Rõuge teemapargi päkapikumaja eskiis. Tartu Arhitektuuribüroo

Endine Võru abilinnapea ja turismitalunik Jüri Johanson on püha viha täis: väga tõenäoselt läheb tuulde plaan rajada Rõuge Ööbikuoru servale 12 miljoni krooni eest muinasjutuline päkapikumaja ja teemapark, sest hoone kõrguse osas ei saada keskkonnaametiga kokkuleppele.

„See pole minu jaoks esmakordne juhtum – olen läbi paarikümne aasta tundnud, et keskkonnametnikud on oma tööd tehes seaduse ees õiged, aga muu ei lähe neile korda kui bürokraatia!“ hüüatab suvel loodud MTÜ Rõuge Teemapark juhatuse liige Jüri Johanson emotsionaalselt.

Johanson on ametnike peale püha viha täis, sest tema hinnangul läheb kümnete inimeste suur töö Võrumaal Rõuges turismi mitmekesistamiseks just keskkonnaametnike pärast luhta.

Johansonide pere peab Rõuge Ööbikuoru serval turismitalu ning 2006. aastal tehti talumaade detailplaneering (DP). Dokument pani paika, et alale võib rajada kolm hoonet. Neist kaks on juba paigas, kuid vahepeal Rõugesse kerkinud tuulegeneraatori torni kõrvale planeeriti midagi vägevamat kui tavaline puhkemaja.

„Jõulumaa ja päkapikula – et oleks lastel ja turistidel ka talvel, kuhu Rõuges tulla ja mida teha,“ selgitas Jüri Johanson. Ta märkis, et näiteks põhjapõdrad on Tindiorus juba olemas – teemapargi-muinasmaa ideed.

Tartu arhitektid koostasid muinasjutumaja projekti, mis Johansoni sõnul on fantastiline ning võiks valmiskujul olla ainulaadne ja põnev mitte ainult Võrumaal, vaid kogu Lõuna-Eestis. Võeti ehituse hinnapakkumised ja suvel esitati EASile taotlus rahastada projekti, mille kogumaksumus on ligi 12 miljonit krooni.

Kõrge katus tõusis probleemiks
Kuid – projektil oli üks viga. Nimelt on 2006. aasta DP kohaselt hoonete suurim lubatud kõrgus kaheksa meetrit, muinasjutumaja arhitektid aga leidsid, et parim lahendus on päkapikumajale kõrge viilkatus – nagu lapsepõlves pildiraamatuist nähtud – ja see venitas hoone kõrguse 12,3 meetri peale. Arhitektid ei näinud selles suurt probleemi, arvates, et küll ametimehed projekti nähes kõrguse vajalikkusest aru saavad ning on nõus ka DPd korrigeerima. Selleks peaks vallavalitsus muutma DPd või tegema selle muutmiseks vastava märkuse. Siinkohal heidab aga Johanson kivi Rõuge vallaametnike kapsaaeda.

„Rõuge vald ei julge seda teed minna, nad on nii seaduskuulekad, et ei riski oma peaga otsuseid teha,“ pahandas arendaja, kelle sõnul veeretas vald otsustamise keskkonnaametile.

Johansoni sõnul on aga keskkonnaamet seaduste täitmises veelgi punktuaalsem ja rangem ning nõuab pea alati keskkonnamõjude hindamist. Ehkki seaduse järgi on neil kaalutlemisõigus ja hindamine pole kohustuslik, vaid pigem vastupidi: keskkonnamõjude hindamist tuleb nõuda vaid siis, kui on alust kahtlustada, et rajatav objekt kuidagi keskkonda mõjutab või kahjustab.

Johanson rääkis asjast keskkonnaameti regioonijuhi Ena Poltimäega ja kutsus keskkonnaametnikke ise järele vaatama, et 12,3-meetrine maja ei sega kedagi, sest on ju samas kõrval vallale kuuluv 25-meetrine tuulegeneraatori torn. Ametnikud aga leidsid, et kuna torn „Eesti emagi“ juurest poolenisti näha on, siis oleks kõrge päkapikumaja Rõuge maastikule liiast.

