Ülo Tulik. Foto: Arved Breidaks

Riigikogu liige Ülo Tulik (IRL) rääkis intervjuus LõunaLehele oma poliitilistest eesmärkidest ning luges üles teod, mis tuleb Võrumaa hüvanguks ära teha.

Esimest korda riigikokku valitud saadikutel on tavaliselt idealistlikud plaanid kodukoha inimeste heaks seal midagi ära teha. Milliste kavatsustega parlamenti läksid?
Kalvi Kõva ütles esimesel päeval täpselt samad sõnad, et mehed tulevad, käärivad varrukad üles ja hakkavad kohe-kohe tegelema seadusandluse ja sellega, mis kodukandile kasu toob. Ameteid on üsna mitmeid peetud ja elu on mind õpetanud, et esimesed kaks kuud tuleb vaadata, mis toimub, ning õppida selgeks süsteem ja siis püüda oma soove ellu viia.

Kindlasti on üks põletavamaid asju Võrumaa kompetentsikeskuse projektile omaosaluse leidmine. Kuigi majanduse seis on paranenud ja omavalitsuste tulud kasvavad, siis omaosaluseks vajalik ligi kaheksat miljonit krooni meie omavalitsused üksi kokku ei pane. Mulle on ettevõtluskeskkonna arendamine kogu aeg tähtis olnud.

Kuidas riigikogu liige saab siin midagi teha?
Seda saab selgitada ministritele, et nemad kaasa tuleks. Ministrid istuvad meiega esmaspäeviti fraktsiooni nõupidamisel ühe laua taga, kus arutatakse ühiselt teemad ja asjad läbi. Haridusministriga on kontakt olnud ja haridusministeeriumi kaudu on siin üks lahendusvariant ka olemas. Kui me selle projekti laseme vastu taevast, siis oleme oma tööd väga kehvasti teinud. Pole väga palju projekte olnud, kus on selgelt näha, et selle tulemusel ettevõtluskeskkond paraneb.

Ometi arvatakse, et ühe saadiku peamine ülesanne on suures saalis õigele nupule vajutada ning tema kasu näiteks kodumaakonna arengule on olematu.
Fraktsioonil on iga päev nõupidamine, kuid esmaspäeviti on ka ministrid laua taga. Eks parlamendi töö on üles ehitatud nii, et igaühel on võimalik teha nii palju, kui ta suudab. Esmamulje on selline, et tööd jätkub märksa kauemaks kui kaheksa tundi päevas. Kui on soov ja tahe.
Teine teema on koolivõrgu arengukava. Kuidas ikkagi saada tuge kooliinvesteeringute alal? Hetkeseis on Võrumaal see, et Võru linna koolid on kõige halvemas seisus. Kas riigi poolt puhta gümnaasiumi idee viiakse ellu või mitte?

Oled fraktsiooni lihtliige, riigikaitsekomisjoni liige, pakub see sulle piisavalt koormust?
Hetkel on küll piisavalt. Lisaks olen ise valinud Vana Võrumaa toetusrühma, mis on juba tööle läinud. Teine on jahimeeste toetusrühm. Esmapilgul paistab, et jahiseadus puudutab 15 000 jahimeest, kuid tegelikult puudutab see kõiki maaomanikke, kes maal elavad. Me ei saa teha sellist seadust, kus maaomanik ei tea, kes tema maal käib. Samas ei saa ka nii teha, et jahitraditsioonid kaoks. See on koht, kus tuleb palju tööd teha, et seadus oleks vastuvõetav nii maaomanikele kui jahimeestele. Lätis, mitte kaugel Mõnistest, on näiteks jahtkond, kus kaks Gazpromi venda ja üks kohalik lätlane ka ostsid 15 000 hektaril jahipidamisõiguse. Teised vaatavad pealt, mis seal toimub, neid võetakse jahile kaasa siis, kui härrad lubavad ja kaasa kutsuvad, et laske loom ära, pärast võtame selle kaasa...

Kas tunned, et lihtliikmena jätkub tegevust piisavalt?
Eks mul on aklimatiseerumine veel pooleli ja paari kuu pärast mõtlen võib-olla teisiti, kuid hetkel on küll piisavalt.

Kui Tiit Niilo sai riigikokku, kutsuti ta sel puhul Urmas Oti telesaatesse, kus ta arvas, et on tulnud Toompeale kauemaks kui vaid üks valimisperiood. Millised on sinu poliitilised eesmärgid ja sihid?
Kui juba sellise tee oled valinud, siis järgmine samm on ministrikoht. Aga enne, kui selle peale mõtlema hakata, on hädavajalik riigikogust läbi käia. Kogu mu elu on samm-sammult läinud ja järsud hüpped ei tule kasuks.

Ministriamet poleks võimatu?
Ma arvan küll.

Ivari Padari edulugu on laialt teada, see on võimalik.
Jah, on küll võimalik.

Millise ministrina sa ennast ette kujutad?
Ma arvan, et praegu küll midagi sellist välja ei saa käia.

Kui sinu poliitilist karjääri vaadata, siis vallavanema kohale lisandus omavalitsuste liidu esimehe tiitel, siis maavanem, linnapea ja nüüd riigikogu liige. Miks oli vaja olla veel linnapea, veel ühe omavalitsuse juht?
Maavanema amet on tähtajaline, mis minul 21. märtsil 2009 lõppes, ja kogu tarkus. Tuli vaadata uut ametit ja oli võimalik linnapeaks saada, ning nii ta läks. Mina ei hinda linnapea ametit aga sugugi madalamale positsioonile kui maavanema ametit.

Tegelikult sõltub linnapea tegemistest Võrumaal rohkem kui maavanemast. Vaieldamatult ei suuda me ettevõtlust arendada Meremäel või Obinitsas, sest inimmassi ei ole. Kui aga töökohti pole, siis ma väidan, et mitte midagi ei toimu ka.

Eelmisel aastal jäi Võru linnas 240 töökohta vähemaks. Sellepärast ma ei mõista neid, kes ütlevad, et me ei peaks ettevõtlust soodustama.

Põhjamaades on omavalitsustel ettevõtluskeskkonna arendamine üks olulisimaid töid. Mida oleks meil sellest õppida?
Meil tuleb kokku leppida, kuhu tulevad tööstuspiirkonnad, ja see pole ainult ühe omavalitsuse küsimus, sest see ületab ka maakonna piirid. Ma olen täiesti kindel, et kui me arendame tööstuspiirkonnad välja, veab see kaasa ka Põlvamaa.

Kui tagasi mõelda, siis kas linnapeaks minek oli viga? Ametis oldud aeg jäi üsna lühikeseks.
See, mis Võrumaal toimub, on mulle väga hingelähedane. Olen võrukas ja jään selleks ega lähe mitte kuhugi. Pean ennast meeskonnatöötajaks ja ma sain väga hea kogemuse, kuidas meeskonda luua ja töötada. Tõsi, see jäi pooleli, sest omal ajal Võru vallas võttis meeskonna loomine aega kolm aastat ja pärast seda ma tundsin, et meeskond töötab ja asjad liiguvad. Maavalitsuses võttis see aega kaks aastat.

Miks meeskonna moodustamine nii palju aega võtab? Näiteks inimese lahtilaskmine, kes siin tänavad lasi üles sulatada, et inimestel jalatsid kinni jäid, võttis kaheksa kuud aega. Linnapea koht andis linna juhtimise kogemuse. Võru vald on suur omavalitsus, aga linn on hoopis teistmoodi. Maavanema otsustamised on sisuliselt ise otsustamine, kuid linnas tuli väga laia ringiga läbi rääkida.

Linnapea koht ning soov ettevõtlust toetada tõi kaasa kohaliku ajalehe süüdistuse korruptsioonis...
Ma käsitlen laimu, mis minu vastu on tulnud, kui rünnakut teatud seltskonna poolt ja ei midagi enamat. Tõde tõuseb ja vale vajub, ma olen selles täiesti kindel.

Mida Vana Võrumaa toetusrühm soovib saavutada, kas Võru ja Põlva maakonna ühendamist?
See ei ole kindlasti selle toetusrühma eesmärk, kuigi vaevalt et keegi sellele ka väga vastu oleks. See on selgelt kultuuriruumi toetuseks ja kaitseks loodud toetusrühm. Eesmärk on jälgida ja hea seista, et meil Uma Leht ilmuks, et Uma Peo asjad toimuks, et kultuuriruum tervikuna toimiks.

Aga kas Vana Võrumaa peaks saama mingisuguse haldusliku staatuse?
Praegu on haldusreformil sisuliselt kriips peal. Tähtsamad asjad meie jaoks on see, et nelja aasta jooksul tuleks tasuta kõrgharidus, seadustataks emapension ja elamumaa alune maa vabastataks maamaksust.

Paistab, et haldusreformi teema IRLile siis nii oluline ikka ei ole, nagu välja lastakse paista?
Mina koalitsioonikõnelustel ei osalenud, aga ilmselt ei leitud ühist keelt. Aga see tehakse kunagi ära. Kui omavalitsuses edukad ja asjalikud ettevõtjad ei taha enam vallavolikogusse minna, siis on kriitiline piir käes. Selliseid omavalitsusi on meil Võrumaal juba olemas.

Autor: ARVED BREIDAKS
Viimati muudetud: 12/05/2011 11:50:37