indreku ema.

Pill oli kogu aeg kaasas

Reedel olid plaadi esitlusele kokku tulnud kõik, keda Indrek ja tema muusika lähedalt puudutas. Kohal olid tema pere, vanad klassikaaslased, Indreku kunagine lõõtspilliõpetaja Alo Pihu ning Indrekuga samas õnnetuses olnud ja eluga pääsenud Siim.

Esta-Ingrid, kes organiseeris üritusele Indreku endised klassikaaslased, rääkis, et oli koosolemise südamliku ja sooja õhkkonna üle väga õnnelik. „Minul emana oli tunne, et Indrek istub ka poiste seas,” ütles naine.

Esitlusel meenutati toredate lugudega Indrekut ning mängiti loomulikult lõõtspilli. Näiteks meenutasid klassikaaslased, et koolis oli neil kombeks kord kuus teatris käia ja alati oli teatrireisidel Indrekul pill kaasas olnud.

Kui Laube tahtis mängida esitlusel plaadilt Indreku lemmiklaulu, siis ei osanudki keegi kohalolnutest esimese hetkega seda nimetada. „Keegi ei teadnud seda, ta kogu aeg mängis erinevaid lugusid,” rääkis Laube. Nii pandi mängima polka, sest see oli Indrekule iseäranis meeldinud. Plaadilgi on neli polka lugu: Vahtra, Kõrtsu, Sangaste ja Võru polka.

Kohalolijatest mängis muu hulgas pilli Indreku õpetaja Pihu, lisaks mängis Indreku vana lõõtsaga nii tema vend poliitik Innar Mäesalu kui ka vennapoeg. Viimane õpib, nagu Indrek omal ajal, Pihu käe all.

Samuti võttis viisi üles Indreku endine klassikaaslane, pärimusmuusik Tarmo Noormaa, keda innustas lõõtsamängu õppima just Indrek. „Indrek oli särav isiksus ja seltskonna hing. Mäletan teda kui temperamentset, loovat ning samas ka rahutut sõpra. Täpselt samasugune on ka tema mängustiil,“ kirjeldab Noormaa Indrekut tema plaadile kirja pandud mälestuses. „Tema kütkestav mäng on ka oluliseks põhjuseks, miks minust sai lõõtspillimängija.“

Ka kiitis Noormaa Indreku kiiret õppimisvõimet ja annet. „On imetlusväärne, kui kiiresti ta omandas lõõtspillimängu – vaevalt paariaastase õppimisega kujunes tema mäng virtuoosseks ja väga kaasakiskuvaks," ütles ta.

Indrek Mäesalu plaat „1999” on tegelikult ka uue lõõtspillimuusikaseeria „Lõõtspill gurmaanidele” esimene plaat. Selle müügist saadav tulu läheb järgmise plaadi väljaandmiseks, mis Kadri G Laube sõnul koosneb ilmselt Alo Pihu lugudest. „Teda pole kunagi lindistatud, aga ta on väga hea mängija,” lisas ta.

Autor: MAARJA PAKATS
Viimati muudetud: 09/09/2010 10:12:43