„Keskkonnamet teatas valda, et nemad on nõus ilma keskkonnamõjude hindamise algatamiseta kõrguspiiranguga kuni kümme meetrit, aga mitte kriipsugi rohkem,“ selgitas Johanson, mis edasi sai. „Põhjendus: hoone võib domineerida kiriku üle.“

Johansoni hinnangul on see põhjendus absurdne, sest kirikuni on kilomeetri jagu maad, planeeritava päkapikumaja ja tolle vahele jäävad puud ning juba nimetatud torn.

„Ja kui jääkski paistma, siis kas see hoone on nii inetu või?“ küsis Jüri Johanson, olles ise veendunud, et päkapikumaja tuleb imeline.

Ent keskkonnaamet jäänud uue DP osas kindlaks: kui arendaja jääb 12,3 meetri juurde, siis tuleb teha strateegiline hindamine. See aga tähendab Johansoni sõnul muinasjutumaja projekti nullimist. Hindamine nõuaks pool aastat kuni aasta aega ja kümneid tuhandeid kroone. Ning kui hindamine tehtud, on EASi rahalaev ilmselt juba ammu minema purjetanud.

„Ena Poltimäe ütles, et see pole tema mure – et tema ei pea arendajatele järele andma,“ pahandas Jüri Johanson.

Keskkonnaametnik olla strateegilise hindamise põhjusena toonud veel välja selle, et nii saavad rõugelased lisainfot selle kohta, kuidas turistide lisandumine Rõuget mõjutab. Ka see põhjendus ei ole Johansoni sõnul arukas. Tõenäoliselt selgub hindamisel, et objekt toob lisaturiste. Selle teadmiseks aga ei ole Johansoni sõnul hindamist vaja.

Liiatigi on ka suurema hulga turistide jaoks kõik vajalikud infrastruktuurid olemas ning pealegi ei toimu Rõuges talvel, teemapargi põhilisel tegutsemisajal, nagunii pea midagi. Lisaks on siis maa külmunud ega ole kartust, et turistide hordid Ööbikuoru ära sõtkuksid.

Kärpida ei saa
„See on inimeste meelestamine – et nagu meil oleks hirmsuur äriprojekt ja see on vaja nullida, sest meil on vaja rohkem vaikust,“ avaldas arendaja arvamust. „Kardan, et see on suunatud sellele, et öelda inimestele, et Rõugel pole rohkem turiste vaja ja ei tohiks nende hulka suurendada. See on karjuv ametnike ülbe omavoli maksmapanek!“

Johanson tõdes, et päkapikumaja pole võimalik kahe meetri võrra madalamaks suruda, sest see tähendaks kogu projekti nurka viskamist. Juba viilkatuse alumise servani on 10 meetrit. Ning just viilkatus on see, mis teeb hoonest „muinasjutumaja, mitte küüni“.

Esialgu on Rõuge vallavolikogu keskkonnakomisjonis (kuhu kuulub teemapargi põhivedaja Alar Johanson) peetud arutelu järel teinud volikogu vallavalitsusele ettepaneku algatada planeeringuala keskkonnamõju eelhinnang ning küsida keskkonnaametilt selget põhjendust, miks on vaja keskkonnamõju hinnata. Jüri Johanson aga leiab, et teemaparki on juba raske päästa.

Seega on õhus tõsine võimalus, et muinasjutumaja jääb ehitamata ning Rõuge teemapark käivitamata?

