Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Mustade käte haigus pole kagusse jõudnud

Kui Viljandimaal oli nädala alguse seisuga haigestunud A-hepatiiti ehk kollatõppe juba 38 inimest ja viirus on jõudnud ka pealinna, siis Kagu-Eestis pole siiani haigust veel diagnoositud.

Terviseameti andmeil lisandus Eestis eelmisel nädalal 11 A-hepatiidi haigusjuhtu, neist kaks tuvastati Tallinnas, ülejäänud Viljandi maakonnas. Tallinna juhtumid olid seotud Viljandiga. Üks A-hepatiidi juhtum on registreeritud ka Tartus, ülejäänud Eesti maakondi pole haigus puudutanud.

Põlva-, Võru- ja Valgamaal pole praegu põhjust kollatõve pärast muretseda. Põlva haigla ülemarst Margit Rikka isegi ei mäleta enam haigla viimast kollatõvejuhtumit.

„Eestis on A-hepatiidi saamise juhus väga harv. See haigus on viimasel ajal üldse ära kadunud,” sõnas Rikka. Ta nentis, et aeg-ajalt siiski tekib haigusepuhanguid, näiteks juhtus see ka Eesti piiri ääres Lätis, kuid haigus mujale ei levinud.

A-hepatiidist ei tee Rikka suurt numbrit. See on haigus, mis levib eelkõige viirusega kokku puutunud mustade käte ja toidu kaudu ning haigus on välditav. Kuigi haigusega kaasnevad sümptomid on patsiendi jaoks äärmiselt ebamugavad, ei jäta haigus ka maksale erilisi jälgi.

A-hepatiit võib organismis peituda pärast nakkuse saamist kuni 50 päeva, aga keskmiselt peidab see end enne haigusnähtude väljalöömist kuu aega. Inimene on nakkusohtlik üks kuni kaks nädalat enne haigusnähtude ilmnemist kuni kollasuse tekkimiseni. Väljaheidetega võib viirus nakkuda veel nädal pärast kollasuse teket.

„Kuna tegu on viirusega, siis selle vastu suurt ravi pole. Leevendatakse vaid sümptomeid. Maks taastub tasapisi ise,” selgitas Rikka.

Kollatõbi võib alata nagu viirus. Peale palavikutõusu on sümptomiteks väga halb enesetunne, oksendamine, iiveldus, kõhuvalu, kollane nahk, tumenenud uriin ja helenenud väljaheide. A-hepatiit ei vaja ilmtingimata haiglaravi, küll aga tuleb haigestunu isoleerida. Neile, kes juba kord kollatõve põdenud, võib rõõmustuseks öelda seda, et eluaegne immuunsus on edaspidi garanteeritud.

A-hepatiiti ei tasu segi ajada B-hepatiidiga. Viiamase vastu vaktsineeritakse nii meditsiinitöötajaid kui ka lapsi, sest haigus levib vere kaudu ja haigestumiseks piisab mikroskoopilisest veretilgast. HIVi nakatumiseks läheb vaja tunduvalt rohkem verd.

A-hepatiidi vastu soovitab Margit Rikka end vaktsineerida lõunamaa reisile minnes. Vaktsineerida saab end perearsti juures. Olgu siiski lisatud, et vaktsiini saamine on seoses Viljandimaa haiguspuhanguga praegu raskendatud, sest ladudes vaktsiini napib.

 


A-hepatiit
* A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga.
* Nakkust inimeselt inimesele soodustab pikaajaline lähikontakt kodus, koolis, laagris või mujal. Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik kanalisatsioon ja veevarustus. Nakkust võib saada, pestes saastunud vees toorest toitu või valmistades sellest veest jääd.  Sageli võib A- hepatiidi saada töötlemata meresaadustest.
* Viirusliku A-hepatiidiga puutud kokku eelkõige reisides. A-hepatiidist ohustatud piirkondades hoidu keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu-  ja juurviljade ning mereandide tarbimisest.

Allikas: hepatiit.net

Autor: ELINA KONONENKO
Viimati muudetud: 22/09/2011 11:19:54

Lisa kommentaar