Küsitlus

Kas katuseraha jagamine on õige ja hea tegu?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Pilalavastus lõi väikelinna sipelgapesana kihama

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
„Minu Põlvamaa”. Foto Riho Semm, Põlva Foto

Põlva Eksperimentaalteatri maakonna päevakajalisi probleeme ja juhte parodeerinud lavastusele „Minu Põlvamaa” on eelnenud ja järgnenud kultuurikonflikt. Tuleval nädalal kutsutakse Põlvas kokku kultuuriteemaline ümarlaud, saamaks selgust, kas ja mis linna kultuurielus lahti on.

Möödunud nädalal etendus Põlva kultuuri- ja huvikeskuses kahel korral Põlva linna, valda ja maakonda, selle juhte, poliitika- ja kultuurielu pilanud „Minu Põlvamaa”. Põlva Eksperimentaalteatri lavastuses pilati muu hulgas kohalikke kultuuritegelasi ja -keskust, parodeeriti linnapead, vallavanemat ja maavanemat ning sõna said inimesed tänavalt.

Kuluaarides räägiti seoses „Minu Põlvamaa” lavastusega suisa uskumatuid lugusid. Lavastaja Rivo Veski olevat kutsutud enne esietendust linnavalitsusse kaheksa ametniku ette vaibale, andmaks lavastuse kohta aru. Kultuurikeskus küsinud lava kasutamise eest oma majas tegutseva harrastusteatri käest 10 000 krooni, kuid garderoobe ei antud ja sestap riietunud nood jahedas koridoris. Puhvetit lavastuse ajaks ei avatud ja seda kõrgemalt poolt tulnud korralduse alusel. Mitmed parodeeritud olla hingepõhjani solvunud enda naeruvääristamise üle. Lavastusele järgnenud linna ja kultuurikeskuse vastase avaliku kriitika järel kutsutavat kokku ümarlaud, et arutada, kas nii tohib kriitikat teha.

Kriitikat on kõnealuse lavastusega seoses leidnud ka Põlva kultuurielu ja kohaliku kultuuri- ja huvikeskuse tegevus. LõunaLehele on viidatud, et omal ajal Rock Non Stopi ja noortebändide festivalidega üle-eestilist kuulsust ja publikumenu nautinud majas toimub neil päevil vaid üksikuid omaüritusi ja seda enam tulnuks noorte inimeste eksperimentaalteatri tükki toetada.

„See [lavastus] oli kultuurinähtus, mis läheb ajalukku. Põlva linnas on kultuur vaeslapse osas,” kritiseeris etenduse üks osatäitjaid, Heimar Lenk (lavastuses Lenk), Raadio Marta eetris.

Nagu selgus, on põlvalaste juttudes tõetera, kuid osalt on Põlva kihama pannud lugudes rahvajuttudele iseloomulikult ka liialdusi. Ning vähemasti osalt on probleemidel ka objektiivne põhjus: paljukirutud masu.

Lavastaja: erimeelsused on kultuurikeskusega
„Linnavalitsuse poole teeksin ma isegi suure kummarduse,” tõrjus lavastaja Rivo Veski väiteid, justkui olnuks probleemide taga linnavõim.

Veski kinnitusel oli linnavalitsus lavastuse toetaja, linnapea Tarmo Tamm on harrastusteatri tegemiste suhtes alati väga toetav olnud ning nii tema kui ka linna kultuurijuht Janika Usin on suutnud olla konkreetsed ja selged inimesed, kes probleemidest räägivad otse, mitte ei aruta neid kuskil kohvilauas.

„Probleemid on kultuurikeskusega,” nentis teatri eestvedaja.

„On inimesi, kes on tagurliku mõtlemisega. Meie eesmärk ei olnud mitte naeruvääristada, vaid anda võimalus iseenda üle naerda. Aga paistab, et leidub inimesi, kes ei julge peeglisse vaadata,” tõdes Rivo Veski.

Veski tõi eeskujuks maavanem Priit Sibula, kel põhimõtteliselt olnuks enim põhjust end puudutatuna tunda, kuid kes näitas, et on eluterve inimene ja suutis Sibulpoisi tegevuse üle hoopis naerda.