„Jah, paistab nii,“ nentis Johanson. „Nii see läheb, kui mõistus ei võida ja keskkonnaamet jääb oma nõudmise juurde.“

Ametnik: protsess alles käib
„Meie ei ole seda nõudnud,“ kinnitas keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juht Ena Poltimäe nõude kohta, et teemapargi hoone kõrgust tuleb vähendada 12,3 meetrilt 10 meetrile. „Meilt küsiti, kas keskkonnamõjude hindamine tuleb teha. Ütlesime meie andmete põhjal, et kui hoone kõrgus on alla 10 meetri, siis ei pea; kui kõrgem, siis tuleks. Menetlus alles käib ja protsess on pooleli. Praegu minu teada vald teeb eelhindamist.“

Poltimäe rõhutas, et mingit keeldu keskkonnaameti poolt pole. Kuid kehtiv DP on keelanud ehitada kõrgemaid hooneid kui kaheksa ja pool ning arendaja on projekteerinud lubatust 4 m kõrgema (ja ka kehtivas detailplaneeringus ehitusalast laiema maja).

Mis puudutab keskkonnamõjude hindamise vajalikkust, siis märkis keskkonnaametnik, et neile esitatud info kohaselt peaks hoone tooma piirkonda ja projekteeritavasse majja palju külastajaid. See aga tähendab, et maja juures peab olema tagatud näiteks heitvee puhastamine ja parkimine jms, lisaks peab hoone vaateliselt keskkonda sobima. Esimene nimetatud küsimustest aga sõltub otseselt hoone kubatuurist ja seega ka kõrgusest.

Arendaja on kurtnud, et keskkonnaameti selgitused pole piisavalt põhjendatud. Keskkonnaameti regioonijuht aga märkis, et neile esitatud andmed olid samuti ebatäiuslikud ja seepärast ei saanud amet rohkem põhjendusi välja tuua. Põhjendused tulenevadki eelhinnangust, mida DP muutmise algatamisel valla poolt ei esitatud, aga mida omavalitsuses praegu tehakse.

Poltimäe nimetas veel, et arendaja esitas EASile dokumendid, mis ei vasta kehtivale DPle (teisisõnu: taotlus oli ennatlik – toim).

 

Jüri Johansoni märkmetest teemal „Aktiivturismi arendamise võimalikkusest Rõuges“:
Täiesti ebaloogiliseks teeb strateegilise hindamise nõude esitamise juures asjaolu, et teemapargi hoonet kavandatakse ju valla poolt välja arendatud turismikeskuse hoone ja parkla vahetusse lähedusse. Suvel külastab seda keskust ja selle ümber rajatud ka minu kinnistut hõlmavaid radasid hinnanguliselt 40 000 – 50 000 turisti. Mille alusel saab eeldada turismikeskuseks kavandatud ja väljaehitatud piirkonnas nimetatud turistide arvu (tõenäoliselt on see kasv talveperioodil) loodusele hoopis vähem ohtlikul talvisel ajal ohtlikuks muutumist? Järjekordne „koha kätte näitamine“ arendajatele valitseja poolt on kahjuks kohalikele inimestele väga kurbade tagajärgedega. Võimalik arendustegevus jääb ära, 11 miljonit võimalikke investeeringuid läheb kuhugi mujale (ainult mitte turismimagnetiks olevasse looduslikult sobivasse juba olemasoleva infrastruktuuriga kohta).

Kommentaar: Ena Poltimäe, keskkonnaameti regioonijuht:
Keskkonnaamet on seisukohal, et ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kehtivast DPst. Planeeringus toodud lahendus on avalikkusega läbi arutatud, keskkonnaameti kooskõlastatud ja kohaliku volikogu poolt heaks kiidetud. Olukord, kus ehitusprojekt vastuolus planeeringuga valmis joonistatakse ja hiljem planeeringut hoopis projektile kiiruga sobivaks püütakse seada, ei vasta heale planeerimistavale. Tegemist on kaitsealaga, kus uisapäisa tehtud otsused hiljem eriti valusalt tunda annavad. Seega tuleb teha asju nagu kord ja kohus: kõigepealt planeering, vajadusel sellele keskkonnamõju hindamine ja alles siis ehitusprojekt.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 04/11/2010 11:27:05