Maarja külas edeneb elu heade inimeste toel
Kõledat aprillituult trotsides kandsid Põlvamaa Maarja küla
noored mehed laupäeva ennelõunal pinke Haavassaare talumaja esisele,
valmistudes kahe uue peremaja avamisele saabuvate soolaleivaliste
vastuvõtuks.
Samal ajal sobitas Deep Reklaami juht
Joel Jõgise Tartus Volkswageni keskuses metalselt helkleva VW-minibussi
külgedele punases kirjas teksti «Üks heategu igasse päeva». Mõne tunni
pärast oli Kristiine Kasiino ja ASi Aasta Auto neljarattaline kingitus,
üks rohkete seas, Maarja küla elanike päralt.
Põhjamaade lõvide abiga
Säravisilmi
ootasid Vastse-Kuuste valda Taevaskoja lähistele rajatud Maarja küla
intellektipuudega elanikud vana tamme- ja pärnaalleed pidi külahoovile
sammujaid. Laual rivis seisvad lipud andsid märku, et Maarja küla rahva
heaks on õla alla pannud inimesed kaheksast riigist.
Vanemuise ooperilaulja Peep Puis tseremooniajuhina kutsus Maarja
küla rahva ja nende sadade külaliste ette õuemurule esinema kohale
tulnud ministrid, suursaadikud ning Lions-klubide ja omavalitsuste
juhid. Kevadise linnulaulu saatel astusid esinejad tervitusteks
mikrofoni ette.
«Rõõmustav on, et Maarja küla sai alguse
kodanikualgatusest. Eesti inimene märkab täna seda, mis varem on jäänud
märkamata,» pöördus kohalolnute poole hiljuti ametisse astunud
sotsiaalminister Jaak Aab.
Rootsi suursaadik Dag Hartelius rõõmustas oma tervituses, et 16
aasta eest võttis ÜRO vastu lapse õiguste konventsiooni ja paljudes
riikides luuakse intellektipuudega inimestele väärikad tingimused nende
arengu võimaldamiseks.
Maarja küla kahe vastvalminud puitmaja kerkimiseks koguti raha 15
000lt Põhjamaade lõviklubide liikmelt. «Tänu Uppsala ja Tartu klubi
sõprussidemetele kogusime raha 500 Lõviklubist, igalt annetajalt 75
Rootsi krooni,» rääkis Põhjamaade lõviklubide esindaja Kenny Jonnsson,
kes kulutas kaks aastat iga päev mitu tundi Maarja küla heaks annetuste
kogumiseks.
Koos tartlasest lõviklubilase, ühe Maarja küla projekti eestvedaja
Elmar Sakkoviga eemaldas Jonnsson külaelanike ja külaliste huulilt
kõlanud rootsi rahvalaulu saatel tibukollase peremaja ust katva
pajuvitstest vaiba.
«Idee oli nii hea, et inimesi oli kerge motiveerida raha annetama.
Soomlastele oli au aidata lähedal asuvat Eestit. See on väga tähtis
projekt,» möönis koos Eesti Lions-klubide kuberneri Matti Klaariga
tumepunase Skandinaavia maja ukselt pilliroovaiba eemaldanud Soome
Lions-klubide esindaja Aulis Eskola. «Põhjamaa» esitamiseks ühislauluna
oli akordioni sülle võtnud Põlvamaa eksmaavanem Kalev Kreegipuu.
Toeks hoolivus ja soojus
Põlvamaa lõviklubid kandsid majade juurde Lõunapagarite küpsetatud, viljapeadega ehitud leiva.
Pisut
ekseldes ja ühes talus teed küsimas käinud europarlamendi saadik Siiri
Oviir jõudis pärale hilinemisega. «Vanematel, kelle lapsed siin elavad,
on turvatunne, et nende lapsed on hoitud ja tööharjumustega seotud,»
sõnas suurele perele sümboolse kommipuu kinkinud Oviir.
Tartu linnapea Laine Jänese sõnul on Tartul Maarja külaga eriline
side: suur osa siinsetest elanikest on Tartu Maarja kooli vilistlased.
Sümboliseerimaks, milline vägi on soojusel ja hellusel, kinkis Jänes
rae poolt kruusi, millel lööb Tartu siluett särama anuma täitmisel
kuuma joogiga.
Haavassaare talu peretütre Riina Lemberi silmis läigatas pisar, kui
talle ulatati värskelt raamituina vanad tunnistused ema-isa õnnistamise
päevalt Tartu Maarja koguduses. Üllatusdokumendid tulid lagedale Maarja
küla vana maja renoveerimise käigus veranda seinte vahelt.
«Mul on siiralt hea meel, et mu isa kätega ehitatud maja on nüüd
õilsa ürituse teenistuses,» sõnas oma pere poolt sünnimaja vana
raamitud foto Maarja külale kinkinud Lember.
Vastse-Kuuste vallavanemal Lennart Libal on selgelt meeles kolme
aasta tagune päev, kui tema juurde tuli Jaan Kallas ideega rajada
Haavassaarele küla intellektipuudega noortele inimestele.
«See on nüüd meie valla kümnes küla, ametlikult kuulub küll Kiidjärve küla juurde,» märkis Liba.
Intellektipuudega
noortele oma küla asutamise käivitanud praegune haridusministeeriumi
kantsler Jaan Kallas, kelle poeg Joosep on üks külaelanikest,
haigestumise tõttu uute majade pidulikule avamisele ei jõudnud.
Ühel pingil istuv noor mees jälgis naeratades Maarja küla elanike
toimetamisi soolaleivaliste keskel. «Mu poeg Karel tahaks meeleldi siia
kolida. Ta on sügava puudega, õppis Maarja koolis ja on siin suviti
laagris käinud. Praegu aga külas veel sügava puudega noori ei ela,»
rääkis Kareli kõrval seisev ema Maire Manglus.
Peagi oma laululava
Maarja
küla pidupäeval said soolaleivalised uudistada külaelanike tube.
Kaheteistkümnel Maarja küla elanikul on igaühel oma tuba. Kuus
kahekorruselises kollases majas elavat noort peavad veel paar nädalat
ootama, mil saavad valida oma soovi järgi mööbli Skandinaavia majas ja
uutesse tubadesse sisse kolida. Igal toal on ise nägu.
Maarjalaste puuviljaaed sai lisa õunapuuistikute näol.
Martsipanimaitselisi õunu hakkab mõne aasta pärast kandma
põllumajandusminister Ester Tuiksoo kingitud noor õunapuu.
Riigikogulane Mai Treial oli valinud valge klaari istiku.
Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles käis välja lubaduse, et
nende toel valmib küla laululava. Haridusminister Mailis Reps kinkis
kaks sinikollast võrkpalli koos võrguga, ministeeriumi lisab veel
spordivahendeid Maarja küla valikul. Põlva maavanema Urmas Klaasi
kingikotis oli Maarja küla kujutisega seinakell.
Talu palkaida luitunud otsaseinale riputatud sinisepõhjalisel
tahvlil sai küla toetajate nimedest aukartustäratavalt pikk rivi. Kui
keegi käis välja mõtte mahutada soolaleivalised ühele pildile, ronis
päeva hetki kaamerasse jäädvustanud Erik Riikoja redelil saunakatuse
kõrgusele, et suur inimsumm pildikasti püüda.
Õuele vuras oma minibuss
Ilmet
võtva küla servas seisab teist kevadet aiatööde tarvis USA rotarite
abil soetatud sinine Belaruss-traktor. Tänavu veebruaris alustas Maarja
küla juhataja Ly Mikheim ASi Aasta Auto juhtidega läbirääkimisi Maarja
külale hädavajaliku bussi soetamiseks.
«Mikheim oli juba varem küla toetanud Kristiine Kasiino juhtidelt
saanud nõusoleku bussiostu finantseerimiseks,» rääkis Aasta Auto
juhatuse esimees Tarmo Uffert. «Meie hakkasime veebruaris oma
esindajate vahendusel otsima Saksamaalt sobilikku sõidukit.»
Pisut üle kolme aasta käigus olnud, heas korras 9-kohaline
ökonoomne diiselmootoriga minibuss jõudis Tartusse aprilli alguses.
«Tegime masinale vaid tehnohoolduse,» ütles ligi 200 000 krooni maksva
bussi Maarja külla sõidutanud Uffert.
«Ooo... kas see on meie buss!» hüüdis Maarja küla elanik Martin
Vinkel, kes jõudis külaõue veerenud bussi juurde esimesena.
Autodehuviline Martin on oma kladedesse kleepinud lugematus koguses
autopilte ja kogunud palju mudelautosid, mis nüüd on tema uhiuue Rootsi
maja elutoa riiulil.
Suurim asjatundja praktilises autonduses on koos Martiniga esimeste
seas Maarja külla kolinud Maarja kooli vilistlane Mait Haljasorg.
Martin ja Mait panid kõigile küla avamise puhul tervitusi toonud
külalistele pähe üheskoos õpetaja Urmas Udsoga meisterdatud rohelised
sooheintest kübarad. Noorte kätetööna on oma kudumistöökojas valminud
ka kõik tubades olevad kaltsuvaibad ja avapäeval uksi katnud paju- ja
roovaibad.
«Buss on meile suureks rõõmuks. Nüüd lõpeb noortel seljakottides
Põlvast poodidest toidu külla kandmine. Sageli tuli poistel vantsida
Saesaare bussipeatusest kolm kilomeetrit toidukoormaga,» rääkis Ly
Mikheim Maarja külale pikisilmi oodatud bussi võtmete vastuvõtmisel
Kristiine Kasiino juhatuse esimeest Enno Heinolat tänades.
Tarmo Uffert ja Aasta Auto tegevjuht Andres Tark omalt poolt
ulatasid lepingu, et teevad bussile vajaliku tehnohoolduse ja remondid.
Samuti lubasid nad aidata leida kütusefirmat, kes toetaks kütuseostu.
Kristiine Kasiino on varem Maarja külale rajanud väliköögi,
toetanud ja toetab edaspidi küla heaks peetavaid kontserte. Kasiino
kingitud on ka küla neljajalgne abiline, noor must labrador Max.
Reis sipelgate riiki
Maarja külavanem Mart Vähter uuris esmalt koos bussi kinkijatega
sõiduriista, enne kui söandas bussi gaasipedaalile vajutada.
Naerdes-rüseledes mahutasid küla noored mehed end proovisõiduks
bussiistmetele.
Pühapäeva hommikul üllatas Vähter noori teatega esimesest
väljasõidust. Sõideti 3-4 km kaugusele Kiidjärve lähistele sipelgate
kuningriiki.
«Elavad sipelgadki suures peres koos nagu meie küla kolm neidu ja
üheksa noormeest koos majaperenaistega,» rääkis Ly Mikheim. «Meie
igapäevaelu läheb nüüd palju-palju kergemaks ja saame teha ka toredaid
väljasõite huvitavatasse paikadesse. Maailm noorte ees saab tänu
bussile avaramaks,» lisas ta.
Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 05/05/2005 00:06:43