Mis puutub vaibalekutsumisse, siis selline ümarlaud Veski sõnul tema, kultuurikeskuse ja linnavalitsuse ametnike osavõtul tõesti toimus. Lavastuse sisu aga polnud seal teemaks, küsimus oli hoopis muus. Nimelt oli kultuuri- ja huvikeskus oma majas tegutsevale eksperimentaalteatrile esitanud hinnapakkumise, mille kohaselt pidanuks nood kahel õhtul teatrisaali kasutamise eest maksma enam kui 10 000 krooni. Eelmise etenduse eest maksti renti aga vaid 1500 krooni. Lõpuks jõuti kokkuleppele ca 7400 kroonis, kuid garderoobide kasutamise eest pidanuks harrastusteater veel 3200 krooni maksma.

„Me oleksime selle raha leidnud, aga asi oli põhimõttes. Miks kultuurikeskuse oma ringi koheldakse võrdselt Rakvere teatriga? Ütlesin, et me ei kavatse seda raha maksta ja protestiks riietuvad osalised koridoris,” selgitas Veski. „90 inimest vahetaski riideid lava taga koridorides. Suur tänu, et WCde uksed meile ikka avati!”

Rendihinna kuuekordseks tõstmise ametlik põhjendus olnud lavastaja sõnul „ümar ja sulav”. Jutu „me oleme teid siin hoidnud ja armastanud” järel tõdetud, et uues tükis on majas palju rohkem inimesi ja sestap peab ka rendihind olema kõrgem.

Konflikt kultuurikeskusega võis Veski sõnul olla ajendatud tema teisest rollist – tegevusest kohaliku lehe kultuuriajakirjanikuna. Ümarlaual kultuurijuhtidega tulnud jutuks Veski kirjutatud artiklid, milles on kultuurikeskust kritiseeritud. Ühes sellises kirjatükis rääkisid Raplamaa kultuuritöötajad, et Põlva kultuurikeskus on külm ja kõle ning sellest välja tulemine kergendus. Ka lavastuses endas olnud sarnane videolõik. Ning kohtumisel tulnudki jutuks see, et Veski oma ajakirjanikutöös, muu hulgas ka arvamuslugudes, aktiivselt sõna võtab.

Ajakirjanik märkis, et selliseid negatiivseid lugusid on olnud siiski suhteliselt vähe ja kui probleeme on ning neid kritiseeritakse, ei tohiks teeselda, et neid pole.

Lavastuse sisu kohta märkis Rivo Veski, et otsest pahameelt selle sisu suhtes pole ta kuulnud, küll aga on temani jõudnud signaale, et nii mõnigi parodeeritu on tundnud end solvatuna. Lavastaja rõhutas, et naeruvääristamine polnud eesmärk, selleks oli hoopis pakkuda võimalust enda üle elutervelt naerda.

Kultuuriümarlaud Põlvas tõepoolest tuleb, küll aga polevat selle teemaks linna kultuurielu kriitika, vaid arutelu kohaliku kultuuri üle üldisemalt. Veski avaldas lootust, et seal saab natuke selgemaks ka eksperimentaalteatri tulevik. Harrastusteater soovib oma tegevust Põlvast rohkem maakonda viia, kas aga oma igapäevast stuudiotegevust jätkatakse Põlva kultuurikeskuses, pole veel selge.

Kultuurikeskuse juht: eelmine rent oli poolmuidu
Põlva kultuuri- ja huvikeskuse direktor Maire Pedras sõnas, et varasem 1500-kroonine rendihind oli antud alla omahinna, sest kui laval oli kolm inimest, ei toonud see kultuurikeskusele suuremaid kulutusi. Sedakorda oli laval sadakond inimest ja ka kultuurikeskuse kulutused märgatavalt suuremad.

Pedras rääkis ka seda, et vastavalt linnavalitsuse kehtestatud korrale ja hinnakirjale renditakse ruume siis, kui piletitulu saab rendilevõtjale, kõigile võrdsetel alustel. Eksperimentaalteater sai piletitulu endale.

„Meil on saalis 478 kohta ja kui pilet maksab sada krooni, siis teeb see kokku ligi 50 000 krooni, mis on päris ilus raha,” sõnas Pedras. „Eelnev tegevus on meie majas tehtud – ringijuhile on makstud tasu ja ta on saanud maja tasuta kasutada.”

Kultuurikeskuse juht kinnitas, et tema ei saa astuda vastu linnavalitsuse kehtestatud hinnakirjale, temal on võimalik vaid pakkuda 25-protsendilist hinnaalandust ning seda ta ka tegi. Garderoobidest ja riidehoiuteenusest loobunud lavastaja vabatahtlikult.

