Kolm tõenäoliselt koolikiusamise ohvriks langenud teismelist Lõuna-Eesti tüdrukut sooritasid vahetult enne koolivaheaja algust enesetapukatse. Juhtunut uuritakse, tüdrukute kooli direktor aga rõhutab, et koolikiusamise ohvriks langedes tuleks alati kohe sellest täiskasvanutele teada anda.

LõunaLeheni jõudnud info kohaselt toodi hiljuti Lõuna-Eesti haiglasse kolm noort tüdrukut, kes olid pärit ühest ja samast Lõuna-Eesti asulast ning kes olid ühel ajal teinud enesetapukatse.

Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart kinnitas, et möödunud nädala teisel poolel toodi haiglasse kolm 13-aastast mürgistusega neiut. Mürgistust ei olnud põhjustanud õnnetus.

„Annused ja nende seisund polnud eluohtlikud ja nad lasti varsti koju,“ märkis Aart. „Rohkem ma infot anda ei saa.“

LõunaLehe allika teatel võis noori sedavõrd meeleheitliku teoni, nagu seda on enesetapukatse, viia koolikiusamine.

Tüdrukute koduasula kooli direktor tunnistas, et äärmusliku teoni läinud neiud olid tema kooli õpilased ja esialgse info kohaselt oli tõepoolest juhtunu taga koolikiusamine. Koolijuhi sõnul on ta kolme tüdrukuga rääkinud, kooli kollektiivi on juhtunust informeeritud ja uurimine, millesse koolivaheaeg sel nädalal küll vahe tõi, käib.

Staažikale koolijuhile ei ole see sugugi esimene lahendamist vajav koolivägivalla juhtum. Nende vältimine on aga aastakümneid koolis töötanud mehe sõnul sageli väga raske, kui mitte võimatu.

„See on väga raske, sest see on varjatud tegevus ja kiusamine ei saa algust mitte ainult koolis, vaid ka laste vahel väljaspool kooli olevatest suhetest,“ märkis direktor. „Väga ootamatult võib selline lugu esile kerkida.“

Direktori sõnul räägitakse koolivägivallast ka kooliprogrammis, olemas on vastav tugisüsteem ja koolis töötab psühholoog. Siiski ei saada koolivägivallale alati õigel ajal jaole.

Mida soovitate koolivägivalla ohvritele?

„Nagu ma neilegi tüdrukutele soovitasin: kohe tuleks informeerida täiskasvanuid, mitte lasta olla sel lool. Et saadaks kohe jaole,“ ohkas koolijuht. „Kelle poole pöörduda, sõltub õpilase valikust, aga tavaliselt on selleks klassijuhataja – tema tunneb õpilasi kõige paremini ja on toimuvast kõige rohkem informeeritud. Aga ka psühholoogi poole.“

Mis sellest loost saab?

„Seda on väga raske öelda, sõltub [uurimise] tulemustest,“ nentis koolidirektor. „Aga tähelepanu sellele kindlasti pööratakse.“

 

Koolikiusamisest
* Koolikiusamine on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes.
* Sagedamini kiusatakse neid, kes ei löö vastu, on targemad kui teised, on väikest kasvu, on paksemad kui teised, on pikemad kui teised, on aeglasemad kui teised, on vaesemad kui teised, on rikkamad kui teised, on lihtsalt teistest erinevad.
* Õpilased ja õpetajad, kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega), ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat, vältige miks-küsimusi, lähenege asjale praktilisest küljest (mida teha, millal ja kes teeb), looge laste omavaheline toetussüsteem, õpetage lapsi tülisid lahendama, korraldage rühmaarutelusid.
* Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine – see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen).
* Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse, räägi sellest oma sõbraga või räägi sellest mõne täiskasvanuga, keda sa usaldad.
Allikas: www.lapsemure.ee

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 28/10/2010 13:07:06