Kõledat aprillituult trotsides kandsid Põlvamaa Maarja küla noored mehed laupäeva ennelõunal pinke Haavassaare talumaja esisele, valmistudes kahe uue peremaja avamisele saabuvate soolaleivaliste vastuvõtuks.

Samal ajal sobitas Deep Reklaami juht Joel Jõgise Tartus Volkswageni keskuses metalselt helkleva VW-minibussi külgedele punases kirjas teksti «Üks heategu igasse päeva». Mõne tunni pärast oli Kristiine Kasiino ja ASi Aasta Auto neljarattaline kingitus, üks rohkete seas, Maarja küla elanike päralt.

Põhjamaade lõvide abiga

Säravisilmi ootasid Vastse-Kuuste valda Taevaskoja lähistele rajatud Maarja küla intellektipuudega elanikud vana tamme- ja pärnaalleed pidi külahoovile sammujaid. Laual rivis seisvad lipud andsid märku, et Maarja küla rahva heaks on õla alla pannud inimesed kaheksast riigist.

Vanemuise ooperilaulja Peep Puis tseremooniajuhina kutsus Maarja küla rahva ja nende sadade külaliste ette õuemurule esinema kohale tulnud ministrid, suursaadikud ning Lions-klubide ja omavalitsuste juhid. Kevadise linnulaulu saatel astusid esinejad tervitusteks mikrofoni ette.
«Rõõmustav on, et Maarja küla sai alguse kodanikualgatusest. Eesti inimene märkab täna seda, mis varem on jäänud märkamata,» pöördus kohalolnute poole hiljuti ametisse astunud sotsiaalminister Jaak Aab.

Rootsi suursaadik Dag Hartelius rõõmustas oma tervituses, et 16 aasta eest võttis ÜRO vastu lapse õiguste konventsiooni ja paljudes riikides luuakse intellektipuudega inimestele väärikad tingimused nende arengu võimaldamiseks.

Maarja küla kahe vastvalminud puitmaja kerkimiseks koguti raha 15 000lt Põhjamaade lõviklubide liikmelt. «Tänu Uppsala ja Tartu klubi sõprussidemetele kogusime raha 500 Lõviklubist, igalt annetajalt 75 Rootsi krooni,» rääkis Põhjamaade lõviklubide esindaja Kenny Jonnsson, kes kulutas kaks aastat iga päev mitu tundi Maarja küla heaks annetuste kogumiseks.

Koos tartlasest lõviklubilase, ühe Maarja küla projekti eestvedaja Elmar Sakkoviga eemaldas Jonnsson külaelanike ja külaliste huulilt kõlanud rootsi rahvalaulu saatel tibukollase peremaja ust katva pajuvitstest vaiba.

«Idee oli nii hea, et inimesi oli kerge motiveerida raha annetama. Soomlastele oli au aidata lähedal asuvat Eestit. See on väga tähtis projekt,» möönis koos Eesti Lions-klubide kuberneri Matti Klaariga tumepunase Skandinaavia maja ukselt pilliroovaiba eemaldanud Soome Lions-klubide esindaja Aulis Eskola. «Põhjamaa» esitamiseks ühislauluna oli akordioni sülle võtnud Põlvamaa eksmaavanem Kalev Kreegipuu.

Toeks hoolivus ja soojus

Põlvamaa lõviklubid kandsid majade juurde Lõunapagarite küpsetatud, viljapeadega ehitud leiva.
Pisut ekseldes ja ühes talus teed küsimas käinud europarlamendi saadik Siiri Oviir jõudis pärale hilinemisega. «Vanematel, kelle lapsed siin elavad, on turvatunne, et nende lapsed on hoitud ja tööharjumustega seotud,» sõnas suurele perele sümboolse kommipuu kinkinud Oviir.

Tartu linnapea Laine Jänese sõnul on Tartul Maarja külaga eriline side: suur osa siinsetest elanikest on Tartu Maarja kooli vilistlased. Sümboliseerimaks, milline vägi on soojusel ja hellusel, kinkis Jänes rae poolt kruusi, millel lööb Tartu siluett särama anuma täitmisel kuuma joogiga.

Haavassaare talu peretütre Riina Lemberi silmis läigatas pisar, kui talle ulatati värskelt raamituina vanad tunnistused ema-isa õnnistamise päevalt Tartu Maarja koguduses. Üllatusdokumendid tulid lagedale Maarja küla vana maja renoveerimise käigus veranda seinte vahelt.

«Mul on siiralt hea meel, et mu isa kätega ehitatud maja on nüüd õilsa ürituse teenistuses,» sõnas oma pere poolt sünnimaja vana raamitud foto Maarja külale kinkinud Lember.

Vastse-Kuuste vallavanemal Lennart Libal on selgelt meeles kolme aasta tagune päev, kui tema juurde tuli Jaan Kallas ideega rajada Haavassaarele küla intellektipuudega noortele inimestele.

«See on nüüd meie valla kümnes küla, ametlikult kuulub küll Kiidjärve küla juurde,» märkis Liba.
Intellektipuudega noortele oma küla asutamise käivitanud praegune haridusministeeriumi kantsler Jaan Kallas, kelle poeg Joosep on üks külaelanikest, haigestumise tõttu uute majade pidulikule avamisele ei jõudnud.

Ühel pingil istuv noor mees jälgis naeratades Maarja küla elanike toimetamisi soolaleivaliste keskel. «Mu poeg Karel tahaks meeleldi siia kolida. Ta on sügava puudega, õppis Maarja koolis ja on siin suviti laagris käinud. Praegu aga külas veel sügava puudega noori ei ela,» rääkis Kareli kõrval seisev ema Maire Manglus.

Peagi oma laululava

Maarja küla pidupäeval said soolaleivalised uudistada külaelanike tube. Kaheteistkümnel Maarja küla elanikul on igaühel oma tuba. Kuus kahekorruselises kollases majas elavat noort peavad veel paar nädalat ootama, mil saavad valida oma soovi järgi mööbli Skandinaavia majas ja uutesse tubadesse sisse kolida. Igal toal on ise nägu.

Maarjalaste puuviljaaed sai lisa õunapuuistikute näol. Martsipanimaitselisi õunu hakkab mõne aasta pärast kandma põllumajandusminister Ester Tuiksoo kingitud noor õunapuu. Riigikogulane Mai Treial oli valinud valge klaari istiku.

Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles käis välja lubaduse, et nende toel valmib küla laululava. Haridusminister Mailis Reps kinkis kaks sinikollast võrkpalli koos võrguga, ministeeriumi lisab veel spordivahendeid Maarja küla valikul. Põlva maavanema Urmas Klaasi kingikotis oli Maarja küla kujutisega seinakell.

Talu palkaida luitunud otsaseinale riputatud sinisepõhjalisel tahvlil sai küla toetajate nimedest aukartustäratavalt pikk rivi. Kui keegi käis välja mõtte mahutada soolaleivalised ühele pildile, ronis päeva hetki kaamerasse jäädvustanud Erik Riikoja redelil saunakatuse kõrgusele, et suur inimsumm pildikasti püüda.

Õuele vuras oma minibuss

Ilmet võtva küla servas seisab teist kevadet aiatööde tarvis USA rotarite abil soetatud sinine Belaruss-traktor. Tänavu veebruaris alustas Maarja küla juhataja Ly Mikheim ASi Aasta Auto juhtidega läbirääkimisi Maarja külale hädavajaliku bussi soetamiseks.

«Mikheim oli juba varem küla toetanud Kristiine Kasiino juhtidelt saanud nõusoleku bussiostu finantseerimiseks,» rääkis Aasta Auto juhatuse esimees Tarmo Uffert. «Meie hakkasime veebruaris oma esindajate vahendusel otsima Saksamaalt sobilikku sõidukit.»

Pisut üle kolme aasta käigus olnud, heas korras 9-kohaline ökonoomne diiselmootoriga minibuss jõudis Tartusse aprilli alguses. «Tegime masinale vaid tehnohoolduse,» ütles ligi 200 000 krooni maksva bussi Maarja külla sõidutanud Uffert.

«Ooo... kas see on meie buss!» hüüdis Maarja küla elanik Martin Vinkel, kes jõudis külaõue veerenud bussi juurde esimesena. Autodehuviline Martin on oma kladedesse kleepinud lugematus koguses autopilte ja kogunud palju mudelautosid, mis nüüd on tema uhiuue Rootsi maja elutoa riiulil.

Suurim asjatundja praktilises autonduses on koos Martiniga esimeste seas Maarja külla kolinud Maarja kooli vilistlane Mait Haljasorg.

Martin ja Mait panid kõigile küla avamise puhul tervitusi toonud külalistele pähe üheskoos õpetaja Urmas Udsoga meisterdatud rohelised sooheintest kübarad. Noorte kätetööna on oma kudumistöökojas valminud ka kõik tubades olevad kaltsuvaibad ja avapäeval uksi katnud paju- ja roovaibad.

«Buss on meile suureks rõõmuks. Nüüd lõpeb noortel seljakottides Põlvast poodidest toidu külla kandmine. Sageli tuli poistel vantsida Saesaare bussipeatusest kolm kilomeetrit toidukoormaga,» rääkis Ly Mikheim Maarja külale pikisilmi oodatud bussi võtmete vastuvõtmisel Kristiine Kasiino juhatuse esimeest Enno Heinolat tänades.

Tarmo Uffert ja Aasta Auto tegevjuht Andres Tark omalt poolt ulatasid lepingu, et teevad bussile vajaliku tehnohoolduse ja remondid. Samuti lubasid nad aidata leida kütusefirmat, kes toetaks kütuseostu.

Kristiine Kasiino on varem Maarja külale rajanud väliköögi, toetanud ja toetab edaspidi küla heaks peetavaid kontserte. Kasiino kingitud on ka küla neljajalgne abiline, noor must labrador Max.

Reis sipelgate riiki

Maarja külavanem Mart Vähter uuris esmalt koos bussi kinkijatega sõiduriista, enne kui söandas bussi gaasipedaalile vajutada. Naerdes-rüseledes mahutasid küla noored mehed end proovisõiduks bussiistmetele.

Pühapäeva hommikul üllatas Vähter noori teatega esimesest väljasõidust. Sõideti 3-4 km kaugusele Kiidjärve lähistele sipelgate kuningriiki.

«Elavad sipelgadki suures peres koos nagu meie küla kolm neidu ja üheksa noormeest koos majaperenaistega,» rääkis Ly Mikheim. «Meie igapäevaelu läheb nüüd palju-palju kergemaks ja saame teha ka toredaid väljasõite huvitavatasse paikadesse. Maailm noorte ees saab tänu bussile avaramaks,» lisas ta.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 05/05/2005 00:06:43