„Ma ei näe siin mingit kuritegu kellegi vastu, vaid pigem heatahtlikkust,” sõnas Maire Pedras. „Ka kultuuris on masu. Meil on maja ülalpidamiskulud. Põlvalased pole süüdi, et maja omal ajal nii suur ehitati, et selle ülalpidamiskulud nii suured on. Me oleksime väga rahul, kui see maja oleks poole väiksem.”

Pedras täpsustas, et masuajal ehk viimase kahe aasta jooksul on kultuurikeskuse eelarve vähenenud 700 000 krooni võrra. Umbes selline summa kulubki külmal talvel kultuurikolossi kütmisele.

Pedras sõnas, et „Minu Põlvamaa” külastajad ei saanud kohvikut kasutada, sest ettevõtja ei saanud remonti valmis ning tal puudus tegevusluba.

Ent arusaamatused Rivo Veskiga on lavastusele „Minu Põlvamaa“ kultuurikeskuse poolt tehtud hinnapakkumise pärast, mida lavastaja pidas liiga kõrgeks.

„Kui kriitika on edasiviiv, siis see on väga teretulnud nähtus. Aga kui see on edastatud karjudes...” jättis Pedras osa ütlemata.

Maire Pedrase sõnul oli neil lavastaja Veskiga sõnavahetus ning ta palus lavastaja enda kabinetti läbi rääkima. Et allahindlusi võib teha linnavalitsus, kutsus ta kohale ka linnavalitsuse kultuurispetsialisti, et kõik osapooled asjast üheselt aru saaks.

Mis puutub väitesse, et kultuurikeskus ei tooda omaüritusi, siis see ei vasta keskuse juhi sõnul tõele. LõunaLehega vestlemise ajal kiirustas Pedras käsitöönäituse avamisele, eile avati päkapikumaa, homme tähistatakse lavastusega vana seltsimaja sajandat ja Jakob Hurda nimelise rahvahariduse seltsi 15ndat sünnipäeva.

„Ma arvan, et lootma peab alati,” vastas Pedras küsimusele, kas Põlvas on lähiajal lootust taas näha omaaegsete noortebändide festivalide sarnaseid suurüritusi. „Algus on tehtud.”

Direktor pidas silmas seda, et pärast pikka pausi avati päästekeskuse nõusolekul noorte seas populaarne kultuurikeskuse lavaauk ehk underground taas rahvale, esimene pidu on seal peetud ja järgmine peatselt taas toimumas. Mullu püüti Intsikurmus korraldada bändide pidu, paraku ei võtnud publik seda omaks – Pedras märkis, et igal ajal pole võimalik kõiki üritusi uuesti taaselustada ning edasi tuleb minna just tänasesse päeva sobivatega.

Eksperimentaalteatri lavastusega vallandunud konflikti osas avaldas Maire Pedras lootust, et kultuuriteemaline ümarlaud toob kultuuriellu selgust ja rahu ning võimaldab advendiajale ja lähenevatele jõuludele kohaselt ära leppida.


 


Maavanem: iseenda üle naljatada on eluterve
Põlva maavanem Priit Sibul tõdes, et „Minu Põlvamaa” pakkus küllalt palju päriselust pärinevate hetkede ja vastuolude äratundmist, kuid tegu oli siiski näidendi, mitte dokumentaaliga.

„Need olid ilusti välja toodud, lavastus oli küllalt tõetruu,” kiitis maavanem, kes lavastuses leidis Sibulpoisina Silver Lusti kehastuses parodeerimist.

Sibula sõnul oli näitleja mäng väga põnev ja talle tegelaskuju meeldis ning solvumiseks ta mingit põhjust ei leidnud. Seda ei tohiks tema sõnul olla ka teistel parodeeritutel, sest on eluterve, kui kogukond suudab iseenda üle nalja teha.

Kas ka näiteks maavanema omaaegse välikäimlate sõnavõtu äramärkimine lavastuses ei pannud end ebamugavalt tundma?

„See oli probleem, mille ma ise tõstatasin, ja kui sellele viidati, siis mis seal viga,” muheles Sibul, märkides, et õnneks on praeguseks vana Võru maantee äärde välikemmerguid ka tekkinud ning enam ei pea reisijad metsas käima.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 16/12/2010 10:06:29

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia